[PSV]

Keskkütte soojuspumpadele üle minnes võib juhtuda, et ei sobi olemasolevad radiaatorid, kuna sinna saadetav vesi on 60 kraadi asemel 40. Seda rääkis mulle alles paigaldusmees, kui olin müügimehega juba peaaegu nõusse jäänud. Samuti oleks tulnud ümber ehitada osa torustikust, kuna ülalt allatulev vesi jahtub liialt maha. Neid jutte hinnapakkumisest ei leia.

[veix__]

Müügimees oskab jah müügijuttu rääkida, paigaldaja natuke teist juttu ja vahel ehk projekteerija hoopis veel midagi tähtsat lisada. Õige järjekord asjaga tegelemiseks oleks: projekteerija, müügimees, paigaldaja. Kõigepealt siis projekteerija paneb asjad paika: mida, kui palju ja millises suuruses vaja on. Siis müügimees pakub projektis välja toodud seadmed ning paigaldaja paigaldab- ja mitte oma suva, vaid ikka projekti järgi. Ainult sel juhul saab kindel olla, et süsteem ka niimoodi tööle hakkab, nagu mõeldud on.
Kui panna õhk(-vesi) soojuspump, siis peab mingi muu süsteem niikuinii varuks olema, sest -25... C juures ei anna pump eriti midagi, aga just siis on kõige rohkem vaja.

[honkomees]

... Näiteks kui el.radikatega küttes tuleb aastas kütmise kulu 1000 eur ning 10 000 eur alginvesteeringut nõudva süsteemiga hakkab iga-aastane kulu olema 350 eur, siis esimesel juhul maksad 15 aastaga kokku 15 000 eur, teisel juhul 5250 eur jooksvaid kulusid + 10 000 algmaksumus ehk kokku 15 250 eur ja asi hakkab ära tasuma alles 16 aastaga... eeldades et pole vahepeal vaja suuremat remonti... elektriradikad ei maksa eriti midagi võrreldes maa- või õhkvesi-soojuspumba kapitaalse remondiga...

Jumalast õige mõte, enamasti ei tasu need peened süsteemid end pikas perspektiivis ära, aga siin on lisaks veel üks vastik muutuja, nimelt elektri hind (noh eelkõige võrgu- jm tasud  ). No kes meist oskas 20 a tagasi ette kujutada selliseid hindu ., nii elektrile kui ka näituseks autokütusele. Mäletan, kui bensiiniliiter maksis 12 kopikat, 20 kopkat, 4 krooni, 7 krooni ...

[honkomees]

... Kõigepealt siis projekteerija paneb asjad paika: mida, kui palju ja millises suuruses vaja on. Siis müügimees pakub projektis välja toodud seadmed ning paigaldaja paigaldab- ja mitte oma suva, vaid ikka projekti järgi. Ainult sel juhul saab kindel olla, et süsteem ka niimoodi tööle hakkab, nagu mõeldud on.  ...

Vaat selles julgen kõvasti kahelda. Töö juures korduvad kogemused, et projekteerija ei vastuta millegi eest, kui nii vent, elekter kui kui vesi on joonistatud ühte kohta ja projektis soovitatud seade ei mahu füüsiliselt projektis ettenähtud kohta ning lõpptulemusena ei suuda projektis ettenähtud (see või analoog valikust just "see") seade ettenähtud tööga toime tulla. Ehitajad on sunnitud projekti loominguliselt suhtuma ja on üleüldse igasuguste tehnovõrkude projektide osas üliskeptilised.
Mina eelistan kõigepealt kogemustega paigaldaja/ehitajaga suhelda, projekt on rohkem paragrahvi jaoks.

[Kjen]

Töö juures korduvad kogemused, et projekteerija ei vastuta millegi eest

Eristatakse PÕHIPROJEKTI ja TÖÖPROJEKTI.
Põhiprojektis on piltlikult öeldes minimaalsel juhul näidatud toru läbimõõt ja asukoht täpsusega "lae all" või "põrandas sees". Tööprojektis on torul juures kõrgusmärk mm täpsusega.
Tööprojekti eest vastutab projekteerija täie rauaga. Aga Eestis ei tellita tüüpselt tehnosüsteemide tööprojekti ja väljaujunud jamad (stiilis vesi ja vent ühes kohas) jäävadki ehitaja lahendada. 

