[ZIL 131]

Nädalavahetusel haagist vaja. Helistad nädalasees ja bronnid ära täpselt sellise haagise nagu vaja. 10-15 korda aastas teeb 10-15 ööpäeva kokku 200-375 €.
Oma haagis: osta, võta arvele, tee ülevaatus, tee kindlustus. Rehvid kuluvad Palju pappi kokku läks

[zurik]

Ma arvan et kui võtta 6-7 aasta keskmine, siis haagise kulu on olnud u 100 euri aasta. Selle raha eest on mul 1,5x3 m kastiga tiki kerghaagis.

[v6sa]

Täiesti mõistetavad argumendid isand Melil.

Palju see 1500x3000x6 mm plaat kaalub? Ja kuidas Sa selle lõikeriista kinnitad?

Mis rendihaagisega elamisse puutub, siis minule hakkas kõige rohkem vastu see pidev kabetamine ja sätitamine. Oma võtad siis, kui tahad. Ning laadid koormamaha, siis, kui vaja. Rääkimata sellest, et pidevalt on saadaval teisttonnise kandevõimega töölaud ja kahe kõrgusega madal telling

[metsakohin]

Kui keegi plaanib haagist soetada, siis pole enam juttu rendihaagise soodsamast kasutamisest. Midagi pole parata, rendika korral tuleb mul lisakuludeks 50-100 km tühja sõitu + aeg. Ma arvan, et pea olematu kindlustus ja üle aasta TÜV ei tule kulukam. Pealegi võtan haagise siis, kui vaja/tahan, tean täpselt, mida ja kui palju viimati veeti, kas tuled on - ei ole, jne.
Linnas, bensuka kõrval elades võid loota rendile, loeb ka palju aastas sõitmist tuleb.

[v6sa]

...
Oma haagis: osta, võta arvele, tee ülevaatus, tee kindlustus. Rehvid kuluvad Palju pappi kokku läks

Respo haagis maksis 2007 aastal 1000 €, tänane müügihind on 600 ja 700 vahel, seega aastane amort 1000-600= 400/10=40 €, kindlustus on miskine naljakas 8 €. Rehvikulu ei ole, kuna pidevalt pritsib pastelt peale.  2 pistikut ja mõni pirn on kulunud elektriosas - no äkki on 30 € juurde kulunud ehk 3 € aastas. Üks jooks rattalaagreid maksis 30 € koos simmeritega, omast lollusest lõhutud rumm veel 46 €, seega 7,6 € aastas. Ülevaatusi on olnud 5, selle kulu on vist 15€, seega aastale 7,5 € ülevaatustele. Kokku seega aastane kulu 40+8+7,5+7,6+3+2=68,1 €. No ümardame 70 peale.

[hulgus]

Nädalavahetusel haagist vaja. Helistad nädalasees ja bronnid ära täpselt sellise haagise nagu vaja. 10-15 korda aastas teeb 10-15 ööpäeva kokku 200-375 €.
Oma haagis: osta, võta arvele, tee ülevaatus, tee kindlustus. Rehvid kuluvad Palju pappi kokku läks

Antud juhul paistaks, siis nii:
Helistad, bronnid, sõidad linna (46km), võtad haake, sõidad koju (jälle 46), viid koorma linna, jätad haake ja tuled tagasi, ehk 4x46km... sõiduka km omahind hetkel kisub 0,20-0,30€ kanti ja oma aeg on hindamatu...

[Basilio]

Pealegi võtan haagise siis, kui vaja/tahan, tean täpselt, mida ja kui palju viimati veeti, kas tuled on - ei ole, jne.

Selle viimasega olen Taunexist rentides varemalt hädas olnud. Tuli ette arvestada, et ca 15 min tuleb auto taga poris püherdada ja tulesid põlema nõiduda, siis järgmist käru proovida jne. Enne ei vormistanud renti äragi kui enamvähem sirge ja põlevate tuledega käru leitud. Nüüd on neil asi veits paremaks läinud ja kontrollivad oma kärusid vahel. Kummiboksi juures remondivad väiksema häda käigupealt ära, aga aeg muudkui jookseb... 
Kokkuvõtteks:
Rendi eelised - 1. kui elad rendifirma lähedal  2. kui kasutad käru väga harva  3. kui vajad iga kord erinevat käru  4. pole käru kusagil hoida
Omamise eelised - 1. kui elad linnast kaugel  2. kasutad käru palju  3. veosed on ühetaolised ja saad suuremalt jaolt sama käruga hakkama  5. on kus käru hoida
Kui on nii ja naa, siis on hall ala, aga kokkuhoitud aeg ja närvid maksavad ka midagi.
Kamba peale käru kusagil perifeerias on majanduslikult kõige efektiivsem, aga inimfaktor nullib selle ära. "Pearuga kahasse on ikka kallim" nagu Tammsaare ütles.

