Plekikäärid imeliku logoga
#1

Kohtusin selliste plekikääridega. Peal imelik tiivuline logo koos stiliseeritud S-tähega. Teisel küljel tuttav kombinatsioon D.R.G.M., mis viitab tõenäoliselt 3. Reichi kõrgaegadele.

On keegi kohanud sellist kaubamärki või logo?

               

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#2

Tiivulist pakuks,et kuulub lennunduse valdkonda,kuid kuidas see Eestis on,kui see Reichi aegadesse paigutada.
Ja vaevalt,et lennukitel oleks vaja olnud selliseid tööriista kastis kaasas vedada?
Nii,et minu huupi pakkumine tegelikult.
Vasta
#3

Munapitsitajad, logo ei muuda sihtotstarvet.
Vasta
#4

(20-12-2016, 01:25 AM)Roland Kirjutas:  Tiivulist pakuks,et kuulub lennunduse valdkonda,kuid kuidas see Eestis on,kui see Reichi aegadesse paigutada.
Ja vaevalt,et lennukitel oleks vaja olnud selliseid tööriista kastis kaasas vedada?
Nii,et minu huupi pakkumine tegelikult.
Miks ka mitte . Teenisid ju meie poisidki lennuväe abiteenistuses...

Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#5

Tiivad läbi ratta on muidu Reicsbahni logo, ehk siis raudtee
Vasta
#6

Kui juba kääride teema, siis panen ka. 
Kelle käärid need on, ehk mis logoga tegu?
Olen nendega palju lõiganud ja mitmed korrad valudes vähernud. Kangesti ajab naerma, kui keegi teine nendega lõikab ja siis järsku oigama hakkab, vaatamata eelnevale hoiatusele.
       
Vasta
#7

Oma kääridel ajasin ühe poole käepideme pitsiga punaseks ja kopsisin sirgeks- no kaua võib... Peaks Yankee olema.
Vasta
#8

Novat, siit tuleb uus plekikääride küsimus. Miks nad üldse sellised tegid? Kas insenöörid tööd ei teinudki? Tegelikult polnudki sellist meest vist,vaid sepp tegi need. Ja teine sepp võttis kätte ja peksis uuesti sirgeks. Aga lõikavad häste.
Vasta
#9

Kui mina koolipinki algkoolis nühkisin, siis oli ukse peal silt "Tööõpetuse klass"  nüüdsel ajal pidin ennast pooleks naerma, kui uksel nägin silti "Käelise tegevuse ruum"  (Kiili kool). 
  Meie pidime tahvlist plekist oma õrnakeste kätega valmis tegema prügikühvli, koos traadist aasaga käepidemel, õpetaja valvsa pilgu all.  Mida tänapäeval nendes klassides tehakse?  Naisterahvast õpetaja läks selle küsimuse peale punasekspunaseks, ebalev naeratus huultel.   Big Grin
  Kuid meile õpetati plekikääridega täpseid lõikeid tegema nii, et käärid olid kinnitatud kruustangide pakkide vahele ja siis sai jõudu juurde lõikamisel. Ehk vast selle pärast on meie esivanemad kõverikud teinud, et sõrmi säästa viimases lõpus?  Uskuge mind meie esivanemad olid ettevaatlikumad ja elu alalhoiu instinkt oli neil olemas... muidu ju meid ei oleks täna siin lugemas kribamas.

Parimat  h2rra

Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#10

(21-12-2016, 11:44 AM)motamees Kirjutas:  Miks nad üldse sellised tegid? 

Et käepidemeid teineteise vastu kõveraks ei painutaks, vblla.
Mina, mäletan, vene sirgete käepidemetega käärid sain küll käe vahel kõveraks.

Kaasaegsed, n.ö. "ülekandega" käärid on, jah, teistmoodi tehtud.
Vasta
#11

Aga ehk sellepärast.Kui kääridel piiraja peal ,lõpetab lõikamise ilusti.Kui ei ole piirajat ,siis jääb lõike lõpus mõlemale pleki poolele pisike jõnks sisse Rolleyes
Vasta
#12

Mul on ühed väiksemad CCCP käärid. Piirajaks on "hargivahel" üks nupp ja kõveraks ka pole läinud. Nende suurtega on jah hea kruustangide vahele kinnitatuna lõigata.
Vasta
#13

tere,üldjuhul on plekikääride teras karastatud viimase piirini,kui ei oleks piirajat,siis lihtsalt suure jõuga vajutad nad katki,kui oled lõike juba lõpetanud.vot selleks ongi piiraja.
Vasta
#14

Ja vaese plekksepa kõhunahk peab selle piiraja vahele sobima!