, kui nii vent, elekter kui kui vesi on joonistatud ühte kohta

Eri valdkondade inimesed ju projekteerivad, vahel ka eri firmadest. Keegi pole lihtsalt projekteerimist koordineerinud.

ja projektis soovitatud seade ei mahu füüsiliselt projektis ettenähtud kohta ning lõpptulemusena ei suuda projektis ettenähtud (see või analoog valikust just "see") seade ettenähtud tööga toime tulla.

Kõik võivad eksida. Aga et inimesi on igasuguseid, olen ka ise kohandud eakamat naisprojekteerijat, kes lahendas üle mõistuse käinud vent.kambri ruumkitsikuse sellega, et joonistas lihtsalt seadmed (mõõdud ca 5 x 2 x 2m) pool meetrit lühemaks ... .
Samas tuleks projekteerijat vahel mõista, kuna projekteerimise momendil on tal vahel kasutada ainult seinte plaanid ja tehnoruumi kõrgust võis ta ainult oletada ning kandevtala mõõt oli takkajärgi ka arhitektile üllatuseks.
Kõige hullem nähtus on üldse isekujundaja. Mida kuulsam, seda resoluutsemalt ta soovib võimalikult halba sisekliimat ruumis saavutada. Nii see toruvärk kuhugi ebareaalsesse urkasse topitaksegi. San.seadmete valikul aga tuleb vaadata lihtsalt hinnakirja lõppu, kui on megakallis, siis on hirmilus.

Ehitajad on sunnitud projekti loominguliselt suhtuma ja on üleüldse igasuguste tehnovõrkude projektide osas üliskeptilised.
Mina eelistan kõigepealt kogemustega paigaldaja/ehitajaga suhelda, projekt on rohkem paragrahvi jaoks.

Paigaldaja ei oska üldjuhul "kilovatte" ja toruläbimõõtu arvutada. Rusikareeglid (kõige kuulsam näide "ribi ruudule") toimivad eramaja suuruses hoones, vähe suuremas hoones lugupeetav vist jääb ainult paigalajaga hätta? Tõsi küll, odavamate alternatiivlahenduste leidmisel paigaldajad ületavat projekteerijat mäekõrguselt.

[veix__]

Ilmselt jah probleem tööprojekti puudumises.
Rusikareeglid on sellised reeglid, mille kasutamisel saavutatav tulemus sulle valusalt rusikaga näkku lööb.

[honkomees]

...
Eri valdkondade inimesed ju projekteerivad, vahel ka eri firmadest. Keegi pole lihtsalt projekteerimist koordineerinud.
Kui ikka kogu hoone restaureerimisprojekti teeb üks firma ja sellised "apsud" korduvad pidevalt, siis saab vaid riigihangete korda kiruda.
...
Samas tuleks projekteerijat vahel mõista, kuna projekteerimise momendil on tal vahel kasutada ainult seinte plaanid ja tehnoruumi kõrgust võis ta ainult oletada ning kandevtala mõõt oli takkajärgi ka arhitektile üllatuseks....
Ei saa mõista, kui projekt tehakse olemasolevasse hoonesse, kus kõik on teada, mõnikord käiakse ISEGI kohal ja tulemus on ikka nagu alati.
Paigaldaja ei oska üldjuhul "kilovatte" ja toruläbimõõtu arvutada. Rusikareeglid (kõige kuulsam näide "ribi ruudule") toimivad eramaja suuruses hoones, vähe suuremas hoones lugupeetav vist jääb ainult paigalajaga hätta? Tõsi küll, odavamate alternatiivlahenduste leidmisel paigaldajad ületavat projekteerijat mäekõrguselt.
Viimane kord, kui õhukuivatuseadet soetasin, siis suhtlesin maaletoojaga, see tuli kohale, vaatas hoone üle ja soovitas seadme. Ühtlasi käisime vaatasime üle ka teised, varasemad lahendused sellistes ca 1000 ruudustes ja 6000 kandistes ruumides ning arvamused olid sellised, et teoreetiliselt peaks antud seade nibin-nabin toime tulema küll, kuid seesama projekteerija poolt väljapakutud "see" seade on lihtsalt pask, st firma toodang pole eriti kvaliteetne. Samas 12 aastat laitmatult töötanud õhukuivatusseadme kohta, mis sai tookord soetatud ilma projektita, lihtsalt lisana hallile, selle kohta arvas maaletooja, et ilmselgelt üledimensioneeritud - aga tulemusena probleemivaba käsitlus ja lisaks seade enamuse ajast puhkab, kuna suudab kiiresti tekkinud liigniiskuse kõrvaldada, samas see "nibin-nabin" seade töötab ööpäevaringselt, kuna ei suuda päris ettenähtud % kätte saada ja lõpuks läheb errorisse.
Ehk siis tegelikult paigaldajad ja müüjad pakuvad ikkagi kallima otsa tooteid, millega neil on positiivsed kogemused ja mitte pidev garantiiremondivajadus.

