[alfredo]

Ehk sobib selline asi siia teemasse. Nimelt olen juba ammuilma puudust tundnud AA mõõdus liitiumakust, poes on ainult Nimh-d saada. Nüüd  on ka Li-po  tänapäevases vormingus täiesti saadaval.
AA Li-po

[linnuke]

Ehk sobib selline asi siia teemasse. Nimelt olen juba ammuilma puudust tundnud AA mõõdus liitiumakust, poes on ainult Nimh-d saada. Nüüd  on ka Li-po  tänapäevases vormingus täiesti saadaval.
AA Li-po

Li Po akude kasutamine paras teadus.Pinge liiga alla lased,plahvatab koos aparaadiga. Kogemata pisike lühis,sama lugu.

[alfredo]

Võib olla küll. Samas ei tahaks hästi uskuda, et hiina tarbijakitseorganisatsioon selliseid iga krabina peale plahvatavaid akusid miljonite kaupa toota lubab. Eks seal ole mingid kaitsemehhanismid ikka sisse ehitatud, iseasi kui hästi asi toimib. Võimalusel riskin ja ostan prooviks.

[v6sa]

...
Samas ei tahaks hästi uskuda, et hiina tarbijakitseorganisatsioon selliseid iga krabina peale plahvatavaid akusid miljonite kaupa toota lubab.
...

Olles ise sealmaal veidi viibinud, siis on kaks eraldi asja:
- riigivõimu seadused, reeglid ja keelud;
- reaalelu kusagil kauges külas.

Need kaks võivad, kuid ei pruugi üldse kattuda. NIng ma pigem kaldun uskuma, et hoolimata sealse riigi püüdlustest inimeste leidlikkust ohjata, toimib siiski Väga Vaba Turg.

Ehk tellides kaupa Made in PRC tuleb juba eos sellesse suhtuda äärmise umbusuga. Võib-olla on toote tarninud Tzink Blekk Panggg Inc. tõepoolest vastutustundlikult tootnud korrektse asja. Aga võib-olla on suvaliselt kokku situtud lubatud toote laadne toode, eksole.

Kõnealuste akude plahvatuslembus on halb üllatus...

[linnuke]

...
Samas ei tahaks hästi uskuda, et hiina tarbijakitseorganisatsioon selliseid iga krabina peale plahvatavaid akusid miljonite kaupa toota lubab.
...

Olles ise sealmaal veidi viibinud, siis on kaks eraldi asja:
- riigivõimu seadused, reeglid ja keelud;
- reaalelu kusagil kauges külas.

Need kaks võivad, kuid ei pruugi üldse kattuda. NIng ma pigem kaldun uskuma, et hoolimata sealse riigi püüdlustest inimeste leidlikkust ohjata, toimib siiski Väga Vaba Turg.

Ehk tellides kaupa Made in PRC tuleb juba eos sellesse suhtuda äärmise umbusuga. Võib-olla on toote tarninud Tzink Blekk Panggg Inc. tõepoolest vastutustundlikult tootnud korrektse asja. Aga võib-olla on suvaliselt kokku situtud lubatud toote laadne toode, eksole.

Kõnealuste akude plahvatuslembus on halb üllatus...

Noh,egas ta nüüd pommiks ka kätte  lähe,aga hirmsa susinaga,ja tossu tulega lõpeb küll.LiPo de hoidmiseks spesial kotikesed,see omakorda plekkkarpi,see omakorda külmkappi.  Ilma naljata.

[Basilio]

Noh,egas ta nüüd pommiks ka kätte  lähe,aga hirmsa susinaga,ja tossu tulega lõpeb küll.

Endal samasugune kogemus poisi drooniga. Lisaks paisub Lipo intsidendi alguses oma pessa kinni ja välja enam ei saa. Õhusõidukite (odavate) akud on pehme ümbrisega ja sealt õiget pauku ei tohiks tullagi. Teadmata on minu jaoks, mis juhtub kõva ümbrise korral. Kas on lõhki mineku koht tehtud nagu elektrolüütkondekatel või kogub survet ja teeb ilmkäraka.

