Jällegi ma küsin, 25 ei taha hästi tõsta peab gaasi ikka kõvasti andma ,et tõstaks. Samuti vajub kogu süsteem ööga alla, milles probleem võib olla? Hüdrosüsteemil endal lekkeid pole, silinder peaks korras olema. Äkki hüdropump läbi? Hüdroõli pole enam vähemalt 5 aastat juurde pandud, kuid paak ikka üsna täis.
jagaja kulunud-kui võimalik siis proovi kõrval seksjooni.mu põksil nt vasak seks tihe,aga parem lekib usinalt.
ka silindri kolvi tihendid võivad emased juba olla ja pump küll lööb,aga silindri sisene leke suur ja ei tõstagi.
pump vast üleöö saba nurka ei viska ja kulub ning tootlikus raugeb sujuvalt.
selline minu arvamus.
Kas hüdrovoolikud kinnipigistamist kannatavad? Kui jah, siis selle lihtsa meetodiga saab juba kahtlusaluseid välistama hakata. Kopp võimisiganes üles, voolik näiteks käsikruustangidega pimedaks ja hommikul silindri seisukord selge.
(Seda postitust muudeti viimati: 05-07-2017, 00:42 AM ja muutjaks oli viplala.)
(05-07-2017, 00:36 AM)Marko Kirjutas: Kas hüdrovoolikud kinnipigistamist kannatavad? Kui jah, siis selle lihtsa meetodiga saab juba kahtlusaluseid välistama hakata. Kopp võimisiganes üles, voolik näiteks käsikruustangidega pimedaks ja hommikul silindri seisukord selge.
Sellega võib vooliku armatuuri ära lõhkuda.
Samas ma alustaks just pumbast. See ei maksa tutikana suurt midagi, mõned eurid ja üks peavalu vähem süsteemis.
(05-07-2017, 09:47 AM)Daff Kirjutas: ...
Toesta haakeraud tungrauaga hetkeks, pane silindrile pimedad ette ja kui siis ka alla vajub on silinder kui ei on jagaja vigane.
...
Väga lihtne ja töökindel. Hea pimeda saab poolikust rattalaagrikuulist. Õige umbmutter on muidugi parem.
Kuna enamus lapsepõlvest sai t25-ga tööd tehtud siis mäletamistmööda ei saa ka jagajat välistada, osadel neil on L-kujulised jagaja kangid mis kipuvad oma raskuse all jagaja siibri paigast keerama ja ära kulutama, sellest et siiber korralikult avaneks tuli kangi ise püsti hoida...
(05-07-2017, 09:55 AM)mlsluik Kirjutas: Kuna enamus lapsepõlvest sai t25-ga tööd tehtud siis mäletamistmööda ei saa ka jagajat välistada, osadel neil on L-kujulised jagaja kangid mis kipuvad oma raskuse all jagaja siibri paigast keerama ja ära kulutama, sellest et siiber korralikult avaneks tuli kangi ise püsti hoida...
Ei saa jah.
Aga kuna see saadanas on kõige keerulisem, siis alustaks ikka tõenäolisemate ja hõlpsamalt defekteeritavate vigade elimineerimisest. Pealegi - silindri tihendid on kulumaterjal ja pumpki on kulukaup.
Ning paraku-paraku on julgelt pool uutest jaguritest juba poes utiil.
Tihendite vahetus jagajas ei pruugi soovitud tulemust pikema ajaliselt anda, kui jagajas tööpinnad ka kulunud. Minu arust jagaja remont tavaliselt ära ei tasu. Ka uue ost aitab lühikeseks ajaks jagurite kehva kvaliteedi pärast.
(Seda postitust muudeti viimati: 05-07-2017, 16:09 PM ja muutjaks oli SiimL.)
Sai proovitud silindri peal olev lukusti all suruda. Käega ei suutnud sai haamriga liikuma, kusjuures ta oligi suhteliselt all juba. Järgmisel päeval oli käru endiselt üleval. Sai siis proovitud käru üles tõsta, lukusti viskas tagasi üles. Imelik kui ka poleks peale seda tõstab traktor hulka kergemalt
// Äkki sellest ,et enne oli lukusti jäänud nats all asendisse kinni?
Mõned kummalised küsimused T-25 kohta on tekkinud seoses plaaniga ristata ta esilaaduri ja tagumise kaeveseadmega.
Esiteks on selleks vaja palju suuremat hüdropumpa kui tal originaalist ja kuna sinna ei mahu ükski suurem pump siis küsiks, et kas kuskilt on võimalik hankida selline pumba väljavõte mis ulatub kaugemale välja või peab ise valmistama?
Teiseks et kas külgmine jõuvõtuvõll pöörleb mootoriga samade pööretega?
Kolmandaks kas on olemas sellist asja mis käib tagumise hüdropaagi asemele ja kus on jõuvõtuvõlli lülitus ja ülemine pool jääks vabaks?