[Inri]

Taunex'is pole väga enam probleemi olnud, haagised suht uued ja valik hea. Endal väike haagis olemas ja minuarust on lihtsam ja odavam vahest suuremat rentida kui üks õue kaunistus juurde soetada   . Minul isiklikult suurt haagist tarvis loetud korrad aastas.

[MeelisV]

Sama mõte, et see keskmine vedrupaar on ratastega liiga kaugel ja painutada sillatala kõveraks.

Oota, te ikka annate endale aru, et see on polutorka? Mitte viietonnine O3? Selle haagise vedrude kandevõime on 4 tonni... Sama hästi võiks arutleda selle üle, kas kolmetonnise koormaga pidurdades tiisel murdub kastiserva alt või mitte...

Ühtlasi juhin tähelepanu sellele, et Respo kasutab keevisraamiga haagistel arutult raskeid ja kalleid sillatalasid. Neid on võimalik kõveraks saada, aga selleks tuleb vaeva näha.

Aga teoorias on teil muidugi õigus. Seega - ostke tikit ja brenteksit, neil on kahe vedruga haagised.

jah ma üldistasin vaid mõnede näidete alusel millede puhul ma ei tea kes oli tootja ja mis oli sillatala aga kohtab tihti haakeid milledel rattad vaid sisekülje peal veerevad

mu oma teardropi all on/oli tiki kerghaagise sild ja haagis ei ole palju üle 500 kg aga tala oli lookas "kui õlekõrs üle Emajõe mis põie raskuse all oli enne murdumist"
lõikasin pooleks lükkasin otsad ülesse ja keevitasime karpraua sisse jah mul oli õhukesest lehtmetallist väänatud U kujuline tala kah ainult
võimalik põhjus oli selles et rattad on viidud välja poole kui originaalis ehk sama efekt kui viia vedrud sisse poole

http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=39439&pid=374906#pid374906

samas lihtlabane geomeetria algtõde jõuõla nimelise märksõnaga paneb mõtlema miks viia tugipunkt ikka nii kaugele ?

teisalt on see foorum ja see sama teema rikastatud päris mitme postitusega kus kes oli kõvem mees ja mitu tonni ikka kerghaagisele peale suruti jne.

[diesel]

hmm, mul hetkel kolm haagist kodus. jääb väheks. üks-kaks vaja kindlasti juurde vaadata.
mudu aga oli vanasti nõnna, et respo tegi kärusid ja tikid ja muud tsunftid tegid käru sarnaseid asju.
siinseid jutte lugedes võib vast arvata, et olukord pole muutunud.

[Daff]

Kevadel oma Respot ülevaatajale näidates selgus, et ma ei tohigi oma käruga liikluses osaleda kuna 95 aastal tehases paigaldstud haakeseadmel puudub sisse stantsitud E sertifikaadi number. Sellist asja polnud ennam ise küll kuulnud.

[v6sa]

....
mu oma teardropi all on/oli tiki kerghaagise sild ja haagis ei ole palju üle 500 kg aga tala oli lookas "kui õlekõrs üle Emajõe mis põie raskuse all oli enne murdumist"
lõikasin pooleks lükkasin otsad ülesse ja keevitasime karpraua sisse jah mul oli õhukesest lehtmetallist väänatud U kujuline tala kah ainult.
...

Lahtine karp on PLH haagistel. Need ongi kärud.

Kui mina oma haagist 2007 soetasin, siis mul oli valida: kas 500 kg vedrud ja 750 kg sild "normaalse hinna" eest või tonnised vedrud ja sild "mõttetult kalli" hinna eest. Valisin teise ja kaotasin 15 kg lubatud kandevõimes.

Samas Meelise loogika on õige küll.

[maisalup]

Mul omal ka tonniste vedrude ja sillaga haagis aga näed varu on lahja. Veekindel knott rumm ka, aga lahti võttes paistis, et sisemine tihend otsas ning vesi ja pori on pääsenud sisse. Tuleb paigaldada määrdenippel, paar törtsu määret iga aasta ja asi kestab ehk kauem

[AsTroSS]

Läbi maakleri oli minu kerghaaagise kindlustus 1/2 aastaks 5.14 ja terveks aastaks 5.16

Tahtsin kohe 10 aastaks ära maksta aga kindlustusele see ei sobinud, ainult aasta korraga

[viplala]

Oma on oma, võtan millal tahan, toon millal tahan, kasutan kui vaja või ka siis kui vaja ei ole...oma asi. Isegi tunnike jebimist mingi rendihaagise toomise, viimise, planeerimisga, ajab s..ta keema. Oma on oma, jutul lõpp.

