[13piisab]

mosu seisis kuu-kaks ja väljutas teisel sõidupäeval lahkelt pidurivedeliku. Ühe tagumise piduritrumli seest ja mulle paistab, et suutis kuidagi töösilindri kolvi nn tööpiirkonnast välja suruda. Võtsin lahti, puhastasin, uurisin, sügasin kõrvatagust ja kehitasin õlgu: tagusin kergelt deformeerunud klotsiotsad sirgeks ja panin asjad tagasi. Paistis usutav enne trumli paigaldust, selle järel ja ka õhutades. Täna istub aga sama tagumine ratas õliloigus ja ilmselt näen lahti võttes sama pilti, mis avanes eile kohe trumli eemaldamisel. See on manusena lisatud: oskab keegi arvata, mis häda seda trumlisisu vaevab (kuidas töösilindri kolb oma pesast välja saab / mahub) ning mille vahetamisega seda ravida? Trumli+klotsi kulumise tõttu (mu hinnangul ei ole need küll veel "piirkulunud") ei saa ju ometi töösilindri kolb välja sõita? Kahe klotsi vaheline "distantspulk" on tõttöelda küll imelik, aga see tundub juba imelikuna disainitud olevat. Mosu remondiraamat selle täpset kuju ei anna. Imelikud asümmeetrilised pulgad, mida uurisin mõnd aega ja mille sain omaarust justkui usutavana paika...

kui kellelgi head koostejoonist / pilti, oleks see teretulnud: saaks kindluse, et see "distantspulk" mul ikka õige poole oma ja õiges kujus on - kahtlustan sellega mingit jama, aga ilmselget häda sel ei ole.

[Talupoeg taluja]

No siin suurt viga polegi. Lihtsalt nii juhtubki. Klotsid kuluvad,trumli läbimõõt suureneb seestpoolt...ja tulebki kolvike kõvema pedaalivajutusega silindrist välja. Tasuks üle mõõta trumli seestpoolt mõõt ja võrrelda seda tutika trumli mõõduga. Kui nüüd panna uued katted siis asi laheneb mõneks ajaks. Tasuks panna kõik ajutiselt mängult kokku,keerata käsipiduri eksentrikust ka niipalju peale kui kannatab ja vaadata siis palju jääb trumli ja klotside vahele ruumi.... Tasub ka pidurisilindri tolmukaitse ajutiselt eemale tõmmata ja vaadata palju kolb on väljas.... see annab ka aimu asjade seisust. Kui trumlid väga kulunud,läheb ring suuremaks.... ja sel juhul oleks hea panna paksemad katted või siis 1 mm. plekist klotsile ring peale ja kinni keevitada. Sinna peale neetida uus tehase kate. No eks neid nõkse on veel. Olen veel keevitanud klotsi otstele metall juurde... maitse asi siis. Kõike seda selleks ,et asi korda saaks ja raha tasku alles.

[nunu]

mosu seisis kuu-kaks ja väljutas teisel sõidupäeval lahkelt pidurivedeliku. Ühe tagumise piduritrumli seest ja mulle paistab, et suutis kuidagi töösilindri kolvi nn tööpiirkonnast välja suruda. Võtsin lahti, puhastasin, uurisin, sügasin kõrvatagust ja kehitasin õlgu: tagusin kergelt deformeerunud klotsiotsad sirgeks ja panin asjad tagasi. Paistis usutav enne trumli paigaldust, selle järel ja ka õhutades. Täna istub aga sama tagumine ratas õliloigus ja ilmselt näen lahti võttes sama pilti, mis avanes eile kohe trumli eemaldamisel. See on manusena lisatud: oskab keegi arvata, mis häda seda trumlisisu vaevab (kuidas töösilindri kolb oma pesast välja saab / mahub) ning mille vahetamisega seda ravida? Trumli+klotsi kulumise tõttu (mu hinnangul ei ole need küll veel "piirkulunud") ei saa ju ometi töösilindri kolb välja sõita? Kahe klotsi vaheline "distantspulk" on tõttöelda küll imelik, aga see tundub juba imelikuna disainitud olevat. Mosu remondiraamat selle täpset kuju ei anna. Imelikud asümmeetrilised pulgad, mida uurisin mõnd aega ja mille sain omaarust justkui usutavana paika...

kui kellelgi head koostejoonist / pilti, oleks see teretulnud: saaks kindluse, et see "distantspulk" mul ikka õige poole oma ja õiges kujus on - kahtlustan sellega mingit jama, aga ilmselget häda sel ei ole.