(17-07-2017, 13:01 PM)2715 Kirjutas: Mõned kummalised küsimused T-25 kohta on tekkinud seoses plaaniga ristata ta esilaaduri ja tagumise kaeveseadmega.
Esiteks on selleks vaja palju suuremat hüdropumpa kui tal originaalist ja kuna sinna ei mahu ükski suurem pump siis küsiks, et kas kuskilt on võimalik hankida selline pumba väljavõte mis ulatub kaugemale välja või peab ise valmistama?
Teiseks et kas külgmine jõuvõtuvõll pöörleb mootoriga samade pööretega?
Kolmandaks kas on olemas sellist asja mis käib tagumise hüdropaagi asemele ja kus on jõuvõtuvõlli lülitus ja ülemine pool jääks vabaks?
Ühel mehel on kas mitte soovis selline elukas olemas, et kaevekopp on taga. Tal on küll vaid see aisade küljes.
Hüdropumba asemele ei saa suuremat kui nz16 panna, Laagrid väänad ribadeks. Endal tõmbab 16 ka juba käivitamisel suht hinge kinni. - ülekanded on valed st.
Hammakate suurused muidu erinevad. Sidurivõllil olev hammakas on väiksem kui hüdroajamis olev. Vahe kuigi alla 10 hamba miskit.
KÄigukasti külgmine jvv ei pöörle samade pööretega. Käigukasti sissetulev käbivõll on väiksema arvuga hammastega kui reeversplokis olev. Üldiselt seda kurnates suudad reeversi suht pekki keerata. Teisalt see pöörleb ju nii päri kui vastupäeva. Kolmandaks ta pöörleb vaid kui traktor liigub, neutraalis liuglevad vaid reeversi hammakad ilma võllita.
See hüdropaagi asemele. Seda olen näinud venelaste foorumis isetehtuna 30mm plaadist ja seal oli ka isetehtud terasest hüdropaak küljes. Poodides näinud pole.
On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
(Seda postitust muudeti viimati: 17-07-2017, 22:27 PM ja muutjaks oli 2715.)
Tänud valgustamast selle traktori spetsiifikast.
Aus olla siis mina kopa masti sel aparaadil rippsüsteemi külge küll võtta ei julgeks.
Esiteks on see hüdropaak niigi õrn ja kehva kinnitusega ja teiseks kui see värk seal taga loksub pole temaga kuigi meeldiv mullas tuhnida ja sõita.
Käisin seda aparaati selle pilguga vaatamas kuhu seal üldse midagi kinnitada saab ja ega väga kiita pole asi.
Ainuke plaan mis tekkis oli eest poolraami poltide alla ja tagant kammitsatega pidurikambrite ümber ning siis veel ka taha hüdropaagi külge või asemele et talade vahekaugus oleks fikseeritud.
Hüdropumba paigutamine on ka tõsine väljakutse sest ta oma pumba asemele ei mahu midagi mõistliku tootlikusega ja kui sel niigi aeglaselt pöörleval mootoril on hüdropumba ülekanne ka veel aeglustav siis see ei lähe.
Külgmine jvv on jah aeglustav sest sättides mootori kõige mahedamalt tööle oli rihmarattal 1000 pööret ja külgmisel jvv ainult 700.
See, et see võll vahel ka tagurpidi pöörleb pole suur probleem sest niipalju kui sellega tagurpidi sõidetakse ei tee pumbale midagi.
Ilmselt saaks asja ka nii lahendada et siduri toruvõlli hammasratta asemele panna kaherealine ketiratas ja teha vastav korpus mis tuleb kaugemale välja ja pumba võllil on teine ketiratas.
Kindlasti tekib mõte, et milleks selline leiutis üldse?
Aga selleks et see on mõõtmetelt sobiv ja selle preparaadi saab umbes 1k rahaga kätte erinevalt selleks paremini sobivatest masinatest.
See pildil olev tagaots on küll silmale väga valus vaadata...
Käigukasti kaane peal on M10 polte ca 30tk Kui nüüd kogu sellele kremplile panna üks 10-15mm plaat peale on sul olemas kinnituspind mille külge saab ka keevitada juba. Vaata näiteks mtz 100 tagasilla plaati, kuhu käib silindrikinnitus. See sarnase põhimõttega.
Hüdropaak jehhat visata. Saad sirge pee osa. Hüdropaak üldse vtz2048 oma ehk plastikust või kuhugi mujale see vedada.
Aisade plaadid minema Tikkpoldid asemele suurema karastusega. Saad sa kohe 4 m12 ja 2 m18 kinnitusava korraga.
Hüdroajam ise on nõrk koht. Samas hüdroajamit vedav hammakas sidurikojas on suht tugev ja 110 laagrite peal Mis kannatab päris head koormust. Kui vähe nutti on siis lennutaks hüdroajami jehhat ja veidi keevitamist ja asemele nz32 pump. Üle selle kahtlen kas mootor vedada jõuaks. Olen näinud ka topelthüdroajamit, kuid see igavene jura juba. Uus karp ehitada oleks kindlasti kergem.
