[TiitQ]

Tervist!

Sirvisin siin veidi haakuvaid teemasid läbi, kuid konkreetset vastust oma probleemile ei leidnud. 

Probleem siis iseenesest imelihtne: oleks vaja ühendada masti pöördsilindrid  õigete voolikutega. Masti kruttimine siis toimub kahe silidriga. Mõlemal silindril on tagumises otsas üks stuts ja ees 2 stutsi. Loogiliselt võttes jagajast tulevad surved peaks ühendama kummagi silindri tagumise otsaga.  Edasi kiilub mõistus kinni. 
Üks voolik peaks ühendama kahte silindrit omavahel (ilmselt). Jääb veel üle kummagi silindri 1 stuts. Nende jaoks on ka 2 voolikuotsa täitsa olemas. Ehk siis lähevad need 2 viimast voolikut otse tagasivoolu?

Hetkeseis selline, et jagajast tuleb surve mõlema silindri tagumisse otsa, 2 silindrit omavahel esiotsaga ühendatud ja ülejäänud 2 voolikut ka küljes. Kuid - pöörab masti keskseisust vaid ühele poole ja tagasi.

[Janka]

Siis on selline skeem ka: http://hard-machines.ru/ekskavatory/eo-2...menem.html

Kui otsingut kasutad, soovitan kirillitsat. Siit saad teksti, mida näiteks guuglisse kleepida - гидравлическая схема ЭО-2621В-3

[TiitQ]

Assanuga! Vat sellist lahendust polekski ise välja mõelnud. 

Ilm veel ilus ja lähen kohe proovin voolikud ümber visata.

Suured tänud! 

[TiitQ]

Ehh...  kusjuures voolikud olidki selle skeemi järgi ühendatud. 

Tekkis mõte, et ehk on ühe silindri kolvil tihendid oma maise teekonna siin ilmas lõpetanud. Äkki - kui ühest äärest keskele ära keerab, lasevad tihendid nii palju survet läbi, et tekib vastusurve, mis ei lasegi teda enam edasi keerata?

Ega´s midagi - silindrid maha ja poegadeks. Vast leiab siinsest kaubandusvõrgust ka sobivad tihendid asemele.

[pen.skar]

Kas sellise skeemiga (assanuga ja postitus 2) ei hakka kolvi esise ja taguse ruumala muutumise erinevus segama?

[saarrand]

Ehh...  kusjuures voolikud olidki selle skeemi järgi ühendatud. 

Tekkis mõte, et ehk on ühe silindri kolvil tihendid oma maise teekonna siin ilmas lõpetanud. Äkki - kui ühest äärest keskele ära keerab, lasevad tihendid nii palju survet läbi, et tekib vastusurve, mis ei lasegi teda enam edasi keerata?

Ega´s midagi - silindrid maha ja poegadeks. Vast leiab siinsest kaubandusvõrgust ka sobivad tihendid asemele.

Tihendeid leiad kindlasti Baltflexist, kui mujalt ei leia.

[Janka]

Ehh...  kusjuures voolikud olidki selle skeemi järgi ühendatud. 

Kas sellise skeemiga ei hakka kolvi esise ja taguse ruumala muutumise erinevus segama?

Millisest skeemist on jutt?
Juhin tähelepanu sellele, et kui kasutate minu eelmist postitust, siis seal on kaks erinevat skeemi, mida tehas kasutanud.
Pildil olevale ei tohiks ühe silindri puuduv tihend sellist anomaaliat tekitada, nagu siin hetkel probleemiks on. Õigemini, mast liigub küll mõlemale poole, aga silmnähtavalt aeglasemalt, kui võiks ja jõukadu on samuti suur.
Teine, lingi taga asuv hüdropilt on aga mulle kogemuste poolest tundmatu.

[TiitQ]

Jutt siis siia pandud pildiga skeemist. Lingi alt leitav skeem tundub hetkel minu jaoks liialt keeruline olevat

Nii palju kui mast liigub, liigub ta päris nobedalt. Jõupuudust ka nagu ei tähelda. 32se pumba vahetasin ka uue vastu, kuna käpad ilma gaasi andmata ei jõudnud tagaosa enam üles tõsta. 

Paari päeva pärast püüan silindrid maha kakkuda ning ehk annab nende lahkamine lisainfot. 

[nõkapõka]

Nuputasin sama asja ja kui ma ei eksi siis peaks olema orginaalis silindrid sedasi ühendatud, et kui jagajast peale lastakse õli siis läheb see tolle silindri nina poolsesse ühendusse mis peab väja liikuma andma ja kopa poolsed silindri otsad on omavahel kokku ühendatud, nii, et välja pressitav silinder surub teist ketti tõmbavat sisse. Ketti hoitakse pingul lastes sellesse kinnisesse tagumisse ringlusesse kolmiku pealt õli juurde mis vajadusel pingutab ketti.

