Mõistusevastased manöövrid liikluses

Ma huvi pärast küsiks, et kas siinsest rahvast keegi on teinud endale juhiload näiteks viimase 3a sees?  Tahaks jubedalt teada, et kas autokoolides üldse räägitakse tänapäeval paremakäe reeglist? Vanasti oli küll see, et kui liikluskord on määratlemata, siis kehtib paremakäe reegel. Laagri Maksimarketi parkla on küll selline koht kus autost võib väga kergelt lahti saada.
Mingi aeg tagasi keerasin parkimiskohtade vahelt välja ja lähtusin parema käe reeglist. Ming taat kukkus vehkima ja signaalitama, sõitsin kõrvale ja küsisn, et kas ta midagi antud asjast kuulnud on, tuli mingiks 5sek selline tühi pilk ja vastati ilusti, et "mulle ei keerata ette, T*ra!". Tundub küll, et väga vähesed on asjaga üldse kursis.
Vasta

(26-01-2018, 20:05 PM)Külahull Kirjutas:  Ma huvi pärast küsiks, et kas siinsest rahvast keegi on teinud endale juhiload näiteks viimase 3a sees?  Tahaks jubedalt teada, et kas autokoolides üldse räägitakse tänapäeval paremakäe reeglist? Vanasti oli küll see, et kui liikluskord on määratlemata, siis kehtib paremakäe reegel. Laagri Maksimarketi parkla on küll selline koht kus autost võib väga kergelt lahti saada.
Mingi aeg tagasi keerasin parkimiskohtade vahelt välja ja lähtusin parema käe reeglist. Ming taat kukkus vehkima ja signaalitama, sõitsin kõrvale ja küsisn, et kas ta midagi antud asjast kuulnud on, tuli mingiks 5sek selline tühi pilk ja vastati ilusti, et "mulle ei keerata ette, T*ra!". Tundub küll, et väga vähesed on asjaga üldse kursis.

Naljakal kombel on see parema käe reegel siiani põhiline "müügiartikkel". Mõned nõuavad lausa totruseni kaelaväänamist Nõmme tänavatel.

Viimati käisin autokoolis 2015. (A-kat).
Vasta

Mina näiteks sõidan 12 tuhat aastas, viimased 2 aastat on nii olnud. Enne seda oli 9 ja 10 kanti. Aga seda isiklikuga, ametiautoga tööle- koju käiku pole lugenud.
Vasta

(26-01-2018, 20:17 PM)zazik Kirjutas:  Naljakal kombel on see parema käe reegel siiani põhiline "müügiartikkel". Mõned nõuavad lausa totruseni kaelaväänamist Nõmme tänavatel.

Viimati käisin autokoolis 2015. (A-kat).

see paremakäe reegel selleks,et kiirus maha tõmmata ei muuks.keila aedlinnas teisel pool raudteed aastaid kui mitte aastakümneid samuti parema käe reegel ainus on jõe tn mis on peatee.loomulikult mingeid märke väljas pole ja isegi politsei sõidab parema käe reegli alas nt koidu tn nagu purjetaks peateel.aastakümneid keilas oravad valitsenud.
Vasta

Mul oleks nagu meeles, et eeskirjade järgi kehtib parklates parema käe reegel
Vasta

Kui ei ole liikluskorraldusvahenditega sõidueesõigust määratletud, tuleb alati lähtuda parema käe reeglist, olgu see siis parkla või ristmik või mis tahes tee või plats.
Vasta

Eelmise nädala jooksul käisin umbes kolm korda Laagri maksimarketis ja kahel korral läks väga napilt. Kord sõtkusin ise pedalit, kui olid valikud, et kas kohe lükatakse nina maha või sõidan ikkagi omal jalal kodu(targem annab järele variant). Teisel korral taipas vastane õnneks viimasel hetkel, et ta ei ole siiski peateel ja peatus pool külge ees. Muidu ma oleks jälle seda argpüksi varianti kasutanud. Hirmus koht ühesõnaga, samas kui kellelgi on vaja mõni vana pann kindlustusele maha müüa, siis võib julgelt soovitada.
Vasta

(27-01-2018, 21:27 PM)alfredo Kirjutas:  Muidu ma oleks jälle seda argpüksi varianti kasutanud.

