[MarkoN]

Tere,


 Kuna kevad kohe käes ja talvel metsast tehtud puud vajavad lõhkumis aga kirvega kohe üldse ei viitsiks Eelnevad aastad olen rentinud sama tüüpi lõhkuja Ramirendist ja olen sellega igati rahul olnud ,otsustasin siis see aasta endale midagi sarnast teha.  Kahepäevaga olen lõhkunud sellise masinaga kahekesi 30 ruumi puid.


Ehituseks vaja läinud materjal:
150x150x10mm 2m nelikanttoru
125x125x6mm 2m nelikanttoru
ns32 pump
r-80 jagaja
4kw elektrimootor
Zubrjonoki sild
Vist KUNi silinder

Kiilu teen sirge tera ja selle peale pandava neljase kiilu, mida saab ära võtta.

[veix__]

Eks lisaks ka hüdrovoolikud ja liitmikud, mis ikka natuke maksavad. Mis selle asja maksumuseks võiks tulla kui ühtegi asja omal olemas ei ole ja kõik peaks ostma? Räägime siis ainult materjali hinnast, töö hinda ärme arvesta.

[MarkoN]

Eks lisaks ka hüdrovoolikud ja liitmikud, mis ikka natuke maksavad. Mis selle asja maksumuseks võiks tulla kui ühtegi asja omal olemas ei ole ja kõik peaks ostma? Räägime siis ainult materjali hinnast, töö hinda ärme arvesta.

Metall(nelikanttorud uus) maksis minul ainult 70 eurot ,muu metall on endal olemas
Jagaja puulõhkujale maksab 60-70 eurot,minul oli endal olemas uus jagaja r80.
Pump 40 eurot ,minul on pump olemas.
mootor,mina sain 30 euroga aga nii odavalt on keeruline kuskilt saada.
liitmikud voolikud ,ehk saab 40 euroga hakkama.
Silinder,minul on endal olemas,kui osta kasutatud siis ehk 50 eurot
Sild ja rattad ,õnneks endal olemas
Elektri vidinad ja haakeseade 50 eurot
Värv 10 eurot
Hinnad on ümardatud ja kui kasutatud osta midagi siis hind on suhteline aga väga kulunud osi pole ka mõttet kasutada.
Kui üldiselt pooled asjad endal olemas on siis ei lähe väga kulukaks. Janseni lõhkuja, mis on küll natuke väiksem, maksab uuena 1700 eurot.
Isetegemise rõõm on ikka kõige tähtsam  Lõhkumis rõõmu on kindlasti aastateks.

[veix__]

No kui saab vähemalt 2x odavamalt hakkama kui poehind, siis mu arust tasub ise teha küll.

[pen.skar]

Laenasin pojale kruviga lõhkujat. Tema sunnik võttis sealt 7 kw; 970 p/min el mootori ja ehitas ümber sellise kaadervärgi. Ja toimib nii traktori järel kui kapist vooluga. Pumbaks el mootoriga laupühenduses NPA-64 hüdromootor.
Parendamiseks oleks vaja 80 cm diameetriga ristipuu ketast. Praegune kõvasulamiga pikipuu ketas hooletul etteandmisel võib peene puuga haakida ketta väljalõike taha ja siis rihmad vilistavad seni kui punasele nupule pihta saab. Ja siis hammasrataspump Nš-46, või -50, või -67 hankida ja kippemalt jooksma panna. Praegu lõikab saag uue paku kiiremini ette kui silinder eelmisega edasi-tagasi teinud on.
Osta veel paar meetrit kanttoru ja areta omagi edasi. Kas tõesti kaasajooksev el. mootor võib generaatorina tööle hakata kui traktoriga ajaks ringi?

[MarkoN]

Laenasin pojale kruviga lõhkujat. Tema sunnik võttis sealt 5 kw el mootori ja ehitas ümber sellise kaadervärgi. Ja toimib nii traktori järel kui kapist vooluga. Osta veel paar meetrit kanttoru ja areta omagi edasi. Kas tõesti kaasajooksev el. mootor võib generaatorina tööle hakata kui traktor ajaks ringi?  

Generaatorina tavaline mootor küll ei toimiks,püsiv magnetväli(ergutus) puudub.

