[pkmp]

Niisiis: Avant kopa ketiga mastipöördesüsteemi pilt.
   

Soovitus on kasutada suuremat ketti (originaal on 1 tolline)

[Subaru]

Hüdraulika küsimus tarkade klubile: Olemasolev olukord- väike laadurmasin, millel 1 paar hüdroväljavõtteid ja 1 jagaga, millel ujuvat asendit ei ole ja  õli voolu  saab suunata fikseeeritud asndiga ühele ja teisele poole. Vaja taha panna kallutav käru, millel ainult 1 voolik töstesurve jaoks. Kuidas selle kasti pärast survestamist jälle alla saaks?

[viplala]

Lased kolmik kraaniga paaki tagasi surve. https://www.pmkaubamaja.ee/et/hudroklapp...l-min.html

[pkmp]

Hüdraulika küsimus tarkade klubile: Olemasolev olukord- väike laadurmasin, millel 1 paar hüdroväljavõtteid ja 1 jagaga, millel ujuvat asendit ei ole ja  õli voolu  saab suunata fikseeeritud asndiga ühele ja teisele poole. Vaja taha panna kallutav käru, millel ainult 1 voolik töstesurve jaoks. Kuidas selle kasti pärast survestamist jälle alla saaks?

Kas hüdraulika on mootoriga kogu aeg ühenduses? Mina pean kasti alla laskmiseks PTO ( jõuvõtuvõlli otsas oleva) pumba lahutama, siis kangi teisele poole lükkama ja kast tuleb oma raskusega alla.

Kui lahutada ei saa, siis prooviks mootori seisma jätta, kas siis tuleb kangi hoides alla?

[qwerty009]

Jagajast tuleb 2 voolikut. Liigutad kangi ülesse tuleb õli voolikust 1 ning liigutad kangi alla, siis tuleb õli voolikust 2. Kui ühest voolikust tuleb õli, siis teisest voolikust saab samal ajal õli paaki tagasi voolata. <- tavaline jagaja ning selline olukord sul on nagu aru saan?
Voolik 1 läheks antud juhul silindri külge ning voolik 2 läheks otse paaki. Liigutad jagaja ülesse, siis silinder täitub õliga. Liigutad jagaja kangi alla, siis silinder jookseb tühjaks ning samal ajal voolikust 2 jookseb õli paaki.

[maisalup]

Paned käru voolikule kolmikkraani ja ühest kraani otsast tagasivool paaki. Kui kraan ühes asendis siis kallab ja keerates teise asendisse jookseb õli tagasi paaki...

[Kult]

Küsimus tarkade klubile.

Russil küljes niiduk. Seda käitavad kaks ns50m-3 pumpa jvv pealt, niidukil ajavad rootoreid ringi kaks ns50yk-3 pumpa/mootorit. 
 Mure järgmine, et ühel rootoril on kahel korral hakkanud õli lekkima läbi ns50yk-3-e otsa tihendi ja ikka korralikult.
Panin uue pumba, aga juhtus sama lugu pärast 6-7 töötundi.
 Kas võib olla rõhk liiga kõrge et kui tuleb niites takistus(paksem rohi, võsa) siis ei jõua rootoris olev pump nii kiirelt uhada kui teine pump õli peale annab ja siis hakkab lekkima. Dreeni liini neil ju pole
 Mingi surveklapi sarnane asi on jvv juures, peab sealt äkki susima

[2715]

Küsimus tarkade klubile.

Russil küljes niiduk. Seda käitavad kaks ns50m-3 pumpa jvv pealt, niidukil ajavad rootoreid ringi kaks ns50yk-3 pumpa/mootorit. 
 Mure järgmine, et ühel rootoril on kahel korral hakkanud õli lekkima läbi ns50yk-3-e otsa tihendi ja ikka korralikult.
Panin uue pumba, aga juhtus sama lugu pärast 6-7 töötundi.
 Kas võib olla rõhk liiga kõrge et kui tuleb niites takistus(paksem rohi, võsa) siis ei jõua rootoris olev pump nii kiirelt uhada kui teine pump õli peale annab ja siis hakkab lekkima. Dreeni liini neil ju pole
 Mingi surveklapi sarnane asi on jvv juures, peab sealt äkki susima

Kirjelda seda süsteemi vähe täpsemalt sest nii ei oska keegi mingit nõu anda, kuna variante päris palju.
Kas kumbki pump toidab oma mootorit või lähevad torud kokku?
Kas kaitseklappe on ainult üks?
Kas mootoritel on möödavooluklapid kust õli saab ära voolata kui pumbad seisma jäävad ja rootorid edasi pöörlevad?
Kas süsteemis on õlipaak ja kui suur või on lihtsalt torustik täis valatud?

[pen.skar]

Kõige lihtsam töö lõpetamisel mootor tühikäigule lasta, nõks oodata, et virblid seisma jääks ja mitte väga prauhti jagaja neutraali. Siis ei saa hüdromootor korraks pumbaks muutuda suletud äravooluga trassis.