Saaks öelda ka, et targem annab järele. Wink
Vasta

(27-01-2018, 15:53 PM)Alts Kirjutas:  Mul oleks nagu meeles, et eeskirjade järgi kehtib parklates parema käe reegel

just nii ongi,tagurdades annad kõigile teed ja muidu paremalt lähenevale.
Vasta

Kõik mööda tuttavat teed sõites ju ei vahi liiklusmärke, parklates ilmselt sama. Mingil põhjusel või teiste eeskujul, on jäänud mulje, et Pärnu mnt´ga paraleelselt kulgev sirge on peatee, mis iganes põhjusel siis, nii ongi. Ei loe seadused ega viisakus.
 Ei tea, et kas viimasel ajal tõesti patrulle vähemaks jäänud või mingi muu peenhäälestus käsil, kuid liikluskultuur on küll pers*e läinud. Mingi aeg tagasi tulin Pärnu poolt Tallinna, äkki võis olla mingi pühapäeva õhtu ja Jaagupi kandis tundus küll, et oleks nagu mingile võidusõidule sattunud. Enda spido näitas ca 105km/h, ehk seaalne kiirus ca96-98. Napikatest möödasõitudel ei hakka rääkima, kuid see, et möödasõidud üle mahajoonistatud ohutussaarte olid pigem normaalsus kui erand, oli ikka üllatav küll. Mingid pidevad jooned ja ammugi topeltjooned ei morjenda küll kedagi. Üldiselt väga hull pole, kuid massipsühhoosi tingimustes tulemusel ilmselt oleks mõtekam enne sõitmist testament valmis joonistada. 
Eks patrullide arv ja töökorraldus ole riigi töökorralduse printsiipide indikaator. Kui kogu aur läheb ainult pedepropagandaks, Aafrika fondide toetamiseks, siis siseriiklikud asjad nagu teehooldus ja järelvalve on rohkem selline nišiküsimus.
Vasta

110 on vaikimisi normiks sellistel teedel, minu arust juba 10 aastat tagasi oli (kui sai rohkem Pärnu-Tallinna vahel sõita). Mitte, et ma seda õigustaks või pooldaks, aga nii on. Toungue
Vasta

Siinpool merd lõiguti lausa 120 lubatud. Aastaringselt. Ok, palju turvalisi masinaid teedel. Nimelt Volvosi.
Vasta

(28-01-2018, 18:39 PM)ZIL 131 Kirjutas:  Siinpool merd lõiguti lausa 120 lubatud. Aastaringselt. Ok, palju turvalisi masinaid teedel. Nimelt Volvosi.

Säälpool merd on kiirteed. Eestis sihukest asja ei ole.
Vasta

(28-01-2018, 11:36 AM)Külahull Kirjutas:  ... kuid see, et möödasõidud üle mahajoonistatud ohutussaarte olid pigem normaalsus kui erand, oli ikka üllatav küll. Mingid pidevad jooned ja ammugi topeltjooned ei morjenda küll kedagi. ...
Vat see ajab mind ka marru, sõida nii kiiresti kui tahad aga ära tee neid ohtlikke möödasõite nagu need üle mahajoonitud ohutussaarte. Politsei peaks kiiruse mõõtmise ja puhumisreidide asemel hoopis selliste ohtlike rikkumistega tegelema aga õhukeseks viilutatud riigis saab statistikasse numbrid kirja sedapsi kergema vaevaga.
Vasta

(28-01-2018, 18:33 PM)veix__ Kirjutas:  110 on vaikimisi normiks sellistel teedel, minu arust juba 10 aastat tagasi oli (kui sai rohkem Pärnu-Tallinna vahel sõita). Mitte, et ma seda õigustaks või pooldaks, aga nii on. Toungue