See juba nagu halumasin,poeg sul õigesti tegi kruvi pole sugugi ohutu aga mõni kiidab seda taevani Kuidas saab pump pöörlemise,kas rihmaga? Ise ka mõtlen veel  kuidas teen selle ülekande. Otse pannes oleks 1450 pööret ehk vähe.
Algselt oli minul ka selline idee,et teen kombo kreissaest ja mõnest silindrist.  Kuna mul vaja lõhkuda ka selliseid pakke mida peab lõikama mootorsaega siis otsustasin teha sellise varjandi. Nüüd ümber teha oleks juba keeruline kuna mul see lõhkuja lõhuks mõlemale poole.

[v6sa]

...
Kas tõesti kaasajooksev el. mootor võib generaatorina tööle hakata kui traktor ajaks ringi?  

Ainult siis, kui ringi üritatakse ajada kiiremini, kui mootori nimipöörded on. Mida rohkem sunnitakse, seda rohkem särtsu tuleb. Siiski mitte mainimisväärselt ja sedagi sageduse nihutamise arvelt.

Narva katlaoperaatorid muidugi ei rõõmusta, kui väga paljud sedasi tegema hakkavad, aga ühe mootori nügimist ei pane süsteem tähelegi.

[Basilio]

...
Kas tõesti kaasajooksev el. mootor võib generaatorina tööle hakata kui traktor ajaks ringi?  

Ainult siis, kui ringi üritatakse ajada kiiremini, kui mootori nimipöörded on. Mida rohkem sunnitakse, seda rohkem särtsu tuleb. Siiski mitte mainimisväärselt ja sedagi sageduse nihutamise arvelt.

Narva katlaoperaatorid muidugi ei rõõmusta, kui väga paljud sedasi tegema hakkavad, aga ühe mootori nügimist ei pane süsteem tähelegi.

Jep, olen näinud sellist süsteemi vanas vesiveskis töötamas. Algul olin üllatunud, et "kas nii saama?" Selgus et saab küll. Polevat küll eriti efektiivne, aga seal oli ka toorest jõudu stx käes ja võimalus pealejooksu reguleerida. Jama ainult kui vool ära läheb, siis tühja koha pealt voolu toota ei saa. Ainus eelis sellisel süsteemil on primitiivsuseni ulatuv lihtsus. Antud juhul oli kiilrihmadega tehtud parajalt kiirendav ülekanne ja suurele el. mootorile(võimsust enam ei mäleta) pöörded peale aetud.

[meli666]

Enda puulõhkujal veab NS-32 pumpa ringi üks ühele 9Kw 1450Rpm  elektrimootor. Ütleks, et suht paras. Vahel harva on mootori jändrikuga kinni jooksutanud.
4Kw jääb kohe kindlalt NS-32 jaoks lahjaks. 4kw ja 2800Rpm baasil paras kasutada NS-10 pumpa.

[motamees]

4Kw jääb kohe kindlalt NS-32 jaoks lahjaks. 4kw ja 2800Rpm baasil paras kasutada NS-10 pumpa.

Kuldsed sõnad.

Täpselt sellise tulemi arvutasin välja ka mina, kui omale puulõhkujat ehitasime. Nüüdseks toiminud mingi 10a.
Miks läksime teist teed. Sellepärast, et kälimehel oli peakaitsmega tuuga.Tavaliselt tehakse ju 7kw mootoriga NS 32 pumbaga ja kõige aeglasemad pöörded.

[motamees]

Üks nipp on veel asja juures. Tuleb kasutada võimalikult jämeda säärega silindrit. Põhjuseks ei ole tugevus.

[maisalup]

ehk siis sobiksid hästi metsaveo auto tõstuki tugijala silindrid mis on jämeda säärega ja kindlustab selle et tagasi liikumine on pea 2x kiirem kui tava silindril...

[motamees]

... jämeda säärega ja kindlustab selle et tagasi liikumine on pea 2x kiirem kui tava silindril...

Just

[_rein_]

Enda puulõhkujal veab NS-32 pumpa ringi üks ühele 9Kw 1450Rpm  elektrimootor. Ütleks, et suht paras. Vahel harva on mootori jändrikuga kinni jooksutanud.
4Kw jääb kohe kindlalt NS-32 jaoks lahjaks. 4kw ja 2800Rpm baasil paras kasutada NS-10 pumpa.

Praktikas järele proovitud:ns-10  950pööret min.3kw.rõhk 200atm. mootori töövool jääb normi piiresse.

