[IIIFFFAR]

Kisse nägi? \"Pealtnägija\" saates näitas lennukooli õppejõudu piiritusküttel A-Fordiga. Käis viinapoes, tuli, kallas lauaviina paaki ja põristas edasi. Kas pole tore. Metsakohin ja rapsidiisel- tuleviku kütus.
Küsin aga, kas siinsest seltskonnast ka keegi tolle piirituseteemaga katsetanud on?

[Martti]

katsetanud ei ole aga kas nn. koduviinaga(puskariga) sõidab sama hästi või on koostis nii pali erinev.

[smolin]

Kahtlen, kas auto piirituseküttele üleviimine niisama lihtne on? Suured kogemused sel alal on Brasiilias. 70-ndatel, kui naftahinnad olid kõrged, alustati seal ulatuslikku piirituseprogrammi, töötati välja piiritusel toimivad mootorid ja lisati ka bensiini sisse piiritust. Puhta piiritusega töötav mootor külmaga ei käivitu (vist oli piiriks +5), Brasiilias muidugi sellega probleemi pole. Mootorid vajasid ümberehitust, näiteks Brasiilia VW mootor 1983: töömaht 1588 ccm, bensiiniga surveaste 8.3, võimsus 73 hj, piiritusega surveaste 12, võimsus 82 hj. Piiritusega kipub mootor roostetama, seetõttu asendati roostet katrtvad detailid roostevabadega. Võib-olla on vana Ford tõesti nõus ka lauaviinaga töötama, kuigi see peaks veel eriti roostet soosima.
Tuli meelde, et mõned aastad tagasi oli ka üks Eesti firma müünud piirituslisandiga bensiini. Hiljem pole sellest midagi kuulda olnud. Ehk teab keegi, mis sellest sai.

[mighty tonka]

njaa...kõik puskari tootjad hakkavad kütust tootma

[mossepower]

njaa...kõik puskari tootjad hakkavad kütust tootma

€ värk ei tea kas odekolonniga saaks ka? See ju üsna saadav kraam ja kange kah.

[IIIFFFAR]

Onkul oli sääl mootorit moditud kuigivõrd. Väljalaskest karbussi küte seatud aurustumise avitamiseks ja üht-teist veel. Ei kuulnud paraku kõike (titt lõugas nii kõvasti )

[Raigo]

odeokolonn ongi ju piiritus...tal on aint lõhnaaineid lisatud juurde..

[Erka]

Ega see lauaviina, või puskariga sõitmine eriti odav välja ei tule...

[Landy]

Kahtlen, kas auto piirituseküttele üleviimine niisama lihtne on? Suured kogemused sel alal on Brasiilias.

Ka Kuuba viljastvates sotsialistlikes tingimustes on Kastro näpunäidete alusel suhkrusroost igasugi *noole (eta-, meta-) aetud ja sellega ühiksondliku transporti käigus hoitud.

Ja mitte ainult. Eelmise Vabariigi ajal pandi tarktorid puupiiritusega liikvele, seeg mitte midagi ületematuat.
Seega ühe õige Eesti mehe maootorsõidukite kollketsioon koosneb vähemalt kahe eribvea energiallikga varustatud autost,mille mootor võib toimida kas puugaasi või piirituse baasil.
Ja riik võib aksiisit suu puhtaks pühkida. Mõlemad kütteained tanklates vabalt saadval.

P.S. ootan piksislmi, millal mu sõber puugaasil roimiva Rover\'i V8 valmis teeb ja sellest endale metsapõka teeb.

[pppp]

ootan piksislmi, millal mu sõber puugaasil roimiva Rover\'i V8 valmis teeb ja sellest endale metsapõka teeb.

Kas selleks mõni Gazooni vms mootor paremini ei sobiks?

[Landy]

ootan piksislmi, millal mu sõber puugaasil toimiva Rover\'i V8 valmis teeb ja sellest endale metsapõka teeb.