Küllap seal on trummel "liiga avaraks" kulunud. Kindlasti aitab paigast ära minemisele kaasa ka puuduv alumine vedru (vt viidatud joonisel nr 17)

Mis puutub distantspulka, siis seda sai paigaldada kahte pidi. Lühem pikkus algul, kui klotsid olid vähe kulunud, ja hiljem siis pikem vahe. See pulk on siis vajalik ainult selleks, et käsipidur töötaks. Ja hoolimata laialt levinud arvamusest, et mosse käsipidur ei pea, oli võimalik teda nii reguleerida küll, et pidas. Kas nüüd päris 30% kallakul aga nii, et siledal pinnal tuul peale tõmmatud käsipiduriga autot minema ei lükanu, kohe täitsa vabalt.

[13piisab]

hmm - tänud. Ma eeldasin, et kulumise tõttu ei saa selline asi juhtuma hakata, aga kui saab, siis vene insenerid suudavad ikka jätkuvalt üllatada...

"nunu" - tänud, see pilt on mulle eilsest Mosuraamautu lappamisest tuttav. Tundsin just "pulga" asetust kirjeldavast pildist puudust, aga see polegi siis relevantne. Kõrvatagust sügades tundus mulle kah, et nn päris-piduri liikumine (ja kolvi silindrist väljasõitmine) ei tohiks sellest pulgast sõltuda, aga paistis kõige konkreetsem asi, mida justkui mitutpidi panna sai. Tõele au andes jäi pulk ka kõige "laiemas settingus" nii, et klotse trumli ligi pressides ja vabastades ei toetunud pulk korralikult mõlemale klotsile. Vihjab ilmselt kulumispiiride ületamisele.
niiet kuulutame häda labaseks kulumiseks ja asume uusi trumleid (+klotse, kui mul neid riiulis ei leidu) otsima.
muide alumise vedru kadumine mu pildil on ilmselt siiski tagajärg ja mitte põhjus - see tuli trumlist peaaegu "tehasekorras" olevana välja. Oli lihtsalt oma asukohta muutnud

muide eile mosu raamatut lapates jäi silma üks huvitav asi - trummelesipiduri puhul on esiklotsidel küljes nn lisaraskused. Raamat nimetab neid helisummutajateks (või midagi sinnapoole). Ma arvasin, et need on miskipärast vajalikud klotsi "kaalukamaksmuutmiseks" - seost mingite helide summutamisega ei osanud arvatagi

[Talupoeg taluja]

Selle lati ülessanne on ainult käsipiduri teema... seal võivad vahed ja lõtkud olla mida iganes. Selle käsipiduri hoova poldi eksentriku keeramisega saab lõtku vähendada...  Kui lõtk suureks läheb siis käsipidur lihtsalt ei toimi. Hoob klotsi küljes tõmmatakse vasta pooltelge ja pidama ei hakkagi.....
Põhiasi toimib ikka ainult pidurisilindri toimel. No näiteks olen näinud,et selle lati ja klotsi vahele torgatakse rahumeeli 6 mm. lühike polt. Lihtsalt töllab seal soones ja ei juhtu sellega midagi.... aga käsipiduri saab toimima.
Kui kõik kokku laduda siis tuleb trummel panna pea-aegu paika ja trossist tõmmata.... kui mõlemad tagumised klotsid hakkavad ühe maapeal võtma siis peaks asi hea olema.

[mossepower]

Sama seis võib juhtuda juhul kui uute piduriklotsihõõrdkatete paigaldusel käiatakse maha klotside metallosasi ülevalt pidurikolbide toetuskohtade ja alumise toe juurest et tehaseoriginaalist paksemate pidurikatete korral trummel peale mahuks. Ajapikku kui katted ära kuluvad siis saavadki kolvid ebanormaalselt palju välja tulla.
Nüüd saan aru miks uute katete paigaldusel tuleb vajadusel hõõrdkatet raspliga madalamaks (tahtlik hõõrdkatte kulutamine) töödelda mitte metallosa, vastasel juhul võibki ette tulla pidlil nähtav olukord  .
Nii et ma enne võrdleks neid piduriklotse uute v. teise masina omadega, et ega keegi neid trumli alla sobitades eelpoolmainitud viisil töödelnud ei ole.