[spark]

praegu läks talvel jaanuaris (esimene nädal ei elanud sees) 240€ ja veebruaris oli 250€ muidugi küdes siis kõikse aega ka õhkküttega kamin, külmade ilmadega siis ca ~2€ ööpäevas lisaks
ehk siis talvisel ajal 310 - 330€ - sitalt soojustatud lagede (kohati ainult 5 cm tuha ja saepuru segu) ja põrandaga 130m2 sara

tõenäoliselt jah paberil kaluleerima õhksoojuspumba ja pelletikatla kulud ja plussid ning miinused - kui hoone on on vähegi soojem.

Töö juures korduvad kogemused, et projekteerija ei vastuta millegi eest

Eristatakse PÕHIPROJEKTI ja TÖÖPROJEKTI.
Põhiprojektis on piltlikult öeldes minimaalsel juhul näidatud toru läbimõõt ja asukoht täpsusega "lae all" või "põrandas sees". Tööprojektis on torul juures kõrgusmärk mm täpsusega.
Tööprojekti eest vastutab projekteerija täie rauaga. Aga Eestis ei tellita tüüpselt tehnosüsteemide tööprojekti ja väljaujunud jamad (stiilis vesi ja vent ühes kohas) jäävadki ehitaja lahendada. 

eks sellega ole ka ise kokku puutunud. Ei sobi, kõik "asjad" on paigutatud samasse lae moodulisse jne.
Põhiprojekt  - tehakse "ideaalsena" arvutatakse kogused ja magistraali mõõdud ja valitakse nö. näidismasin
Tööprojekt - on sisuliselt teostusjoonis. kuhu märgitakse ostetud seadmed ja joonistatakse ka magistraalid õigesse kohta ja tavaliselt teebki selle ehitaja.

[MeelisV]

ma olen saanud aru et ehitaja joonistab siiski teostusjoonise mitte tööprojekti
selle viimase teeb ikka projekteerija enne ehitamist.
olen tihti valmis tehtud hoones midagi otsinud aga seda vaid nn. eelprojektiga ja tunne on nagu pime valge kepiga võõras linnas

[Kjen]

eks sellega ole ka ise kokku puutunud. Ei sobi, kõik "asjad" on paigutatud samasse lae moodulisse jne.
Põhiprojekt  - tehakse "ideaalsena" arvutatakse kogused ja magistraali mõõdud ja valitakse nö. näidismasin
Tööprojekt - on sisuliselt teostusjoonis. kuhu märgitakse ostetud seadmed ja joonistatakse ka magistraalid õigesse kohta ja tavaliselt teebki selle ehitaja.

Just. Hoone on piisavalt suur tehnorajatiste ja "arhitektuurse ilu" kogum, et koostisosad tuleb omavahel kokku sobitada. 
Ei ole ju mõeldav, kui üheaegselt teevad tööd arhitekt, konstruktor, vertikaalplaneerija, kütte-vendi insener, vee-kanali insener, tugev- ja nõrkvoolu elektrikud ja automaatik, siis nad nad ei täiesti juhuslikult suudavad ideaalselt harmoniseeruva lahenduste kogumiku välja mõelda.
Selleks tehakse esiteks eri valdkondade põhiprojektid ja seejärel kui need tööprojekti raames omavahel "kokku" on tõstetud, siis hakatakse paika loksutama. Kui aega on ja peaprojekteerijal on natuke ka südametunnistust, siis tehakse see võimalikult suures osas juba põhiprojektis ära. 
Põhiprojekt on üldjuhul piisav, et piisava täpsusega ehitusmaksumus määrata, seepärast nad kiiruga (pangalaenu intress ju tiksub) välja nõutaksegi ja ehitushanke raames laiali saadetakse. Üldse mitte harva veel väikse lisapalvega hinnapakkujatele, et leidke odavamaid alternatiivseid lahendusi.
Odavam võidab ja see nn "tööprojekt" on siis nägemus mingi alltöövõtja projektijuhi ja eestöölise peades, kuid ei jõua kunagi paberile ega teiste töövõtjateni.