[13piisab]

Nii kuidas valida haagisele rattalaagrit? Haagiseks tonnise sillaga poltliides haagis täismassiga 750kg respo. Kas seda saab ainult vana järgi tellida või marsid poodi ja nõuad mingit kindlat asja?

Tiki puhul oleks originaali aseainena vastuseks ilmselt "Lada / Opel KadettE / Opel Ascona C esirattalaager" - äkki ka Respol? Tiki vaates tegin kunagi laagriotsinguteema ning äratasin ta teise haagise valguses hiljem ellu:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=30063

ma panin ühele haagisele 2009a Timkeni ja teisele 2015a SKF karbis olevad laagrid. Mõlemad kulgevad tänini muretult. Ilmselt muretumalt, kui nad seda nn Tiki originaalidega teeks.

lisan aga omaltpoolt küsimuse: mis rehv kerghaagisele alla panna? Mul on haagise rehvid juba suht kulunud ning uuendaks neid. Haagise pass annab "155 R13 74G" ning Tiki alupärased rehvid on seniste koormatega toime tulnud.
vaated:
1) Koormusindeks: "74" tähendab vaid 375kg. Otsides 155-70 sõiduauto lamellrehve, on tulemiks eelkõige rehvid koormusindeksiga 75 ehk 387kg. Kas on põhjust arvata, et selle indeksiga suvaline sõiduautorehv ei pruugi ülesannete kõrgusel olla (kui haagisel algselt all olnud eeldatavalt suht odavad rehvid on seda olnud)? Tiki ja Brentex kodulehtedel on varuosana ka rehvid ning nende koormusindeksid on 84+ ehk min 500kg, mis on siiski hulka enam...
2) rehvitüüp: kerghaagisel ei ole vist isegi M+S kiri (talvel) nõutav? Samas tundub mõistlik panna alla lamellid. Otsing viib aga väiteni, et kui vedukil on naastrehv, peaks ka haagisel naastrehv olema:
http://rehviliit.ee/web2/?cat_ID=16
on's see tõesti nii ja kas keegi on seda nõuet ka reaalselt järginud või teab kedagi, kellel oleks sellest probleeme sündimud?

[honkomees]

Ma olen aru saanud, et see 155 R13 tähendab 80% kõrgusega rehvi. Ja et haagisr kohta läiv ei kehti kerghaagisele sh see naastude jutt.

[Basilio]

Oma on oma, võtan millal tahan, toon millal tahan, kasutan kui vaja või ka siis kui vaja ei ole...oma asi. Isegi tunnike jebimist mingi rendihaagise toomise, viimise, planeerimisga, ajab s..ta keema. Oma on oma, jutul lõpp.

Lisaksin veel ühe nüansi. Tuled õhtul sõidust, väsinud või sajab vihma ja koorem ei taha märjaks saamist. Käru porine jne. Jätad koormale katte peale ja tegeled sellega siis kui sobivam aeg tuleb.
Rendikäru pead kohe tühjaks laadima, puhtaks tegema ja tagasi viima kui nii on kokku lepitud või pappi juurde pritsima.

[v6sa]

...
lisan aga omaltpoolt küsimuse: mis rehv kerghaagisele alla panna?
...

Ei tasu üle mõelda. 750 kg jagatud kahega on 375 kg, mis on lubatud suvalisele E-serditud maanteerehvile. Kuigi teoorias on olemas madalama kandevõimega sõõre, siis mina neid kohanud ei ole. Koormusindeksiga määratud koormus on see, mida rehv on võimeline maanteekiirusel taluma piiramatu aja. Sellest koormusest suuremad raskused on ülekoormus ja seda talub iga individuaalne sõõr erinevalt. Uued elavad ilmselt kõik selle üle, kasutatud ja protirehvid võivad pahandada - sõltub asjaoludest.

Praktika kinnitab, et suletud territooriumil kiirusel 80 km/h rõhul 3 bar kannatab mitusada km aerutada kahekordse ülekoormuse all ilma, et rehvile oleks tekkinud olulisi kahjustusi.

Omast kogemusest: Respo all pöörlevad need asjad, mis muudest autodest on jäänud. Seni pole ükski järele andnud väsimuse või ülekoormuse tõttu, ikka ja alati on vahetuse põhjuseks raualaplatsilt leitud sodi või mõni muu terav elamus.

Muide, mul on üksjagu üksikuid ja paarilisi 155 ja 175/70 R13 rehve üle

C-rehv kerghaagise all näitab kas:
A: rikkus ei anna häbeneda;
B: seadused on lollidele.

[diesel]

...A: rikkus ei anna häbeneda;
   B: seadused on lollidele.

vabandust, kas tohiks paluda selgitust? ilmselgelt olen ma mingi seaduse tähelepanuta jätnud.
minul on kerghaagise all c kummid ja pole ükski võimuesindaja ega ülevaataja paha sõna öelnud.