[karvik]

Tavaline asünkroon mootor töötab väga edukalt generaatorina ja seda üsna hea kasuteguriga. Genekana käivitus on sõltuvuses südamiku kvaliteedi ja lisa jubinatega(näiteks kondekad käivituse parendamiseks nimipööretel). Vesiveskid käivad eestis minuteada kõik sedasi(ilma kondedeta) ja mitte sellepärast, et ainult lihtne, vaid ka vägagi toimiv.
Kui südamiku materjal hea, siis piisav jääkmagnetism puudub, et nimipööretel käima minna ja vastupidi.
Enamus mootoreid annab nimipööretel ilma turgutamata mingeid testriga mõõdetavaid pingeid välja. Riga pesumasin näiteks andis 3v, mingi välismaa 3400p/min 350W veepumba mootor 90v, vene 1480p/min 1,1kW mootor 80v jne. Selleks ka need kondekad(võnkering), et tekiks piisav ja paremini ajastatud magnetväli. Kui võrgust on mootor käima lastus, siis on vaja ainult juurde suruda ja juba hakkabki tagasi tootma. Kondekaid pole vaja.
Kui ta juba vooluvõrgus ja hakata trügima juurde, siis ta pöördeid palju tõsta ei luba. Suured sedasi töötavad gened läksid kusagil paarkümmend pööret juurde sellejaoks, et saavutada nullist maks võimsus surudes toodetud saadust võrku. Kui ringi ajava mootori võimsust piisavalt, siis põleb genena töötav mootor lihtsalt ühelhetkel maha.

Mingi legend räägib, et kui teha seda trikki kusagil Narvast kaugemal, siis pidavat Narva jaoks reaktiivenergiat vähendama. See väide ei pruugi tõene olla.

Selles valguses ma ühendaks traktori järel olles selle masina mootori otsad näiteks maase, et ei saaks hakkata tekkima mingisugust heade asjade kokku langemist ja seeläbi üleliigset ohuallikat. Või paneks sinna konded külge ja kasutaks näiteks raadio kuulamiseks saadud voolu. Müra suur, seal palju võimendit vaja, et kuulda oleks.
Mingi töötuli oleks ilmselt mõistlikum mõte, aga seda saab traka pealt kah vast juba.

[pen.skar]

Aitäh, ksf Karvik, pean ülekande poisil läbi arvutama. Võibolla peab tekitatud voolu kasutama näiteks aeglaselt lonkiva eemaleviiva lindi käivitamiseks.

[v6sa]

Tavaline asünkroon mootor töötab väga edukalt generaatorina ja seda üsna hea kasuteguriga.
...

Kas saaks sedakasuteguri rehnungit näha?
Töötab säärane asi küll, aga tasuta lõunaid ei ole olemas. Seda ma muidugi ei taibanud öelda, et kui üle nimivõimsuse võllist sisse ajada, saab suits varsti otsa.

[karvik]

Ise ei viitsi arvutada.

http://people.ucalgary.ca/~aknigh/electrical_machines/induction/operation/generating.html


Igaksjuhuks lisan, et vahel võib juhtuda, et mootori sisemine magnetküllastus läheb näpust ja mootor ei sobigi generaatoriks. Väide on internetipõhine ja ise ei ole seda kohanud. Ei ole muidugi neid väga katsetanud kah.

Kas ksf Võsa selgitaksid, milles tasuta lõuna seisneb?


Panen selle ka siia meeldetuletuseks. http://forum.automoto.ee/showthread.php?...=mootorist

[v6sa]

...
Kas ksf Võsa selgitaksid, milles tasuta lõuna seisneb?
...

Unistati sellesinase mootori toodetud energia abil konveieri või tulede käitamisest. Nii saama, kuid selleks tuleb vastav skeem kokku panna. Ning ikkagi jääb võimalus, et konkreetne mootor korraldab midagi huvitavat, , mille käigus on võimalik lähedalolevate siirdumine loojakarja.

Rehkendus oli hea, tänan viite eest.

[karvik]

Skeem peaks olema üsna hoolas ka traka mootori pöördeid paigas hoidma, et 50Hz seadmed ikka normaalselt toimida saaks.
Seega ei ole tõesti väga otstarvekas ilmselt seda kompotti keeta, kui just mingeid eriskummalisi sportlike huvisi sellel suunal ei avaldu.