Püsikiirus, Kokkupõrke vältija, eesliikujaga vahe hoidja
#41

Täna sõitsin eelmise aasta algul väljastatud Poigeoti kaubikuga Haanjas ringi ja no ei ole need abilised abiks...
Tahtes kurvi võtta hakkas ta ilmselt üritades aidata kurvi võtta sisemist esiratast pidurdama ja loomulikult läheb ta siis ju otse kui kahest üks autot suunata üritav ratas pidurdama panna ja seda oli isegi naljakas vaadata.
Pidurdanuks ta siis tagumisi rattaid oleks esimesi rohkem maha surutud ja vast ka tagaots pisut libisema hakanud oleks asjal mingi mõte olnud.
Vägisi on jäänud mulje, et süsteemi toimimise loogika pole mitte juhitavuse tagamine vaid et kui auto läheb käest siis ainult otse teelt välja või kuhugi vastu sest esiotsaga millegi tabamine on juhile ohutum patjade pärast.
Kas aga juht oleks suutnud olukorra päästa kui auto oleks kaasa aidanud polegi tähtis sest selle eest ei saa turvalise auto tiitlit.
Positiivse poole pealt ta kiirusehoidjat mägise teega ei lasegi kasutada ja nagu langus või tõus suuremaks läheb lülitab välja.
Oli ka vaja kitsast metsateed sõita kus olid külmunud auto rööpad ja väike tõus.
Eks seal ikka käib auto rööpast rööpasse ja mingit ohtu sellest väiksest tantsimisest ei oleks, kuid seal ta arvas et kohe läheb käest ja kukkus pidurdama.
Ja pidurdaski hoo kinni ning mäest üles ei saanudki.
Vanem ja kehvemate rehvidega kaubik aga käib sealt mäest igast asendist üles.
Vasta
#42

Kõik need abilised ongi mõeldud neile kes üldse sõita ei oska või jäävad magama. Veidi kehvemates oludes tuleb kohe kõik välja lülitada, et segama ei hakkaks.
Vasta
#43

(05-02-2018, 02:07 AM)jussm Kirjutas:  Kõik need abilised ongi mõeldud neile kes üldse sõita ei oska või jäävad magama.
...

Justjust, minusgustele pensionieelikutele. Sest õige mees on kogu rooliosolemise aja pingul, kut pillikeel ja valmis millisekundi jooksul reageerima igale hälbele adekvaatselt. Toungue

Paraku on juba praegu müügis autosid, mille juhiabisteid ei saagi välja lülitada muudmoodi, kui kaitsmeid välja tirides. Õnnetuseks kipub selle tulemusena auto paanikasse sattuma ja mootorivõimsust piirama hakkama. Samas - peab sääraseid siis ostma?

Midagi ei ole teha - meie kandi libedad ja lumedon suure maailma jaoks kaunikesti marginaalne probleem ja selle jaoks ei hakka keegi eraldi stabiilsusprogramide tarkvara välja töötama. Ning kui päris ausalt öelda, siis tavaliikluses ohutuse piirini sõites ei ole mina veel kohanud ESP-d, mis oleks üritanud ära tappa. Aga teadlikult üle piiri ronimine ongi ekstreemsport.
Vasta
#44

(04-02-2018, 23:00 PM)2715 Kirjutas:  ...
Tahtes kurvi võtta hakkas ta ilmselt üritades aidata kurvi võtta sisemist esiratast pidurdama ja loomulikult läheb ta siis ju otse kui kahest üks autot suunata üritav ratas pidurdama panna ja seda oli isegi naljakas vaadata.
Pidurdanuks ta siis tagumisi rattaid oleks esimesi rohkem maha surutud ja vast ka tagaots pisut libisema hakanud oleks asjal mingi mõte olnud.
Vägisi on jäänud mulje, et süsteemi toimimise loogika pole mitte juhitavuse tagamine vaid et kui auto läheb käest siis ainult otse teelt välja või kuhugi vastu sest esiotsaga millegi tabamine on juhile ohutum patjade pärast.
...
Vanem ja kehvemate rehvidega kaubik aga käib sealt mäest igast asendist üles.

Kas kaubik oli tühi või koormaga? Väga suur vahe.

Kui sisemise ratta väike pidurdamine (sest ABS ei lase pudrus kuigi palju pidurdada) viis auto trajektoorilt välja, oli seda kiirust ikka üksjagu liiast selle koha jaoks.