[maisalup]

Ma pakun, et seal peaks olema tagasivooluliinil vahel ülerõhuklapp mis järsul seiskamisel laseb tagasivooluõli pealevoolukanalisse kui surve ületab näiteks 20atm, et tekiks nn vabajooksusiduri moodi asi kui järsult vedu tagant ära võtta. Sest muidu pole ketaste inertsi tõttu muud kui kuskilt kas voolikust või mujalt tuleb järsu seiskamise korral järgi anda purunemisega.

[Kult]

´Üritan selgemalt kirjeldada.

Jvv otsas selline ajam 

Seal siis 2 ns50m hüdropumpa.
Pumpadest lähevad surve voolikud vahetükki, kus on tagasivoolutoru(dreeni liin?) ja mõlema pumba jaoks eraldi surveklapp mida saab reguleerida(nii saan mina aru).
Sealt edasi lähevad voolikud niidukil olevatesse hüdropumpadesse ns50yk3(töötavad mootoritena), tagasivool läheb üheks neil. Dreeni liini eraldi ei ole.


Tagasivool läheb paaki see on 40+ liitrit

Lekkima hakkab selle võlli tihendi vahelt mis pildil näha.

Ise on tekkinud sellised mõtted:
1. Kui tekib suurem takistus niidukil siis pump uhab rohkem peale kui niiduki pump/mootor jõuab läbi lasta
2. Jvv pidur on äkki liiga äkiline, jääb kohe seisma ja siis rootorid keerlevad inertsist edasi



Kui oskab keegi soovitada samade parameetritega hüdromootorit sinna(ideaalselt sobiva 6 nuudi otsaga), siis soovitage millist mudelit ja kus kohast.

[v6sa]

Kui Sul dreeni pole, siis on Sul seal ju kaks korda pumbad. Mis peavadki katki minema - targem annab järele.

Samuti peab JSV pidur rakenduma.

Kui häda hakkas äkki, otsi viga klapisüsteemist. Kui pajebenn on alles kasutusele võetud ja tundmatu, siis võib olle labaselt praak.

Mina oma lolli aruga otsiks kaks hüdromootorit ja paneks mõlemasse ahelasse ülerõhuklapid. Teine võimalus on pidurilint maha keerata, aga siis on jälle ajami käitumine ettearvamatu.

[2715]

Kui Sul dreeni pole, siis on Sul seal ju kaks korda pumbad. Mis peavadki katki minema - targem annab järele.

Samuti peab JSV pidur rakenduma.

Kui häda hakkas äkki, otsi viga klapisüsteemist. Kui pajebenn on alles kasutusele võetud ja tundmatu, siis võib olle labaselt praak.

Mina oma lolli aruga otsiks kaks hüdromootorit ja paneks mõlemasse ahelasse ülerõhuklapid. Teine võimalus on pidurilint maha keerata, aga siis on jälle ajami käitumine ettearvamatu.

Kui tal töömootorina kasutatavatel pumpadel läheb äravool otse hüdropaaki, siis pole tähtis kui järsult pumbad seisma jäävad.
Mootorid pöörlevad inertsiga edasi ja ainus asi mis tekib on hõrendus survepoolele.
Küll aga see hõrendus võib suuta pumba otsaplaatide tihendid paigast imeda ja siis satub käivitades survega õli tihendi piirkonda ja lükkab sk-tihendi pahupidi.
Loodetavasti on tagasivool õlipaaki poole jämedamate voolikutega kui pealevool ja see väldib surve tekkimise tihendi taha.
Muidugi kui süsteem on ilma õli filtreerimiseta võib ka miski peenem kraam selle koha ummistada kust õli tihendi tagant ära peaks pääsema.

[Kult]

Eks seal ongi 2 korda pumbad, eelmise kasutaja käes töötas 10+ aastat sama süsteem.

Tagasivool on vähemalt poole suurema voolikuga.

Filter on paagist eemaldatud enne mind, ei ole ise hakkanud ka uut otsima sinna, ju siis oli põhjus sellele.

Leidsin/ostsin Agromarketist 2 hüdromootorit: GMS50-3/L. Mõlemat pidiseid siis üks. Neil ka dreeni pole, pidavat olema seesmine, eks ole näha.

[maisalup]

Tänapäevastel ei olegi eraldi dreeni, seal on korpusesse puuritud ava mille kaudu dreen läheb kokku tagasivolu kanaliga.

[v6sa]

Tänapäevastel ei olegi eraldi dreeni, seal on korpusesse puuritud ava mille kaudu dreen läheb kokku tagasivolu kanaliga.

Mis eeldab, et tagasivool on rõhuta!

[maisalup]

Täpselt nii

[Marko]

Kuidas see toredus toimib kui hüdromootorit mõlemat pidi ringi aetakse? Näiteks rattas, mis peab tagurpidikäiku ka võimaldama või freesil, mis kinnikiilumisel vaja tagasi lasta. 
Ühesuunaklapid nagu oleks mingi variant, aga reaalselt kurat seda teab. Ilmselt mitte, siis ikka eraldi liin.

[maisalup]

Need vene mootorid on ette nähtud ühte pidi töötama, teised mootorid aga kannatavad mõlemat pidi töötada ja ka puudub eraldi dreen. Mul halumasinal läheb peale hüdromootorit tagasivool läbi jagaja, mootor hiinlane ja peale ca 50 tundi tööd igasugused lekked puuduvad. Juu siis on parem tehnoloogia...