Tunnista nüüd ausalt ise ka, et sellest ju pole kasu. Kui leitaksegi mingi patrull kuskilt siis on see auto juba Märjamaal, Kernus või kus iganes. Ainuke variant oleks sellisele sappa võtta, kuid see ei tuleks kõne allagi. Info võetakse küll vastu, kuid keegi ei tee sellega midagi, isegi liikuvat pilti võiks näidata, kuid sinna see jääb. Resursse pole, et juht välja selgitada ja kuhu iganes kutsuda. Ainuke variant ongi, et need madallendurid saadakse kohapeal kätte, kuid selleks ei jätku ju patrulle, eriti pühapäeviti kui töötasu topelt. Nii tulebki loota, et sellise auto roolis on natuke pädevam generaalgenitaal, kes suudab seda asja siiski ohjata. Päris õudne tegelikult.
Vasta

(28-01-2018, 18:53 PM)olevtoom Kirjutas:  
(28-01-2018, 18:39 PM)ZIL 131 Kirjutas:  Siinpool merd lõiguti lausa 120 lubatud. Aastaringselt. Ok, palju turvalisi masinaid teedel. Nimelt Volvosi.

Säälpool merd on kiirteed. Eestis sihukest asja ei ole.
Kiirtee? Lihtne sulle mulle. Teine 2+1.
https://www.google.ee/maps/@67.0970674,2...6656?hl=et
https://www.google.ee/maps/@61.0685974,1...6656?hl=et
Vasta

Ära nüüd selle pärast pahanda, zillimees, et inimesi on igasuguseid. 
Paljud, väga paljud ehk suur enamus eestlasi ei teagi, et Põhja-Euroopas liiklusmärkide talviseks muutmisega eriti vaeva ei nähta. Ja kuri karja siis sellistele, kes kiiruse märkide järgi talvel sinna kimama lähevad, sest nad ei tea ka seda, et mitte mingisugust libedusetõrjet seal ei teostata Big Grin.
Kui meil Eestis põhimaanteed oleksid niimoodi salaliku musta jääga ööpäevaringselt kaetud, kuis Lapimaal, siis loodus harvendaks liiklejate ridu vägagi ohtralt ja vingumist ei jaksaks ära kuulata Big Grin.
Vasta

Käisime ka mineva suvi seal polaarjoone taga ja asi, mis maanteel meeldis, oli see, kuidas 2+1 osas too 2 'kokku lasti' 
Nimelt ei kadunud teine rida ära, vaid mingi aeg enne lõppu kadus märgistus ridade vahelt ja read sulasid sujuvalt kokku.
Märk ütleb ka, et kahest saab üks, mitte teine ei kao ära.
Liiklus oli muidugi hõre, aga tundub mulle, et 'tõmbluku' tekkeks on see lahendus päris hea, parem kui meil kasutatav.
   
Vasta

Jansa
Vaid Norras on nii. Kiirendusrajalt ja otsesõitja omavad sama õigust. Rootsis tean vaid ühte sellist kohta. Mujal kaob teine rida.
Vasta

(01-02-2018, 00:33 AM)ZIL 131 Kirjutas:  Jansa
Vaid Norras on nii. Kiirendusrajalt ja otsesõitja omavad sama õigust. Rootsis tean vaid ühte sellist kohta. Mujal kaob teine rida.

Tegelikult pole vahet, kellel rida lõppeb. Kuna ühelgi lõppeval real eesõigusmärke pole, siis kehtib...?
Sama teema ka kiirendusreaga. Mäletan vaid Saksas "anna teed" märke kiirendusraja lõpus. Taanis on jonnakad eesti juhid tasulist koolitust saanud, teemal: kiirendusrajalt tulejatele teed andmise kohustus.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: ddig, 63 külali(st)ne