Enamus stabiilsuskontrolle tõesti töötab auto õgvendamise põhimõttel. Auto ju ei tea, kui järsk on kurv või millise kivi otsa sohver on otsustanud auto ära hukata. Tema ainult tuvastab, et kiiruse, rooli pöördenurga ja esirataste pöörlemise järgi rehkendades ollakse libisemas ja seda saab korrigeerida kõige tõhusamalt emba-kumba esiratast pidurdades. TAgaratastega pidurdamine kompenseerib alajuhitavust.

Avarii küljelt on viimane, mida soovida. See on enamasti letaalne, erinevalt otse teelt välja sõitmisest.
Vasta
#45

Suurem küsimus on mis rehvid selle sidruni all olid ?
Olen ise vahetanud peale 1 päevas proovi väikekaubiku transit connect rehvid kuna pidamine oli eluohtlikult puudulik. Ehk c klassi naelad asendusid tavaliste naeltega ja pidamine muutus täiesti normaalseks.
Samas pole kindlasti kaubik nüüd mingi etalon mille järgi võtta seisukoht.
Teisalt sõidan ise igapäevaselt suure transitiga millel on tagavedu ja lamellrehvid samas ka tonnine koorem peal ehk ei kujuta ette ilma veojõu ja külglibisemise  abita kuna jõudu antakse ratastele pea 150 kW jagu.
Vasta
#46

(04-02-2018, 23:00 PM)2715 Kirjutas:  Täna sõitsin eelmise aasta algul väljastatud Poigeoti kaubikuga Haanjas ringi ja no ei ole need abilised abiks...
...
Oli ka vaja kitsast metsateed sõita kus olid külmunud auto rööpad ja väike tõus.
Eks seal ikka käib auto rööpast rööpasse ja mingit ohtu sellest väiksest tantsimisest ei oleks, kuid seal ta arvas et kohe läheb käest ja kukkus pidurdama.
Ja pidurdaski hoo kinni ning mäest üles ei saanudki. ...

ka nelikveduline linnamaastur jääb sealsamas Haanjamaal lumes ja rööbastes seisma, kui abilisi välja ei lülita.
Vasta
#47

Vannume siin igasuguseid abilisi ja kohati kalduvad kommid lausa müstikavaldkonda. Nagu näiteks"auto võtab juhtimise üle". Kus  siis juht on? Auto aitab ainult nendes piirides mis juht autole ette dikteerib. Kui aga pea kaotada siis pole ime. Auto manuaal näiteks ütleb , et rasketes teeoludes tuleb need abimehed välja lükata. Kasulik oleks ka teada kui suures ulatuses näiteks lülitatakse välja kõige suurem nuhtlus rasketes oludes, veojõukontroll. Osa masinaid surebki ära ja kontroll kärgi ei anna. Mõned aga jätavad 25% veojõudu alles kui välja ei lülita ja sellest allapoole auto ei sekku. Mõnedel jälle ei saa veojõukonttolli  täiesti välja lükata. Väljalülitatud asendis jääb mingi 60-70 prossa ulatuses tööle. Nii et enne Võrumaale minekut tuleb manuaali tudeerida.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#48

(05-02-2018, 15:10 PM)Daff Kirjutas:  ...
Nii et enne Võrumaale minekut tuleb manuaali tudeerida.
Cool
Pihtas-põhjas.

Idanaabrid ütlevad:
kehva tantsijat segavad isegi munad.

Mul oli täna huvitav kogemus, kus vestlesime Peugeotiga pikalt selle üle, kas mahume kurvi ära või mitte. Seekord mahtusime. Samas ei tule mulle pähegi seda õnnetut 5008 ESP-d põhjata, kuna ilmselgelt lasin end uinutada esiveduse laia auto petlikust stabiilsusest ja 100+ kurvi lennates ei aita ussi ega püssirohi - füüsika kaalub välja. Üsna huvitav kogemus oli automaatkastiga autol gaasi ja rooliga pidamist püüda olukorras, kus kraav pidevalt lähemale nihkub...  Big Grin
Vasta
#49

täna 10+ cm lahtise lumega Võrumaa teedel oli neliveduse linnamaasturiga täitsa jama  kurve võtta, ei kuula nii sõna nagu normaalne 4wd maastur, tükib otse. Võtad veojõukontrolli maha ja saad sõitma hakata kui ta jälle ise tagasi tuleb, kiirus tõusis üle 50, krt. 40 aastat olen neid teid sõitnud iga ilmaga 70 kuni 120 -ga, nüüd ei saa.
Vasta
#50

Tulevad need kontrollid ise tagasi jah. Minu konn laseb lumepudrus kaapida mingi maani, auto juba läheb...ja siis võetakse mootorilt jõud ära... Ja alustame otsast peale.
Vasta
#51