[mossepower]

Käesolevast teemast ajendatuna tekkis üks küsimus.
Suve lõpust saati seisnud aku (enne laadimist 12,2 V) sai pandud (üsna levinud) laadijaga Start laadima 1. kiiruse/astme peale 24 h, ampermeetri näit alguses 1-2A ning lõpuks oli peaaegu nullis nagu tavaliselt. Aga huvipärast mõõtsin ka enne laadija juhtmete lahtiüendamist pinget ning see oli 15,2 V. Kuna auto enda laadimissüsteemil max. laadimispinge 14,5 V siis eeldasin et ju on laadija omadega läbi.
Elfa foormuist aga leidsin et selline nähtus olevat täiesti normaalne. Oskab keegi ehk kaasa rääkida et kas see ongi normaalne? Või peaks tänapäevase laadija muretsema ja selle vana kasutamist siiski vältima 14,5+ V pinge tõttu?

Tegelikult antud laadijaga ca. 30 aastat akusid nõnda laetud, aga nüüd tuli esimest korda idee ka huvipärast pinget mõõta.

[v6sa]

Stardi kohta on see 15+V täitsa OK. Ongi sihuke tuim tegelane. Lihtsalt peab jälgima, et sulfateerunud aku palliks ei keeks.

Mul on pruukida C-Tek 7000, millel taasteprogramm suisa 16 V:
http://smartercharger.com/wp-content/upl...000_us.pdf

[Tift]

Oma elus olen kaks korda kogenud tavalise aku pauku. Ühel korral toimis asi nii, et mees võttis laadimise alt aku, pani masinale ja ühendas kaableid. Protsessi käigus tekkis väike säde... Mees viga ei saanud, aga rooba läks prügimäele.
 Teisel korral laadis mees akusid, oli ekskavaator. Samaaegselt puhastas relakaga miinusklemmi ühenduskohta kerel...
 Lendavad sädemed paraku arvasid äärmiselt huvitava trajektoori - otse akudele.. Litakas oli vahva! Mees sai kamaluga hapet vastu vahtimist, õnneks sai kohe vesi peale lastud ja tõsisem kahju läks mööda. 
 Pärast laadimist tuleb aku ikka maha rahuneda lasta...

[veix__]

On plahvatanud ka lihtsalt laadimise ajal, ilma midagi ise tegemata. Võibolla aku sees tekkis ühis vms. Vahel tekib see lühis ka käivitamise momendil.

[karvik]

Trafoga akulaadijal(Start jne) on kõrgem pinge täiesti normaalne. Trafos ei saa muidu voolu tekkidagi kui ei teki pingelangu ja kui tahta aku täis laadida, siis peab olema pinge pisut kõrgem kui aku maks pinge on. Üldjuhul ei juhtu ka akuga suurt midagi kui ta väga pikalt ei ole ülelaadimises. Suletud akul võib lõppeda sellega, et pressib kusagilt aurud välja ja akut lammutamata ei saa enam heaks teda. Hooldataval akul paned destvett juurde ja käib rahulikult edasi.
Plii akude balanseerimine käib 15,5V pingega keskmiselt. Auto akul seda ei tehta. Rohkem taastuvenergia akude teema.
Varasemalt oli antud inimestele vähe rohkem võimalusi oma asjade üle kontrolli hoida ja eeldati, et aku laadimise juures on multimeeter tavapärane.

Minu "tark"laadijal on desulfaatimisel pinge 28V.

No ja muidugi kui panna keevitustrafo järele aku ja arvata, et akule see suts kõrgem pinge midagi ei tee, siis on vähe teine teema.

[wagoneer]

No vot mina avastasin ka eile,et GTO l oli jäänud talveks akul juhe lahti võtmata. Kuna sees tiksub vanakooli kell armatuuris ja raadio vist ka midagi tahab, oligi tulemuseks totaalselt tühi aku.
Proovisin algul Stardi nimelise laadia min ja max laadimisega. Muffigi. Siis kuna kaotada polnud ju midagi keerasin selle apastraadi käivituse peale ja lasin nii akule vast paar kolm minutit. Peale seda hakkas seier juba vaikselt midagi näitama laadimise reziimis. Tegin veel mõned sutsakad käivitusasendis ja siis juba näitas max-laadimise peal 15A
Aku ise tegelikult juba 5a vana Varta Blue(vist). Eks paistab kas see vool sinna ka pidama jääb.

[v6sa]

...
Siis kuna kaotada polnud ju midagi keerasin selle apastraadi käivituse peale ja lasin nii akule vast paar kolm minutit. Peale seda hakkas seier juba vaikselt midagi näitama laadimise reziimis. Tegin veel mõned sutsakad käivitusasendis ja siis juba näitas max-laadimise peal 15A
Aku ise tegelikult juba 5a vana Varta Blue(vist). Eks paistab kas see vool sinna ka pidama jääb.