[13piisab]

eile selgus tõde. Lahkasin pidurit (üks manuspilt - olukord üleeilsega kole sarnane) ja sügasin taas kõrvatagust: trumlil pole kulumisrantigi, klotsid on ok-d (pidurid keretööde ajal uuendatud - sõitnud vast 10..15Mm).

probleemi põhjus oli täitsa omapärane ja "mossepoweri" viide läks ses osas väga õigesse auku - piduriklotside alumine tugi oli needipesas korralikult liikuma saanud ning klots pressis ennast toe pealt toe ja tagumise pleki vahele. Toetus needile ehk siis oli alt mitu mm ettenähtust seespool. Teine manuspilt annab aimu.

puurisin needid välja ning asendasin poltidega. Keevitus jäi kaugeks, niiet mutter-polt jäid kokku täppimata - suures plaanis vajalik, niiet püüan meeles pidada.

"so far so good".

[13piisab]

mälestuseks: "salamahti märgamisega tegelev mosu"

[13piisab]

mosu ei taha TÜV-le minna: mõned päevad tagasi soojendasin hoovil mootorit ning plaanisin minna, aga ühtäkki masin "minestas" ning enam käivituda ei tahtnud: starteri toel tegi käivitumis-nägu, aga käima ei läinud. Vahetasin variaatori koos süütepooliga. Igaks-petteks ka kondensaatori. Ka olid süüteluku taga klemmühendused "vedelavõitu" - korrigeerisin. Tundus, et viga kadus. Paar päeva hiljem taas TÜV-le liikudes "minestas" jälle. 5..10min pärast käivitus ning keerasin nina kodu poole: kes teab, kus taas tõrkuma hakkab.
eile oli hea päev - masin ei käivitunudki. Sellist viga on ju lihtsam otsida, kui aeg-ajalt esinevat. Piilusin jagaja kaane alla - kõik on kena. Ujukikambris on kütusetase samuti ilus 20mm. Proovisin variaatorit lühistada - ei aidanud.
lõhnab süüteprobleemi järele, aga ma ei mõista seda lokaliseerida - on kellelgi mõtteid?
kontrollisin täna veel ka süüteluku ja pooli ühenduste õigsuse (aitäh Allanile nende skeemide pidamise eest mosuklubis: http://mosseklubi.ee/skeemid/) ja kaitsmed üle - nendega on kõik hästi. Jäi täna isegi korraks tööle, aga seda rõõmu polnud pikalt.

taustana: masina elektrisüsteem sai enne talveund väikese shoki - likvideerisin massilülitit ja selle käigus juhtus väike jama ning hunnik süütelukus olnud juhtmeid eemaldus oma kohalt. Olin laisk ja panin tagasi katse-eksitusmeetodil ning selle käigus põlesid läbi kõik 4 suunatulepirni. Võimalik, et praeguse süüteteema algpõhjus on selles juhtumises...

vanadest muredest:

hädad:
1) kohati lööb maanteekiirusel sisse vibra. Kiirus 90+. Püüan masina tõstukile saada - ehk saab seal aimu. Kahtlustan äravajunud ja muidu vedelaid tagavedrusid
2) üks esipidur on kergelt peal. See häda on olnud pidevalt ning kuna töösilindrid liiguvad kenasti, on probleem ilmselt peasilindris. Ei kibele vahetama, kuna trummel on maanteel lihtsalt soe - kuumaks ei lähe
3) sademevesi pääseb kusagilt salongi, mõlema eesistuja jalge alla. Ilmselt on süüdi kas esiklaasitihend või salongiventileerimise luuk.

p1 põhjus ei ole selgunud - ei tõstukil, ei rattaid üksikuna üles tõstes ja masina all roomates.
p2 põhjus on ilmselt hoopis kõver trummel (EP).
p3 probleem on alles - põhjus on ilmselt soendusradika õhuvõtt, millele ma keretööde järel tihendeid tagasi pannud ei ole.

edit: ja heas korras kollane / beezhi sisu (istmed, uksepolstrid) on mul jätkuvalt puudu: jupikaupa ühtkomateist paranenud on, aga viisakate juppide pakkumine on jätkuvalt teretulnud!

