Postitused: 1,257
Teemad: 76
Liitus: Apr 2009
Maine:
37
Vanad laagrid olid ühe kuulireaga, mittetsentreeruvad? Uued samuti?
Üherealise laagri puhul peavad pukid olema täpselt igatpidi joondu. Äkki pukid saanud poltidega kinni tõmmates natuke nihkesse ja sealt poomine.
Määret ka ei tohi üleliia silmini täis lüüa. Sellise kiiruse juures hakkab see ka hästi soojust tootma.
Postitused: 54
Teemad: 3
Liitus: Dec 2009
Maine:
2
Laager ikka kaherealine ja isetsentreeruv. Peenes keeles nimetatakse seda vist: kaherealine sfääriline kuullaager.
Määret sai küll usinasti lisatud. Tegu vene aegse laagripukiga kus simmereid ei tuvastanud ja mõtlesin, et peksab liikse võlli juurest välja. Päris kõvasti on teda sealt juba tulnud, kuid ehk mitte piisavalt. Võtan homme puki kaaned maha ja urgitsen veel määret välja.
Huvitav on selle vana laagripuki "konstrui" kus pole tihendit ette nähtud. Puutolm peaks päris kiiresti iga laagri elunatukese lõpetama ja see pääseb pukki väga edukalt sisse. Mingi sooneke on puki ava sisemisele küljele küll treitud. Ei teagi kas sinna peaks mingi võllitihend käima või peaks too soon ise kuidagi mustuse sissepääsu takistama?
Postitused: 2,317
Teemad: 22
Liitus: Jan 2010
Maine:
27
14-03-2017, 00:29 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 14-03-2017, 00:53 AM ja muutjaks oli
pen.skar.)
Sinna soonde suruti kunagi viltrõngas. Imbus õlist läbi ja libises võllil. Ei mingit tolmu sissepääsu. Võibolla annab uus mistrast välja raiuda. Liigse määrde on vidiga juba kuulide teelt äärtele kuhjanud, ei sega see enam.
Mnjah, kaherealine iseseaduv laager. Oleks üherealised, siis soovitaks- anna laks pikuti võlli otsale ja seejärel teisele otsale poole nõrgem tagasilaks(läbi alumiiniumlehe). Üldjuhul võtab koostamispinge laagritelt maha.
Võib ka liiga hea laager olla ja tsipa istu võllil ja pesas surub kuulide jooksutee tihedaks. Pane odavam samasugune laager, las lõriseb tsipa, aga saab vabalt joosta. Vene laagritel oli erilaagritel numbri järel tähti, mis näitasid kiirustaluvust(näit turbiinidele), müravabad, minimaalsete lõtkudega aparaadiehitusele jne. Lihtsalt saadi piirmõõtude eri otsa detailide kombineerimisega eri omadustega aga sama numbriga laager.
Rihmad ka hullusti pingule tõmmatud pole?
Postitused: 6,731
Teemad: 57
Liitus: Jul 2012
Maine:
90
Näe sinder, hiljaks jäin. Need ise"tsentreeuvad" on sellise vinklist ebatäpse raami puhul esimene nõue.
Liigne määre ronib ise välja ja O-rõngaga teda ei peata.
Isetsentreeruv on tegelikult vale sõna. Need kaherealised või siis tünnikestega rull-laagrid suudavad paigaldusnurga ebatäpsust korrigeerida mõni kraad, tsenter on ikka tsenter.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Postitused: 6,731
Teemad: 57
Liitus: Jul 2012
Maine:
90
Punktiga penskar teab ka asja.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Postitused: 4,636
Teemad: 70
Liitus: Aug 2009
Maine:
22
sai ka kunagi aastat 15 tagasi vanal kreissael võlli laagrid vahetatud ja pärast vahetust samuti pukid kuumad,olid vist üherealised.kuna otsest vajadust saagida pole siis seisma jäigi.lisaks kadus lambist jõud ja kardan,et lülitist mootorisse kaablid hapud.
kuumaks lähvad kui kuskilt poob ja see koht vaja üles leida.
Postitused: 870
Teemad: 3
Liitus: Feb 2012
Maine:
13
Vahel, kui poovat kohta üles ei leia, siis olen võtnud puust või kummist haamri ja toginud kõik kohad üle. Laagri pukkidele külgedele, otse pähe ja niisama võllipihta mõni toks.
Üks tihti juhtunud asi mis aitab on võlli otsa pihta pikki võlli ühte ja teise otsa. Toks ei pea olema väga tugev, aga silitamine ka ei aita.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Postitused: 870
Teemad: 3
Liitus: Feb 2012
Maine:
13
Ja just, pliidi peale korpus sooja ja laager sügavkülma. Suurepärane lahendus ja tulebki nii teha, kui tegu on kuumistu jaoks tehtud kohaga. Näiteks mootorsae vända laagrid.
Küll aga on juhtunud ka nendesamade vändalaagritega seda lugu, et vänt ei jää päris puhtalt jooksma. Ilmselt on see tingitud sellest, et laager ikkagi ei kukkunud niimodi paika nagu vaja. Selle olukorra parendamiseks on kuumistuga laager sisse ja vastava abinõuga kerge kõps kandvale saalele enne, kui kinni paisub. Muidu ongi pahurad kliendid ukse taga, etnäe eile vahetasid laagrid, täna on keps kottis, kolb sulanud jne.
Peale sae koostamist on kah väike kõps vändale pikki suunas mõlemalt poolt kasuks. Kui see meetod nüüd kedagi üllatab, siis ausõna ei ole ma ainuke kes seda teinud on ja tehakse edasi kah.
Vända kopsimine annab ilmselt selle, et vända ja karteri sobivus ei ole 100% õige ja see kõps raputab nad omavahel paika.
Paljud laagri pesad ei ole siiski tehtud nii täpsed, et peale kokku pressimist jäävad jooksma nii nagu peab. Seal tulebki appi see kerge kõps. Kui võtta 8kg kuvalda ja üritad 206 laagreid õpetama hakata, siis peab ilmselt poodi minea.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Postitused: 870
Teemad: 3
Liitus: Feb 2012
Maine:
13
Ametlikult on IŽidel kah vaja kuumistu(vist?).
Minu Jawa 250 Sport oli lausa peiliplekki raamlaagri ja karteri vahele topitud ja seepärast ka natuke on tema taastamine venima jäänud.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.