[honkomees]

ma olen saanud aru et ehitaja joonistab siiski teostusjoonise mitte tööprojekti
selle viimase teeb ikka projekteerija enne ehitamist.
olen tihti valmis tehtud hoones midagi otsinud aga seda vaid nn. eelprojektiga ja tunne on nagu pime valge kepiga võõras linnas  

Meil on ikka hankes ehitajalt nõutud ka teostusjoonist ja see on ka esitatud, aga tegelikkuses on aastaid hiljem selle järgi otsides samamoodi pimeda tunne ...

Sisuliselt peaks tööprojekt ja teostusjoonis olema jah suht sarnased, tegelikult meie oludes on mõlemad reaalsusest üsna kaugel.

[Sm.Autojuht]

Aeg läheb kiirelt edasi ja tehnika täiustub. Kas  on mingit varjanti panna reaalselt kütma olemas olevat keskkütte süsteemi õhk-vesi pumbaga. Praegu kütan viadrus katelt puudega. Oleks kena kui saaks miski kasuliku paraleelselt kütma panna.

[Basilio]

Aeg läheb kiirelt edasi ja tehnika täiustub. Kas  on mingit varjanti panna reaalselt kütma olemas olevat keskkütte süsteemi õhk-vesi pumbaga. Praegu kütan viadrus katelt puudega. Oleks kena kui saaks miski kasuliku paraleelselt kütma panna.

Kui põrandakütte asemel radikad aga halgudega jamada ei viici, siis soovitaks pigem katlale seokest pelletipõletit külge:
https://www.cerbos.ee/et/pelletip%C3%B5l...850-p.html
Endal on juba ühe talve kütnud ja olen rahul. Kui pellet on kvaliteetne, siis püsib põleti ise puhas. Kui tahad halgudega edasi kütta, siis vahetad katlal ukse ära või paned augule luugi ette nagu minul on.
Komplekti hind paistab praegu üsna soodne, kuid juurde tuleb veel tigu ja punker. Punkri ehitab keskmine eesti mees ise

[olli]

Ka gaasikatel on suht soodne ja lollikindel üles seada sekundaarkütteks. Endal tuleb gaas trassist, aga aina rohkem jääb ka vedelgaasi mahuteid maal hoovides silma. Kui akupaagi temp langeb alla ettemääratud piiri, läheb gaasikatel automaatselt järele. Enne gaasikatla paigaldamist soovisin pigem õhk-vesi pumpa lisakütteks, aga see on täiesti ulme kui vähe müüjad oma seadmeid tunnevad. Igatahes mina ei leidnud ühtegi varianti (st müüjad ütlesid et nii ei saa), kus see soojuspump istuks lihtsalt ootel seni kuni akupaak puudega kuumaks on köetud (ehk mingi lisa andur peaks olema kindlasti akupaagi peal). Parim, mida pakuti, oli see et soojuspumba tsirkulatsioonipump käib 24/7, et siis selle järgi seade saab aru kui vaja kütma hakata. Mis oli aga vastuvõetamatu, kuna neil sees vanakooli veepumbad (mitte moodsad targad pumbad), mis võtavad päris palju voolu.
Gaasikatlal aga ilusti klemmliistuga väliste on-off tüüpi andurite ühenduskohad olemas. Läks tavaline reguleeritav bi-metall lüliti akupaagi peale, mis katla siis täiesti välja lülitab. Tsirkulatsioonipump jääb seisma 3min pärast põletit, et vältida ülekuumenemist.

[muska71]

Ka gaasikatel on suht soodne ja lollikindel üles seada sekundaarkütteks. Endal tuleb gaas trassist, aga aina rohkem jääb ka vedelgaasi mahuteid maal hoovides silma. Kui akupaagi temp langeb alla ettemääratud piiri, läheb gaasikatel automaatselt järele. Enne gaasikatla paigaldamist soovisin pigem õhk-vesi pumpa lisakütteks, aga see on täiesti ulme kui vähe müüjad oma seadmeid tunnevad. Igatahes mina ei leidnud ühtegi varianti (st müüjad ütlesid et nii ei saa), kus see soojuspump istuks lihtsalt ootel seni kuni akupaak puudega kuumaks on köetud (ehk mingi lisa andur peaks olema kindlasti akupaagi peal). Parim, mida pakuti, oli see et soojuspumba tsirkulatsioonipump käib 24/7, et siis selle järgi seade saab aru kui vaja kütma hakata. Mis oli aga vastuvõetamatu, kuna neil sees vanakooli veepumbad (mitte moodsad targad pumbad), mis võtavad päris palju voolu.
Gaasikatlal aga ilusti klemmliistuga väliste on-off tüüpi andurite ühenduskohad olemas. Läks tavaline reguleeritav bi-metall lüliti akupaagi peale, mis katla siis täiesti välja lülitab. Tsirkulatsioonipump jääb seisma 3min pärast põletit, et vältida ülekuumenemist.