[13piisab]

loodetavasti on häda põhjus kollektiivse mõttearenduse abil leitud (siinkohal tänud mosseklubi Sassile) ja likvideeritud: vahetasin vahetatud kondensaatori vana vastu ja masin käib kui kulda.
eelnevalt jõudsin muidugi puhastada karbussi, toita masinat kanistrist ja ka jagaja kaane aluse üle käia.

[aavu]

p3 probleem on alles - põhjus on ilmselt soendusradika õhuvõtt, millele ma keretööde järel tihendeid tagasi pannud ei ole.

Looda sa!!!! Siin otsingu esimese lingi peal leiab mees neid kohti nagu kahe käe sõrmi järjest ja veel. Москвич 21406 вода под ноги пол мокрый
Itaaliast tulnud VAZ-il oli kummilutt, mis üleliigse vee ara juhtis. Ja BMW katuseluugil äravoolutorustik. Selle esimese lingi lõpus on mosu kere konstruktorit korralikult mõnitatud ka.

[13piisab]

2017a minestamise põhjus oli jagaja kontakti juhtmekeses. Masin pidi tuttavat pruutpaari sõidutama, aga ei sõidutanud. Sõitis pulmapaika ja olulisel hetkel keeldus liikumast. Kuna pulmas jäi probleem püsima, oli seda ka võimalik leida ning leidsin ca 15 minutiga. See "15min töö" toimus aga tunde hiljem, kui vaja olnuks - kuna mu "tungivat soovitust" mind tähtsal sõidul sohvriametisse ülendada ei realiseeritud (juht pidi olema kindlasti pruudi vend), ootasin ma muude inimestega sihtpunktis. Ju siis pidi nii minema.
pulmast naastes kadus veel ka sidur. Sain vahegaasiga liigeldes koju. Ju siis pidi selle pulmaga tõesti nii minema...
kuna mul enam garaazhi + kanalit ei olnud, jäi masin seisma: remondikojad ei innustu ju kontseptsioonist "lükkame masina sisse, vaatame, mis viga. Hangime ja parendame-peseme rahus juppe. Paneme rahulikult ja korralikult kokku". Võinoh - ma ei innustu ilmselt kas selle luksuse kinnimaksmisest. Igatahes - masin oli sidurita ja päevakorral olid muud teemad kui mosuga kulgemine.

2,5 nädalat tagasi valasin oma uuele ca 54m2 garaaazhile põranda ning kuigi ma enne seinte-lagede maalritöid ei plaani sinna asju sisse kolida, siis mosu siduriprojektike on piisavalt väike ja konkreetne, et see nn möödaminnes ära teha. Mosu läks kanalile (mahub laiuses kanalile päris täpselt - nagu ka teada oli ) ja ca tund hiljem olid kast ja sidurikorv maas. Elementaarautod ruulivad! Kuigi mosu insenerid jätkuvalt mitte - tehnika on ju pisike ja ruumi palju, aga miks ometi peita starteri-tikkpoldid nii, et padrunvõtmega (aku-mutrikeerajast rääkimata...) ligi ei saa?!?
igatahes kasti ja sidurikoja õlikäsnadest puhastamine (mehaaniline + surepesu. Diislis ei leotanud) võttis rohkem aega, kui nende kättesaamine

paberile sai nimistu vajalikest asjadest. Kui on ksf-del on kas nr1 või nr2 osas vähemasti kaks vajaminevat asja olemas ja need asuvad pealinna kandis, võib teada anda! Mulle sobib ka nn lend-lease, kuna enamus asju peaks mul 140km kaugusel maal laka peal uue või uueväärsena olemas olema.
1) pruugitud:
- sidurikoda. Eemaldatud töösilindriga või selline, mis eemaldub ilma kinnituskõrva purunemiseta
- hooratas. Korraliku hammasvööga (ja tööpinnaga, mida kettaneedid ei ole äestanud). Minu oma hammasvöö laiuses on kohati järel vaid ca 50%. Starter ütles seda ka eelnevalt
- sidurikorv (tööpinnaga, mida kettaneedid ei ole äestanud)
2) uued:
- siduriketas (kui pidurimeister mõne päevaga teeb, viin ilmselt taastamisse)
- käigukasti esimene ja tagumine kaelustihend (need saab ilmselt korraliku kvaliteediga tootjalt mõõdu järgi Laki uulitsast. Sealt, kus sõna "simmerling" ei sallita )
- käigukasti tugilaager väntvõlli pool (selle saab ilmselt korraliku kvaliteediga tootjalt mõõdu järgi Laki uulitsast)
- survelaager. Komplektina kõik, mis pärast kahvlit
- e.p. välimine rooliots
- käigukastipadi