Tervitab Veteran.
Vasta
#15

Nendel on ka piiraja, aga kõhunahk vahele ei jää, kui nüüd see nahk väga ei lotenda.[Pilt: 1_1_27521294.jpg]
Vasta
#16

(21-12-2016, 15:02 PM)linnuke Kirjutas:  Aga ehk sellepärast.Kui kääridel piiraja peal ,lõpetab lõikamise ilusti.Kui ei ole piirajat ,siis jääb lõike lõpus mõlemale pleki poolele pisike jõnks sisse Rolleyes

Tundub, et ka vanasti ei õpetatud õigeid töövõtteid. Kääridega lõigates ei pigistata lõugu lõpuni kinni, vaid lõigatakse lõiketerade keskmise kolmandikuga, siis on võimalik kääre juhtida ehk joonel hoida ja samas jääb lõige sirge ja puhas. Ka paberit ja pappi lõigatakse samal moel. Cool

Piirajad on enamusel normaalsetel kääridel, ka mitteplekikääridel. Olid veneajal samuti olemas painutatud sabadega käärid, kahjuks suhteliselt fekaal materjal, need ohutud ja jõnksutamist võimaldavad käärid olid kvaliteetsest terasest ja karastatud viimase piirini.

Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#17

Vastuseks Aspelundi küsimusele:
logo - Saksa Raudtee
D.R.G.M. - peaks olema "Saksa Raudtee omand" või midagi sellist.

MB 260E W124
G3 GTI
Nissan Qash Ai-Ai
Vasta
#18

D.R.G.M. oli fritsudel igal junnil peal, mis vähegi saksas välja mõeldud ja valmis tehtud oli. Konserviavaja, püstol, kruustangid, hakklihamasin, misiganes.
Nagu venelastel Zdelano v SSSR või brittidel made in england. (nagu Elton John)
Saage ükskord aru.

[Pilt: 1406533_DRGM.png]



Aga see tiibadega värk on ikka kahtlane, raudtee logo oli läbi kodaratega ratta ju:

[Pilt: GERMAN%20RAILWAY%20OFFZ%20BUCKLE.jpg]


.

Kodarad viitavad sellele, et selline oli kasutuses juba varem; natsid lihtsalt kohandasid selle ka endale.

.
Vasta
#19

(23-12-2016, 14:08 PM)North Kirjutas:  Vastuseks Aspelundi küsimusele:
logo - Saksa Raudtee
D.R.G.M. - peaks olema "Saksa Raudtee omand" või midagi sellist.

See on tõesti ikka väga lihtsustatud lähenemine. Rongimehed tõesti juba iidamast-aadamast tiibadega ratast kasutasid, aga ega siis kõik tiibadega rattad rongi küljest pole, on ka jalgrattamehed seda kasutanud, kasutab klubi Unic-moto jne..
Aspelunduse kääridel on ratas lisaks kandiline, no olgu, mingi kõver junn on rombi sees, taga lisaks suur S - täht, aga Teie : logo - Saksa Raudtee  Sad ja muidugi see D.R.G.M. - seda ei õpi vist teatud inimesed kunagi ära, kuigi "või midagi sellist" võiks juba leigeks lugeda, õigem oleks küll muidugi "või midagi muud"  Toungue
Vasta
#20

(21-12-2016, 13:37 PM)h2rra Kirjutas:  Kui mina koolipinki algkoolis nühkisin, siis oli ukse peal silt "Tööõpetuse klass"  nüüdsel ajal pidin ennast pooleks naerma, kui uksel nägin silti "Käelise tegevuse ruum"  (Kiili kool). 
  Meie pidime tahvlist plekist oma õrnakeste kätega valmis tegema prügikühvli, koos traadist aasaga käepidemel, õpetaja valvsa pilgu all.  Mida tänapäeval nendes klassides tehakse?  Naisterahvast õpetaja läks selle küsimuse peale punasekspunaseks, ebalev naeratus huultel.   Big Grin
  Kuid meile õpetati plekikääridega täpseid lõikeid tegema nii, et käärid olid kinnitatud kruustangide pakkide vahele ja siis sai jõudu juurde lõikamisel. Ehk vast selle pärast on meie esivanemad kõverikud teinud, et sõrmi säästa viimases lõpus?  Uskuge mind meie esivanemad olid ettevaatlikumad ja elu alalhoiu instinkt oli neil olemas...   muidu ju meid ei oleks täna siin lugemas kribamas.

Parimat  h2rra

Ja mida tarka nad seal käelise tegevuse ruumis siis teevad?Mul poiss laulasmaa koolis  voolisid mingi puust vasara millega tööd nt pleksepal plekki taguda võimalik pole.Siis oli miski taignarull mis kah sobis riiulis kaunistus mitte tainast rullida.Ahso mingi linnumaja tegid kah millaski ja see nüüd õues puu oksal,seega ainuke asi millega midagi teha on miskit.Selline siis tänapäeva haridus.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne