[13piisab]

mul töötab esimest talve õhk-vesi soojapump. Korjab välismooduli alla häirivalt palju vett (kord vedelal, kord tahkel kujul). Häirib, kuna välismoodul on seina ääres ning kogu see niiskus kipub ju vundamenti tungima.
Avastasin, et vundamendi taga asuva kelder-tehnoruumi põrand on pumba kandis märg. Sein on (polüstürooliga) soojustatud - küllap on see veel märjem.
Plaanin enne järgmist kütteperioodi tekitada pumba alla suurema kaldega (kalle majast eemale) laia "renni" ja selle lõppu killustikuga (on loogiliselt parem, kui liiv? Liiv tuleks Männikult) täidetud "setteaugu" (vast ca 1x1x1m), mille majapoolsele küljele matan midagi veekindlat.
Kas see võiks anda soovitud vundamendi kaitsmise efekti? Äkki pingutan isegi üle? Pinnas on vast ca 50cm sügavuseni mullataoline, edasi kisub savisemaks ning paeni pole mul olnud põhjust kaevata.
Tegelikult peaks vist vihmaveerennide maasse-suubumised kah sarnaselt realiseerima?
(kaevamine ei ole probleem - mul on niiehknaa kevadel kopplaadurile tööd, niiet jutuks ei ole ei ole karm labidavälgutamine )

[Marko]

Imbväljakud talvel eriti ei tööta. Looduses pole vajadust ka kuni keegi oinas sinna vett ei vala kogustes
Pane kauss alla, korra nädalas see tühjaks koputada ei murra ju konti?

Edit; see soojuspumbahädalisele

[motamees]

...Pane kauss alla, korra nädalas see tühjaks koputada ei murra ju konti?...

Sealt tuleb oluliselt rohkem vett. Vahel (praegu) see vesi ei jõuagi kaussi.

[aavu]

mul töötab esimest talve õhk-vesi soojapump. Korjab välismooduli alla häirivalt palju vett (kord vedelal, kord tahkel kujul). Häirib, kuna välismoodul on seina ääres ning kogu see niiskus kipub ju vundamenti tungima.

Oli sama häda. Suvel väääääga harva, laseb lillepeenrasse. Talvel kasutan ajutist lahendust. Sulaga murusse ja külmaga paari päevase jää raputan veidi eemal väändeliigutustega välja. Eriline jääsõber on ta niiskete ilmadega. Vihmaveerenni jupp on ca 3 meetrine.

[13piisab]

Vot-vot: juurdlesin minagi, et kui palju seda vett õieti tuleb (tundub, et ikka väga palju - pumba all on mul praegu ca 50mm jääklimp) ning kas maa ta ikka vastu võtab. Juurdlen siiamaani - aga eks sätin ilma soojenedes mingi anuma alla ja teen "veeklaasikatseid". Ideaalis tahaks siiski asja nii korraldada, et süsteem minu sekkumiseta end viisakalt ülal peaks.
Marko - mu pumba välisosal ei ole nt küttekeha: insenerid on suutnud disainida soojusvaheti, mis ilma ei küta.

[motamees]

... insenerid on suutnud disainida soojusvaheti, mis ilma ei küta.

Iga natukese aja tagant kütab ju. Kena on vaadata, kuidas jää vaheti peal sulab. Minu jälgitaval sulas "korruste" kaupa.

[v6sa]

...
Marko - mu pumba välisosal ei ole nt küttekeha: insenerid on suutnud disainida soojusvaheti, mis ilma ei küta.

A milleks peaks kesk-Euroopa +10 kraadi juurde optimeeritud seade üldse kütma? Mõttetu kulu ju.

See, et meie siin üritame ekstreemsetes tingimustes samu asju pruukida, on puhas ihnsus.  Egas põhjamaade mudelid päris ilmaasjata ka säärast hinda maksa.

[qwerty009]

Kas keegi oskab öelda midagi hiina ATV-de starterite kohta. Hetkel käes olev 110cc masin on nüüd omadega niikaugel, et pauku tegi korra, aga käima päris ei läinud. Peale silindripea vahetust on starter väga nadine ning ei jõua survetaktist väga üle minna. Teeb sellist tõk-tõk>2sekundit vaikust tõk-tõk jne. Kas on võimalik ka parandada sellist asja või peaks aja ja närvide kokkuhoidmiseks kohe poest uue võtma? 

Võtsin käesoleva starteri juba laiali ka ning poistel on seda omajagu piinatud ning üks söehari oli kinni sulanud. Selle päästsin valla ning puhastasin ka ankru ära. Tulemus ikka selline nagu ülevalpool kirjeldatud.