küsimused:
- kas väntvõlli suurt (see ca 100mm välismõõduga) kaelustihendit (slängis "simmerling") tasub torkida, kui sidurikojas on vaid veidi õlipiisakesi ja tihend on tehase-oma? Ma jätaks selle vahetamata - kui on 30a ülesannete kõrgusel olnud, siis elab ehk pikemalt, kui võimalik uus?
- kas roolikarbist alla tuleva võlli väike (<0,5mm) üles-alla loks on normaalne?

manuspildil on mosu nii, et uks mahub kinni. Selliste pisikeste masinate ja veel tekkimata riiulite ning kola vaates täitsa mõistliku suurusega garaazh. Samas ideaalis võiks ikka min 1m pikem ja 1m laiem olla: ca 70m2 peale mahuks juba nii kola, töölaud kui kaks masinat...

[Wiki432]

- kas roolikarbist alla tuleva võlli väike (<0,5mm) üles-alla loks on normaalne?

Õlakuvõll, saan õigesti aru? Taolistel tigukarpidel reguleeritakse roolikarbi lõtku õlakuvõlli üles-alla nihutamiseega. Sellega liigutatakse sektor teo keermesse vähem või rohkem. Võlli lõtku puhul on roolikarbi lõtk juhitamatu ja on keeramise jõu rakendamisel alati suuremas asendis. Seega tekitab ebavajalikku vabakäiku.

[13piisab]

lasen praegu rooliteemal olla - üks rooliots sai taastatud ja rooliloksu suurt ei ole. Kuigi tänane TÜV viitas, et taastatud rooliotsa pool tahab ka sisemine uuendamist.

uuendatud siduri ja seonduva panin reede õhtul masinale külge. Ei vaevunud isegi ketta tsentreerimiseks võlli laenama ja ei kahetsenud otsust - silma järgi saab üpris paika.

TÜV tõi lausa mõlemad kardetud teemad: heitgaas JA pidur. Sedasama kord klotsivastusega probleemi tekitanud pidurit ei olnud põhimõtteliselt olemas ei sõidu- ega seisupidurile. Võtsin trumli maha ja see on lihtne uuendamis-teema (loodan homme Härmast uued klotsid ja trumlid saada. Kui on pealinnas kohe saadaval, võib muidugi pakkuda!). Ma ei vaevu isegi algpõhjuse üle pead vaevama.

tüütum on aga heitgaas - tühikäigul on mootor rahutu ja kuigi segu on lahja, on HC laes.
süüdet ma torkinud ei ole ja jagaja on tugevalt kinni. Ka ei jama kiirendamisel - seal mu loogika kohaselt probleem ei ole. Küünlad pärast tühikäigul "lonkamist" maha kruvides midagi huvitavat ei ütle (peale lahja segu) ning silindrikaupa stroboga süütejuhtmeid kontrollides tundub, et säde käib ka lonkava mootoriga kõikidel küünaldel ühtlaselt. Kuigi selle loogikaga ei ole ma kunagi probleemset küünlajuhet tuvastanud
karbussi (DAAZ 2140 ehk nn lada karbuss) puhastasin üleeile - ujukikambris oli mingit sodi. Käisin täna õhtul veel ka teist korda carb cleaneri ja 10bar rõhuga üle - tulemust ei ole.
kütus on küll 2a vana, aga värske kütuse kanistrilt käimine suurt ei muutnud.

ei teagi, kust viga otsida - jagaja kaane alune oli kena ja puhastasin veel. Kontaktivahe oli silma järgi õiges suurusjärgus.
kipun ikka süüdet kahtlustama - kui ksf-del häid mõtteid ei ole, siis sätin homme igaks-juhuks natuke segu (ksf motamehe õpetuse ja teema lõpuosa piltide toel) ning kuna see ilmselt suurt ei muuda, proovin süütepooli vahetada ning otsin vajadusel ka peene liivapaberi ja lehtkaliibrid üles...
tooreklapi kasutamisel on käik natuke ühtlasem, aga mitte päris hea. Kompenseerib äkki lahjat segu ja annab natuke parema käigu.