Kõige nõrgem minu silmis on aga tagasild su ehituse juures. Senikaua kuni sa veel ilma külgmiste käppadeta mängid, murrad sa kergelt ka käise polte. Otse kaevates taha veel kannataks näiteks kraavi. Kui käise poldid isegi tugevamad aad hakkab rattavõll sul purunema.
NB valusaid aju kaeda, ei ole kurb, vaid need on ideed kuidas ka annab teha. Mõte liigub igal ühel eri tasemel ja töö kvaliteet samamoodi. Ise tuleb teha paremini, mitte teisi maha teha. Tänapäeval on Eestis vaid õpetajad, kahjuks aga puudu ideedest.
Üldjoontes su idee on hea. Kuid iise olen leidnud seda, et kui endal on mingi loll idee, siis kellegil on see juba varem olnud ja kui vähegi ringi kaeda, siis leiab kellegi pooliku projekti soodsamalt kui ise teha.
Samas kui palju raha on üle, siis soovitame raha kassa anda naise kätte soovitusega las kulutab oma soovide järgi. - Et ei tekiks enam lolle mõtteid.
On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
See vända otsast pumba käitamine on ka variant aga kapoti alla vaadates tundus et sinna ei mahu ära, kuid niimoodi ettepoole panna on ka võimalus.
Eks vaatab kust ja kuna sellise traktori saab mis täiesti vanaraud pole ja siis on võimalik edasi mõelda.
mull nt metsatõstuk põkal taga ja 900kg tõstes kõigepealt minestas kolmnurga alumine junn küljest kus sõrm.keevitasin ära ja siis minestas too latt mille külge kinnitub kesktõmmits.tegin selle ka uue ja tummisema ja nüüd pidand.pole muidugi ka 900 kg enam tõsta üritanud.hüdrapaagi korpus tundub üsna tugev tükk olema,kui läheb puru siis läheb mis seal ikka.õlipaak nagunii ette gene kõrvale viidud.
(Seda postitust muudeti viimati: 19-07-2017, 10:06 AM ja muutjaks oli v6sa.)
Miks hüdropumpa JSV pealt käitada ei taha? Jagurid tulevad ju niikuinii kopa peale, siis võiks kogu hüdrosüsteem selle küljes olla.
Põksinäks on niivõrd-kuivõrd tarvitamiskõlblik sellisena. Korralikuks ümber ehitama hakates säilub vaid nimi, kuna kõik "läheb katki".
Kui ülekasvanud aiatraktorist laadurekskavaatori ehitamine on tõsiselt päevakorras, siis on ksf! unimütsi lahendus odavaim. Veidi universaalsem oleks sarnane kinnitus, nagu TYM ekskavaatoritel: ees poolraam, mille sälkudesse läheb koparaam ja taga aiste tapid, millega see kupatus tõmmatakse traktori ligi. Kõhu all tagasilla küljes juhikud/toed, mille vahele koparaam kinni tõmmatakse. Fikseerub päris hästi, kui lisaks aistele kasutada tõmmitsaid või suisa poltliidest.
Rippsüsteemile kinnituvad kopad on selle surm.
Usun, et mõistlikus seisukorras jumpstükk on parema hinna-kvaliteedi suhtega, kui säärane kopapoeg. Aga ehitamise ilu saab ise tehes muidugi rohkem. Ning naabril säärast juba ei ole
Tagumisest jõuvõtuvõllist ei tahaks seepärast võtta pumbale käitust et see pöörleb aegluubis sõna otseses mõttes.
JuMZ-i ei taha sest see lihtsalt ei mahu garaazi ja ka sinna kust kaevata tahaks.
Võibolla isegi mahuks kui tal saaks kopa nihutada küljele ja taha ära pakkida nagu tänapäeval kombeks on ja pealegi on see aparaat kopaga väga halb sõita sest kõik raskus on tagasillal ja esiots praktiliselt lennus.
Täiesti nõus, et 25 on sellise aparaadi ehituseks täiesti ebasobiv toorik, kuid siin paneb hind ja töömaht asja paika ja ka see et seda traktorit on võimalik liigse lagunemise või tüdimuse korral realiseerida.
Ehitades ise nullist traktori, mis oleks vastavalt konstrueeritud ja ka 4x4 tuleks asi isegi odavam, kuid seda hiljem müüa on lootusetu sest keegi ei osta sellist masinat kus on kasutatud saja eri masina detaile millest pooled on ümber tehtud.
Muidugi maailmas on tehtud ja tehakse igasuguseid toredaid kaeveseadmeid mille valmistamine oleks ehk isegi kasulikum.
Nagu näiteks see:
Hea pimeda saab poolikust rattalaagrikuulist. Õige umbmutter on muidugi parem.