Kas selleks mõni Gazooni vms mootor paremini ei sobiks?

No kui ta tahab Range Rover Clssicu aluseks võtta, siis ideaalsemat \"metsatraktorit\" vaevalt keiab.
Tal küte maal omast käest

[hulgus]

Teadmiseks siis et Stockholmi jm suurlinnade liinibussid kasutavad janukustutuseks piiritust, kas eta või metanooli, ei tea, aga heitgaasid on lausa joovastavad.
Toodi neid kasutatuna ka siia ja ehitati diislile sobivaks, lihtne see ei olevat, $$$ olevat kulunud kõvasti.
Et kui Stockis sõitsid, siis peaksid ju ka siin toimima, iseasi kas lauaviinaga jõuab joota ? diisel ikka 10x odavam.

nn piiritusbensiini müüs alexela, kuid seal seda nooli vaid 5% kanti lisatud. seega rohekm nimepärast.

[IIIFFFAR]

Et kui Stockis sõitsid, siis peaksid ju ka siin toimima, iseasi kas lauaviinaga jõuab joota ? diisel ikka 10x odavam.

Nuujahh, lauaviinaga küll ei jaksa, sel ju alkoaktsiis küljes mis tema kalliks teeb. Piiritus iseenesest ei maksa ju palju miskit, alumiiniumkork ja pabersilt vist viinapudeli kõige kulukamad manused on. Ilma maksudeta ei saaks muidugi läbi, ent pistes spirdile kütuseaktsiisi juurde, tuleks hind usutavasti täiesti konkurentsivõimeline. Pealegi olevat piiritusküttel mootori kasutegur oluliselt suurem tavakütusest, nõnda vähemalt too Fordiomanik pajatas. Usutavasti võiks siin siiski tuleviku ainest olla, tegu ju taastuva loodusvaraga (rukis, kartul jne.), rapsidiisel peale selle. Saasteprobleemid väheneksid ka. Sihukse teema arendamisest oleks maarjamaale nokiaid oi-oi kui palju. Progressi piduriks aga paraku tõenäoliselt need onklid kes Kuveidis, Iraagis ja muudes kaunites kohtades nafta pärast sõdu peavad. Ei või ju nii suured \"investeeringud\" tuksi minna...

[Jesper]

Ei maksa nii paranoiline ka nüüd olla. Gaasiautod ju sõidavad, vesiniku omad varsti ka. Piiritust tehakse lihtsalt söödavast kraamist ja vaevalt kuskil maailmas nii rikkad ollakse et toitu paaki kallata ja ringi vurada.

[IIIFFFAR]

Söödavast kraamist küll ent seda on ju võimalik kogu aeg põllu peal juurde kasvatada, need seisavad meil niikuinii söötis. Sitem lugu see, et progress ohustab senist meile tuntud ilmakorraldust, kus vägevad on need kelle käes ressusid, elik vene, jänkid ja araablased. Mitte ükski süsteem kelle käes on miskisugune võim, ei taha sellest nii kergekäeliselt loobuda ja kuulda, et needsinased rikkuse ja võimu toonud ressursid ühel kaunil päeval väärtusetud on, see oleks ohtlik nigu taaskordne maailmarevolutsioon. See on hullem veel kui kristlik kirik. Kirik kuulutab issanda jumala abstraktset ülemvõimu mida suurem osa inimesi tänapäeval ka millekski ei pea. Naftapumpajate lõa otsas istume aga täiesti reaalselt tänapäeval kõik see mees. Hoidku selle eest, et keegi lahti rabelda julgeks, tuletagem kasvõi meelde mis selle kutiga tehti, kes viimaseks hüüdis:\"Ta pöörleb siiski!\"

[Alts]

Ja-jah, just see, mis meie rapsidiislist sai. Viimasega oleks võimalus päästa Eesti põllumajandus, anda inimestele tohutult tööd ja vähendada väliskaubanduse saldo puudujääki. Ehk siis poleks mõtet raha riigist välja anda, kui seda võiks riigi sees keerutada.