manuses mõned pildid:
- roosteta ja puhas põhjaalune
- nädalavahetusel puhastatud ja sisse pandud väga heas korras sisu. Väidetavalt esimese aastakäigu ('76) mosult - C-piilari valged katted ja mütsiriiuli liimitav servakate on kah olemas. Värv küll mulle vale, aga kompleksset head beezhi sisu ei taha leiduda
- jätkuvalt edevat karva välimus
- tänase TÜV tulemid

kui TÜV-probleemid korda saab, jääb nipet-näpet:
- salongiventilaator lahti võtta ja määrida. Ei julge praegu kasutadagi - viliseb mehiselt
- ampermeeter tööle panna
- salongiradiaatori kraan (ja tagajärjena äkki ka tross) vahetada. Käib trossi jaoks liiga raskelt ja tundub, et natukene ka lekib
- juhiukse lukk tööle nii, et igal lukustamisel ei peaks mitu korda "nikerdama". Ei taha lukku jääda.
- difrivahetus kiirema / SL oma vastu. Ehk ravib ka seni tuvastamata põhjusega kohati maanteekiirustel tekkiva vibra.

nädalavahetusel sai ka signaal tööle pandud. Alustasin veaotsingut pasunate poolt ja loomulikult oli probleem "kaugemas otsas" ehk rooli liugur-kontaktis

[motamees]

... kuigi segu on lahja, on HC laes... ei teagi, kust viga otsida ...

Sealt otsidki. Vanadel autodel on lubatud CO tase hulga kõrgem - nii peabki olema.
Kunagi oli mul Volvo. Jämmisin tüki aega selle karbaga ja tahtsin keik ilusti korda saada, nagu tänapäeva masinatel. Tutkit. CO pidi olema 4,pool, siis kukkus HC kohe alla. Nii oli teh andmetes ka lubatud ja ülevaatusel probleeme polnud.

[13piisab]

tagapidurites on (taas!) uued klotsid ning need on käsipiduri järgi ühtlaseks sätitud. Uusi / vähekulunud trumleid on vaja - ka uute klotsidega on reguleer-ekstsentrik maksimaalselt väljas. Härma poel ei olnud neid pakkuda.

mootori käigu osas: "never say never". Avastasin eile, et vaakumregulaatori lahtiühendamisel läheb käik ühtlasemaks. Ei olnud vahet, kas karbussipoolne ava oli avatud või suletud. Järeldus: regulaator mõjutab süütenurka ka tühikäigul ning see on liig varane. Ei saa küll aru, kuidas ja miks nii, aga nii on. Muutsin nurka ca 10 kraadi võrra hilisemaks ning tühikäik on kena. Pöördesseminek on uimasem. Stroboskoobiga ma sobivaid sälke justkui ei leidnud - eks vaatan, kas vaevun otsimagi: reaalselt sobivat sätungid kujunevad ilmselt niikuinii TÜV masina ja taguotsatunde pealt
ideaalis võiks muidugi TÜV ja taguots sama juttu rääkida, aga saame näha - nt VW õhkjahutuse puhul on kolm süütenurka: tehase soovitav, nn edasijõudnud kasutajate poolt soovitatav ning lõpuks see, millega on tegelikult hea sõita.

käisin eile ka esmakordselt Härma uulitsa poes. Asju seal ikka on ning sain 11 rida oma ostunimekirjast maha. Nii mees kui hinnatase on kliendisõbralikud. Kasti pudinate eest oli arve 68, kohe rakendus 10% "volume discount" ning mu pakutud 60+5eur viimast kupüüri keelduti kategooriliselt vastu võtmast. Lasnamäe ei asu küll just mu liikumistrajektooridel, aga kindlasti ei jää eilne käik mu sealseks viimaseks.

[motamees]

... ka uute klotsidega on reguleer-ekstsentrik maksimaalselt väljas...

Vahetükil on erinevad pikkused, olenevalt sellest, mispidi nad sees on. Kui pikkusest ei piisa, siis tuleb vahetükk pikemaks keevitada, või plekitükk vahele panna.

[Wiki432]

Trumli max diameeter 231,6 mm.

[Kodanik2]

Üks lihtne lahendus on panna pleki riba klotsi alumise toetussoone põhja.

[motamees]

... või plekitükk vahele panna.

   

Pildil küll Lada oma, aga umbes nii. "Splint" võib ka kolmekihiline olla.