Jah,on olukordi, kui need kolmetähelised abimehed sind aitavad. Ja enamus ajast aitavadki. Aga on ju kõigil olnud olukordi, kus abimeeste sekkumine on tekitanud ärevaid hetki. On see siis veojõu kontrolli sekkumine või midagi muud. Minul on olnud kõige lollim hetk veoka roolis. Ilus suvine ilm, kulgesin ca 80 kmh punktist A punkti B. Tee pervel sõitis jalgrattur, kellest alustasin möödasõitu. Võtsin ennast keset teed ja tahtsin ratturist mööda uhada. Auto aga arvas, et teel on takistus ja lõi pidurid põhja ja tegi äkkpidurduse. Nii ma siis seisingi keset teed, tee serval imestunud näoga rattur ja minu taga suitsevate kummidega vanemat sorti corolla. Jah, tõesti, ma ei vahetanud mööda sõiduks rida täielikult, vaid sõitsin keset teed, aga auto ja ratturi vahe oli piisav ohutuks möödasõiduks. Igatahes edaspidi lülitasin alati abimehe autot käivitades välja.
 Ja teisest abimehest ka. Sõidukal on peal DTR+. See siis roolib ise autot joonte vahel, pead ainult käsi roolil hoidma. Ausõna, ma ei kasuta seda. Aga loomulikult, kui auto sai ostetud ikka tahtsin proovida-katsetada. Kellade bloki infotaboole ilmub väike rooli märk, kui süsteem on sisselülitatud. Kui abisüsteem on aktiivne ja juhib ise, on rool rohelist värvi. Kui abimees otsustab puhata ja ennast välja lülitab, muutub rooli märk valgeks. Lihtne ja arusaadav, eks? Aga... See roolimärk on tõsiselt väike, väiksem kui näiteks suunatule märgutuli kelladeblokis. 
Ja puhkeasendisse läheb ta hääletult ja salaja, ei mingit visuaalset või helilist hoiatust. Lihtsalt siesta ja nii ongi! Kui distronic lõpetab mingil põhjusel töö, siis infotabloo vilgub ja lisaks annab summeriga märku. Koheselt reageerid. Kui tempomaat lõpetab töö, sama lugu. Isegi kui auto arvab, et peaksin pausi tegema ja kohvi jooma, annab tablool märku ja summerdab. Aga DTR lihtsalt lõpetab tasahilju töö. Arusaamatu! Alguses arvasin, et teen ise midagi valesti. Käisin soome Vehos, vaadati auto üle ja öeldi, et kõik ok. Süda ei andnud rahu, käisin Tallinnas Silberis. Kontrolliti ja öeldi et programm vigane ja anduris ka viga. Garantii korras vahetati andur ja tõmmati uus programm. Kõik sama. Ja siis tuli välja, et nii peabki olema. Ongi auto nii ehitatud, et DTR lihtsalt lõpetab töö. Kuna see auto on naise kasutada, lugesin ka talle sõnad peale, et ta seda abi ei kasutaks.
 Jah, aga ikkagi arvan, et 99% juhtudest on nendest juhiabidest kasu. Tuleb ainult meeles pidada, et ega ju auto tegelikult ei tea, kuhu sa sõita tahad või mõtled. Ja kui tahad lumes või liivas möllata, driftida, tuleb auto vastavalt seadistada.
 Teisipäeval juhtus avarii. Ei tea, kuidas oleks lugu lõppenud, kui auto ja haake ABS poleks eeskujulikult toimetanud. Natuke ka taustast: kollane täispära võttis hoo maha, et mind läbi lasta ja teha vasakpööre.Tema taga sõitev valge täispära ei saanud pidama (kiilasjää ) ja keeras minu ritta. Et hoida ära laup kokkupõrge, sukeldusin kahe auto vahele. Tagajärjed on näha. Poleks ABS toimetanud,oleks auto ja käru kääris ning käru kolleegi kabiinis.
https://www.is.fi/kotimaa/art-2000005555274.html
http://www.iltalehti.fi/kotimaa/20180206...9_u0.shtml
Vasta
#52

ühel neist soome lehtede linkidest oli jumekas kommentaar:

Asfaltin päällä on peili-jää, pakkaslunta sataa ja se pöllyää siten etten eteeni näe - ajan silti vauhdikkaasti koska minulla on oikeuksia ja jos jotain sattuu syytän yhteiskuntaa ja tienhoidon puutteita. Olen yksilö!

iseloomustab väga hästi silmatorkavamat osa liiklejatest.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne