Selles point ongi, et pole täituritel sellist tasuta hoiustamise kohta, kuhu kogu see kolaladu selliselt parkida, et väärtus säiliks. Ja risu on neil tänu kehtestatud müügikeeldudele käes palju. Loodetakse, et kui tehinguks läheb, saavad omad kopikad kätte. Paraku tehing tehinguks, kuid auto väärtus ajaga ikka langeb. Nad on jah nähtavasti omaette otsustanud, et tehnikat pole mõtet inimestelt kokku korjata, sest kui autod sõidus, siis peavad sõitjad neid ka elus hoidma ja nii on täituril mingisugunegi lootus kunagi leivale imeõhuke võikiht määrida. Raske elu, pole kellelegi kurta kah kui sääne amet valitud
.
Ma oma hallata-vallata oleva käula pärast ei muretse üldse. Täturile ta samuti sügavat huvi ei paku. Turult saaks täna selle eest vaid mõnisada eurot. Ainus põhjus, miks teda veel tükikaupa rauaks pole tassinud on isiklik sentimentaalne väärtus ja põnev kere kuju, mille ühel soodsal momendil väikeste mööndustega tagasi tehase konditsiooni plaanin viia.
Vaadake, sõbrad, ma saan aru meie rahvuslikust omapärast kõike omada selliselt, et paberil oleks asi kirjas. Aga ajad on muutunud ja muutuvad veelgi. Nii et kui tahta oma eluga tõesti edasi minna, siis tuleks sellisest aegunud omanikutunde tunda tahtmisest vahel lahti lasta. On hetki, mil sa saad omada ilusaid ja kasulikke asju ka ilma paberita. Ja on hetki, mil ka see paber, kus ometi kõik mustvalgel kirjas, templid all ja puha, pole ühel hetkel enam mitte midagi väärt. Nautige elu.