gaasikatel ja turbo(kondens) eriti hea korstent ei vaja 100% kasutegur kuna mägra peer läheb plasttorust läbi seina õue ja küttekulu pidavat kah  kolmandik madalam olema kui tavakatel.

[veix__]

gaasikatel ja turbo(kondens) eriti hea korstent ei vaja 100% kasutegur kuna mägra peer läheb plasttorust läbi seina õue ja küttekulu pidavat kah  kolmandik madalam olema kui tavakatel.

Kolmandikku küll ei ole. Kütuse alumise kütteväärtuse järgi võttes on kondensatsioonikatla kasutegur 108 %, tavakateldel on kusagil 90-95 vahel. Pakuksin erinevuseks u. 15%.

[olli]

Korstnaga on asi lihtne jah, toru läbi seina õue. Spets toru muidugi lisab katla hinnale ikka mõned sajad eurod juurde, aga ega valikut pole ka eriti, ta ju kahekihiline, võtab põlemisõhu sama toru kaudu õuest. Seal on muidugi see asi ka, et mida madalam veetemperatuur, seda suurem kasutegur, kuna kondentsi tekib rohkem, aga kindlasti pole erinevus nii suur nagu soojuspumbal. Põleti on toaõhust täiesti eraldatud, isegi kondendsi äravoolul on sifoon ees. CO sattumine tuppa ikka üsna välistatud. Katel ise on vähemalt sama autonoomne kui soojuspump - vajab korra aastas hooldust (~40 eur) ja mahuti puhul mahuti täitmist, aga pole mingit muret jäässe läinud välisosa pärast. Eriti ahvatlev on katla hind, tuhande euri kandis algavad juba etemad mudelid. Noh, ühesõnaga ma olen päris rahul et sai tagavara kütteks lõpuks ikka gaasikatla teed mindud.

[Sm.Autojuht]

Mis moodi mahuti täitmine ja hind kujuneb.Kes sellega kokkuvõttes tegeleb. Tundub jah et õhk- vesi pumpadega tegelejad ei taha sellest kuuldagi. Aga mine tea ,ehk mõni jagab matsu.

[olli]

Vedelgaasi pakkujaid tundub päris mitmeid olema, eks tingimused ja transpordikulud ka selle võrra varieeruvad. Kiire arvutus näitas ligikaudseks energia hinnaks midagi sellist (koos KM ja muude maksudega). Tänapäeval kõik ju börsil, seega erilisele täpsusele ei pretendeeri, aga suurusjärgud peaks enamvähem klappima.
Maagaas trassist - 40-50 eur/MWh
Vedelgaas - 70-80 eur/MWh + transport mahutini
Elekter - 90-130 eur/MWh olenevalt paketist, öö/päev jms erisustest

Üldiselt on ka kaugkütte hinnad seal 70-80 euri kandis vist viimased paar aastat olnud. Kes teab, võib (kvaliteetse) pelleti hinna siia juurde arvutada, ise sellega pole kursis olnud. Aga pakuks, et jääb maagaasi ja vedelgaasi vahele.

[veix__]

Üldiselt on ka kaugkütte hinnad seal 70-80 euri kandis vist viimased paar aastat olnud. Kes teab, võib (kvaliteetse) pelleti hinna siia juurde arvutada, ise sellega pole kursis olnud. Aga pakuks, et jääb maagaasi ja vedelgaasi vahele.

Eks on kohti kus on ka alla 60 eur/Mwh (koos käibemaksuga), aga on ka kohti kus on näiteks 103 eur. Seal viimases ilmselt tuleks otsese elektriga kütmine tunduvalt odavam kui kütta ainult oma korterit kuna jäävad ära soojuskaod keldris (torud jooksevad suures osas seal) ja trepikodades.