Mõõda parem käivituse hetkel starteri toiteotstel olevat pinget. Kui see seal paar V madalam on kui akul, siis vaata starteri relee ja juhtmeühendused üle. Aku ise võib ka muidugi nõrk olla.

[v6sa]

Imbväljakud talvel eriti ei tööta.
...

Täpsustan: lahtised pindmised imbväljakud ei tööta. Sest need on jääs Pealt kaetud maasisesed väljakud, nagu septikute jätkuks eramajades tihti on, töötavad kenasti.  Sinna tuleb ju soe vesi pidevalt peale.

Ükskõik, millise imbsüsteemi selle õnnetu välisseadme alla panedki, praeguse ilmaga on need kõik jääs. Plekist vihmaveerenn talub jäätumist-tühjendamist kõige kauem. Ning sula ilmaga viib kenasti muruväljakule, millesse võib teha killsutikuga täidetud imbaugu aga kui pinnas pole savine, pole seal suurt vahet.

[giordanobruno]

...
Marko - mu pumba välisosal ei ole nt küttekeha: insenerid on suutnud disainida soojusvaheti, mis ilma ei küta.

A milleks peaks kesk-Euroopa +10 kraadi juurde optimeeritud seade üldse kütma? Mõttetu kulu ju.

See, et meie siin üritame ekstreemsetes tingimustes samu asju pruukida, on puhas ihnsus.  Egas põhjamaade mudelid päris ilmaasjata ka säärast hinda maksa.

Soojuspumba kütte režiimis köetakse ilma aeg-ajalt nii või teisiti, kas otse elektriga või kompressoriga, sest jäätunud väline soojusvaheti tuleb üles sulatada.

Kesk-Euroopas on miinuseid küllaga ,selle pärast ei maksa pabistada, näiteks jaanuar oli Saksamaal, Poolas, Ungaris, Itaalias jms. külmem kui meil....

[v6sa]

Soojuspumba kütte režiimis köetakse ilma aeg-ajalt nii või teisiti, kas otse elektriga või kompressoriga, sest jäätunud väline soojusvaheti tuleb üles sulatada.

Kesk-Euroopas on miinuseid küllaga ,selle pärast ei maksa pabistada, näiteks jaanuar oli Saksamaal, Poolas, Ungaris, Itaalias jms. külmem kui meil....

Üks asi on -13 kraadi kaks korda kuus, teine asi pidev miinuskraad. Märkus on muidugi õige selles mõttes, et kuigi Lõuna-Saksamaa lausmaal poel pakane igatalvine külaline, siis mägedes on miinuspaarkend üsna tavapärane nähtus. Vabandan halva sõnastuse pärast.

[v126]

Selle jutu peale läksin enda oma ka uurima, kuidas selle veega siis on, natuke jääd oli maas küll aga seina märgumisest asi kaugel. Sulatab end küll aga niipalju kui olen pealt sattunud nägema siis palju just seda vett ei tule, kuigi kütab tervet suurt maja. Võib-olla lõuna pool kliima kuivem.

Lugesin uuesti ja teemaalgatajal ju õhk-vesi pump, see natuke teine lugu.

[motamees]

Õhk-õhk pump sulatas ennast iga paari tunni takka. Miinuseid ei olnudki väga palju. Kui, siis mõned kraadid. Niiskust aga oli palju ja see sinna radika peale korjabki. Ilmselt on nii, et üks ja sama agregaat käitub erinevates "elukohtades" erinevalt.
       

[ZIL 131]

Äkki on võlusõna õhuniiskus? Eestis üldjuhul ligi või lausa 100 %.

[motamees]

Muidugi õhu niiskus. Ega ma sinna peale ku...d pole. Tööd pidin tegema.
Sulatamisest sain alati toredasti aimu, vaatamata töölärmidele. Hakkas teine susisema ja mulksuma. Susises paarkümmend minti ja kuiv ta jälle oligi. Aga nipp on muidugi selles, et susisemise ajal ta ju sooja ei anna, hoopis kulutab seda. Reklaamarvutustes on vist KOP ikkagi arvutatud kogu aja peale.

[ZIL 131]

Kas seda sulanud jääd võib destilleeritud vee pähe kasutada? Nii mõneski riigis kogutaks seda vett?

[Janka]

Sooladest hapetest vaba  H2O-d mida õhust külmutamise-sulatamise teel välja imeda, saaks vist tänasel ajal ainult Antarktikast.

[Basilio]

Õhk-õhk pump sulatas ennast iga paari tunni takka. Miinuseid ei olnudki väga palju. Kui, siis mõned kraadid. Niiskust aga oli palju ja see sinna radika peale korjabki. Ilmselt on nii, et üks ja sama agregaat käitub erinevates "elukohtades" erinevalt.