[IIIFFFAR]

Njah, see on sihuke punkt, kus kiidetud-kirutud EU-st miskit tolkugi võiks olla. Suurte naftahaide seas on alternatiivset üksiküritajat lihtne hulluks tembeldamisega elimineerida, kodune maarjamaa siin üksi toime ei tuleks. EU-s aga eelnimetatud naftaressursid puuduvad, pealemakstud põllumaad aga külluses ning vajalik teaduspotentsiaal ka olemas. Samas on EU ka piisavalt suur ning elujõuline süsteem selleks, et end naftaomanikele vastandada. Et põlluvili kasvab igalpool, lõunas koguni paremini kui meil, siis tuleks võimalikult parema suutäie saamiseks teha kodumaal panused tõenäoliselt teadustööle. (Noored-õppima biokeemiat ja mootorite hingeelu!!!)

[künnimees]

Natuke puugaasist.
Esitatavad andmed pôhinevad raamatul \"Traktor SHTZ-NATI\"
V.G.Rozanov 1951 (kui kauemaks skanneri juurde sattun tômban sisse ja riputan üles).
Diiseltraktor TD-54 (NB! mitte DT-54):
mootor:
tüüp kompressorita, 4-taktiline.
vôimsus 54 hj
p/min 1300
silindreid 4
kütus diisel
kütuse kulu 215 g*h/hj
surveaste hetkel ei tea, aga ilmselt kusagil 12....

Gasogeentraktor SHTZ-NATI
mootor D2G
tüüp gaasimootor, 4 taktiline
kütus:
pôhi- puuklotsid
käivitus- bensiin 2. sort
vôimsus 45 hj
surveaste:
käivitamisel 4,5
töötamisel 8,2
süüteküünlad ES-H, ES-P, ES-JU/V (lennuki tüüpi).


Tegelikult mootori D2G andmed nii palju bensiinimootorite
omadest ei erinegi. Küünalde puhul ei tohi unustada, et
petrooleumimootoril 1MA kasutati lahtivôetavaid küünlaid, mistôttu tänapäevased standardsed bensiinimootori omad
vôivad isegi sobida. Mootori surveastet muudeti täiendavate klappidega.
Aga nüüd sellest, mis entusiasmi peaks korralikult kahandama.
Puugaasigeneraatori osad ja nende ligikaudsed môôtmed meetrites:
1)Gaasigeneraator 1,8X0,4 silinder
2)Tsüklonid (2 tk) 0,3X0,4 silindrid
3)Filter (2 tk) 0,5X0,4X0,4 kastid
4)Gaasijahuti sama suur kui jahutusradikas

Vôimalik, et tänapäevased asjad tuleks natuke väiksemad.

Toitmine:
iga 50..70 min järel 35..40 kg 5X5X6 cm mitte üle 20% niiskusesisaldusega klotse

Süütamine toimub mootori töötamisel bensiinga, kusjuures osa ôhku imetakse läbigasogeenseadme ja teine läbi ôhufiltri, kuid ei tohi kesta üle 12 min. Lisaks toimub iga vahetuse järel mitmeid hooldusoperatsioone (peamiselt filtrite puhastamine ja tuha ning kondensaadi eemaldamine ning gasogeenseadme ôhutiheduse kontrollimine).


P.S

Vabandan, kui jääb arusaamatuks, miks gaasimootorit alguses diisel- ja seejärel bensiinimootoriga vôrdlen. Pôhjuseid on kaks :
1)seadmestiku massilt ja môôtmetelt sobib agregaat paremini sinna, kus kaasajal enamasti diiselmootorid.
2) parameetritelt mootor rohkem bensiinist toituvaga.

[Erik]

Unicwebis on ka natukene selle asja kohta kirjutatud:
http://www.unicweb.ee/modules.php?name=Forums&file=viewtopic&t=34