[Janka]

Kett sellel mudelil? 
http://www.autosoft.ru/online/acat/?idmo...26&atype=4



Vaatasin mõne video sellest imest ja nägin, et masti keeramise silindrid on üsna lühikesed. Olgu öeldud, et JUMZiga pole ma elu sees rohkem kokku puutunud, kui eemalt näinud. Pole vajadust ega huvi tundnud.
Kui silindris olev kolb end sääre otsast lahti kerib (kui käib üldse keermega otsa), siis võib juhtuda, et masti liikumine saab kolvis oleva sääre osa piiratud. Kas nüüd just poole pöörde jagu, sõltub kolvi paksusest (laiusest).

[Janka]

 Loogiliselt võttes jagajast tulevad surved peaks ühendama kummagi silindri tagumise otsaga.  Edasi kiilub mõistus kinni. 
Üks voolik peaks ühendama kahte silindrit omavahel (ilmselt). Jääb veel üle kummagi silindri 1 stuts. Nende jaoks on ka 2 voolikuotsa täitsa olemas. Ehk siis lähevad need 2 viimast voolikut otse tagasivoolu?

Kordame õigesti üle:

Skeemi järgi tulevad jagajast masti keeramise voolikud mitte põhjadesse, vaid varte juurde.
Varte pool on kummalgi silindril veel üks tuts.
Nende kaudu moodustatakse  põhjade ja varte vahel ristühendus ehk kui varre poole tuleb surve, siis ristühenduse kaudu läheb see samal ajal ka teise silindri põhja poole. 
Üks silinder liigub lahti, teine kinni.

[2715]

Selline tähelepanek et kui eeltoodud skeemi järgi ühendades on ühe silindri ülemine ruum ühendatud teise silindri alumise ruumiga peaks kolvi lahtipääsemisel varre otsast tekkima nn.lühis ja mingit keeramist ei toimuks.
Võibolla ongi kõik normaalne ja inimese ootused sellest masinast ongi liiga suured sest võrreldes ketiga keeramisega on see ikka poole jõuetum ja seda eriti lõpuni välja keerates kus üks silinder läheb üle surnud punkti ja hakkab teisele isegi vastu töötama.
Kallakul töötades peab sellega lihtsalt arvestama ja hunnikut kopa küljega laiali ei lükka nagu ketiga masinal.

[Janka]

Selline tähelepanek et kui eeltoodud skeemi järgi ühendades on ühe silindri ülemine ruum ühendatud teise silindri alumise ruumiga peaks kolvi lahtipääsemisel varre otsast tekkima nn.lühis ja mingit keeramist ei toimuks.

Välistatud. Teeme protsessi läbi:
*Rõhk läheb varre poolt sisse ja suundub teise silindri põhja.
Kui esimesel, rõhupoolsel silindril on kolb maha murdunud, liigub see kolb põhja poole lükates enda ees õli, mis suundub teise silindri varre-poolse osa kaudu vabavooluna jagajasse. Mahamurdunud kolvi põhjani jõudes hakkab rõhk saabuma ka teise silindri põhja ja liigutab tolle, korraliku silindri kolvi ja sääre väljapoole. (Kirjutasin ka sellest eespool, et tõstuk muutub uimaseks, silinder hakkab töötama viivitusega)
Kui teisel silindril on kolb maha murdunud, siis liigub seal kolb koos varrega välja lükates enda ees õli, mis suundub vabavooluna jagajasse.
Kui emmal-kummal silindril on kolb varre otsast maha keerdunud, liigub õli läbi kolvis oleva sääreavause vabalt ja seda riknenud silindrit võib vaadelda nagu tühja anumat.
Et protsess seiskuks peavad mõlemad kolvid jeelet tegema.
Kui üks silinder rikneb, teeb teine töö ikkagi ära, aga jõuetumalt, nagu eespool juba mainisin. Vahet pole, kas murdub säär, keerdub kolb sääre otsast minema või purunevad tihendid.  
Ainult ühel juhul jääb töö pooleli - kui tekib emba-kumba otsa säärane ummistus, et õlil pole enam silindritest kuskile väljuda või ei tule jagajast piisavalt rõhku peale.

Aaaga tegelikult jah. Õigus.
Kui rõhupoolses silindris on kolb sääre otsast maha keerdunud ja see silinder muutunud nn. tühjaks anumaks, siis tõepoolest hakkab rõhk otse jagajasse jooksma ilma, et ta teist silindrit üldse liigutakski.
Väga õige tähelepanek

Nii et jääb ära oodata masina peremehe info, et kas oli siiski voolikute ühendamisel miskine error või ühe silindri tihendid lõpmatuseni otsa saanud.

[KaarelKopaga]

Kui muidu ei saa, siis ma võin homme piiluda kuidas need volled jooksevad oma masinal.

[Marko]

Ma teoretiseerin ka tiba - tühi anum ühes ahelas ei saa ju töökäiku poole pealt katkestada?

EDIT: tühi anum siis Janka postitusest laenatud.