Seda minagi imestan et kõigil jääga suur probleem.  Usun küll, kuna sellest igal pool juttu. Ka minu agregaadi paigaldaja lubas, et kevadeks olla tonn jääd masina all kuhjas. Ainus, millest ma aru ei saa, on jää puudumine.   Vaid korra hilissügisel, kui masin ööpäev läbi käis, nägin ära 2-3cm pikkused ja umbes 5mm jämedad purikad masina all. Sisse piiludes on masin täiesti puhas. Seda kirjeldatud mulksumist ja sisinat teeb üliharva. Sulatamine käib minu omal vanamoodsalt küttekaabliga. Kas asi on selles, et ma enamasti ei kasuta soojuspumpa ööpäevaringselt? Kuna vahepeal on olnud palju plusskraadiga ilma, siis jõuab seisev agregaat ise ära sulada-tilkuda? Praeguse pakasega on kahvel üldse seinast väljas. Ma põhimõtteliselt ei kasuta seda vurri -5*C ja madalamal temperatuuril.
Ah jaa, masin see:
http://www.ekokliima.ee/uploads/4/5/5/3/...ko_eng.pdf
Minul on mudel SRK25 ja siiani rahul. Teadsin täpselt, mida ostan ja arvutasin kõik mitut pidi läbi. Kaks positiivset üllatust olid oodatust suurem ökonoomsus ja jää puudumine.

[13piisab]

Soojuspumba kütte režiimis köetakse ilma aeg-ajalt nii või teisiti, kas otse elektriga või kompressoriga, sest jäätunud väline soojusvaheti tuleb üles sulatada.

mnjah - õigus. Ma elasin oma maailma liiga lihtsaks - jää sulatamine on ikka vajalik, aga see ei käi mu arusaamistmööda (mu "10,8kW Fujitsul") otse elektriga. Käib 3..4 korda odavama soojusenergiaga ehk sellega, mis on pumba abil toodetud.

v6sa - ma ei nimetaks välisseadet õnnetuks: veeteema on täpselt sama "õnnetu", kui viilkatuselt pärinev. Lihtsalt mõlemad on mõistlik vundamendist eemale juhtida ja küsimus on lihtsalt selles, kas maamehe loogika järgi lähenedes ("kaevan augud ja täidan need killustikuga") saab tulemuse. Aga ega vist muid lähenemisi ei ole ja küll ta mingi efekti ikka annab.

v126 - ega ju puhtalt välisosa vaadates õhk-õhul ja õhk-veel vahet olla tohiks. Kui, siis vast ainult erinevus "harju keskmistes" võimsustes: õhk-õhu kütab ju lokaalsemalt, kui õhk-veega. Ka ei tee õhk-õhk pumbaga sooja vett, mida vast enamus õhk-vesi pumpasid teeb: ka see soe on ju elektritenniga toodetust (soojapumba ja tava-elektriboilerist hulka kallima boileri amortisatsiooni mitte arvestades) 3..4 korda odavam.

edit: poolitasin teema - saab siin teemavälisust häbenemata pumpadest rääkida.

[13piisab]

muud soojapumba-praktikat (praeguste -10..-17 välistemperatuuride valguses):

mul joonistab Eesti Energia tunnitarbimiste graafik praeguste ca -15 kraadiste ilmadega suurenenud energiatarbimise kenasti välja - eelneva ca 30kWh/ööpäev asemel on tarbimine ca 45kWh/ööpäev ja tunnimaksimumid (mu pump püüab peamiselt öösel kütta) ulatuvad lausa pea 2 korda kõrgemate väärtusteni. Kütan praegu ka iga päev ahju - pumba efektiivsus on külmaga ju väiksem ning ka energiahind (mul on börsienergia pakett) on praeguste külmadega nädalatagusest soojemast ajast ca 50% kõrgem.

mu pumba küttevõimsus peaks tootja andmete järgi praeguse -15 puhul olema veel nominaalne 10,8kW, aga elektritarbimine peaks +7 kraadiga võrreldes olema lausa ca 75% kõrgem: http://www.abckliima.ee/kaubamargid/fuji...udelid/869

ilmselt suureneb mul energiatarbimine ka ventilatsiooniagregaadi toimetamise tõttu: sellel on 900W küttekeha ning sissepuhet ei luba ta alla 5 kraadi sättida. Kui kisub allapoole, asub vent agregaat õhku elektriküttega soojendama ning see kütmine (otsene elektriküte) on soojapumbast kordades ebaefektiivsem.