Kolm säärast näpukat olen teinud, üks aku käib juba mitmendat aastat, teised kaks on utiil. Aga kaotada pole tõesti midagi

[mossepower]

Jätkates nõukogude päritolu laadijatega. Täna huvipärast proovisin BA-2 laadijat selle sama (ehk siis täis laetud) aku peal, pinge stabiliseerus 14,4 V peal, Stardiga aga jälle 15,2 V. Nii et ise eelistaks seetõttu BA-2 laadijat. Ei tea muidugi kas see erinevus tuleb reaalselt laadijate ehitusest või nõukogude kauba kvaliteedi kõikuvusest, pole rohkem analoogseid laadijaid millega võrrelda.

Antud BA-2-ga veel selline tähelepanek et see oli surnuks tunnistatud ja ootas ära viskamist kuna käivitusabina kasutades lõpetas ühelt maalt töö. Jätsin selle igaks juhuks alles ja selgus, et tegelikult oli ainult kaitse läbi (esipaneelil 1 A(mper) märgi all) läinud ning toimetab pärast selle vahetust edasi. Et üks selline väga lihtne asi mida kindlasti kontrollida enne rikkis aparaadi mahakandmist. Vaatasin et ka Stardil analoogses kohas kaitse.

[mossepower]

Natuke järelemõtlemist ja vist selgus käes selle 15,2 V osas Stardi korral. Tänapäeval praegu võrgupinge  235 V (just mõõtsin) ning nõnda tuleb väga robustselt võttes laadija ülekandesuhteks 15,46 (235 AC -> 15,2 DC) . Aparaat valmistatud vene ajal kui võrgupinge oli 220 V ning siis oleks analoogne väljund DC pinge väärtus samal aparaadil  14,23 V, mis jääb igati autoaku normaalse laadimisvoolu piiridesse.
BA-2 sama ülekandesuhe oleks aga 16,32, mis teeks 220 vooluvõrgus aparaadist tulevaks DC laadimispingeks 13,48 V mis samuti aku laadimiseks väga sobiv.

Laadija detailne ehitus minu jaoks veidi tume maa, aga pinge sobivaks muutmine on ikka laias laastus seotud aparaadi sees oleva trafoga, mille ülekandesuhe ei muutu võrgupinge muutumisel. Ja seda arvestades siis aparaadi väljatöötamisel oli ettenähtud väljundpinge pigem ikka see 14,23 V kanti, mitte 15,2 V.

[vanaain]

Esimene pool jutust on tõene,teine pool mitte.

[mossepower]

Esimene pool jutust on tõene,teine pool mitte.

Tore et keegi kaasa mõtleb, aga ehk seletaksid siis tõde teise poole kohta?
Et kas siis väljundpinge sõltub rohkem trafole järgnevast AC->DC muunduriosast laadijas kui trafost endast?
Või on laadija trafo ise selline mille korral tavaline n = U1/U2 ei kehti? Või hoopis midagi kolmandat?

[Marko]

Mossepower on asjast väga õigesti aru saanud. Kui sisendis on 220 - 14,4 väljundis, siis sisendi 220xn on väljundis 14,4xn. Koormus ja silumise kvaliteet natuke hägustab pilti aga põhimõte on õige. See siis trafo ja dioodsilla puhul muidugi.

[aavu]

Mossepower on asjast väga õigesti aru saanud. Kui sisendis on 220 - 14,4 väljundis, siis sisendi 220xn on väljundis 14,4xn. Koormus ja silumise kvaliteet natuke hägustab pilti aga põhimõte on õige. See siis trafo ja dioodsilla puhul muidugi.

https://et.wikipedia.org/wiki/Stabilitron
Sellega varustatult ei tohiks väljundpinge sõltuda sisendpinge mõne % kõikumisest. Ei tea konkreetse alaldi skeemi.

[olevtoom]

https://et.wikipedia.org/wiki/Stabilitron
Sellega varustatult ei tohiks väljundpinge sõltuda sisendpinge mõne % kõikumisest. Ei tea konkreetse alaldi skeemi.

Ma väga ei usu, et stabilitroniga akulaadijaid looduses esineb.
Esiteks on stabika stabiliseerimisvool käesoleva teema kontekstis väga väike, enamasti millliamprites.
Teiseks, kui akulaadijal midagi stabiliseerima hakata, siis mina võtaksin selleks voolu, mitte pinge.
Kolmandaks, nii pinge kui voolu stabiliseerimist on ökonoomsem teha pulsilaiusmodulatsiooniga.