Kosmoseteema
#41

Siin oli võrdlus ühe lennu maksumusest siis ja praegu. Kasutu. Lisaks ostujõu kahanemisele hägustab pilti ka teadmata hulga oskusteabe kasutamine. Teadmatus sellest, et mitu teadjat Firma on värvanud ja kui palju see maksis. Milliseid patente oli vaja osta? 
Nende Wäga Wanade teadmiste kasutamise kohta küsin - palju maksaks tänapäeval sõiduauto kui projekteerijal oleks vaja algatuseks ratas välja mõelda?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#42

(07-02-2018, 23:29 PM)spitfire Kirjutas:  Ei ole midagi uut siin päikese all. 
Nii nagu Scud on V-2 apkreiditud replica, nii on ka Muski etteaste põhimõtteliselt TopGeari (mis oli MAAILMAPARIMAUTOSAADE) paroodia.
Aga tuleb tunnistada, et hea. 

https://www.youtube.com/watch?v=H2zOu5cVoa4

Kes ei viitsi seda minutit kulutada, et mälu värskendada, siis TopGear plaanis Relianti orbiidile saata. Tagant järgi tark olles, oleks nad võinud muidugi Tesla valida.

Midagi oli punaste ainete kohustuslikus õppimises vene ajal head kah -- nagu Piibelgi, sisaldasid need üldise jama hulgas mõnd kasulikku tähelepanekut. Näiteks kvantiteedi üleminekust kvaliteediks. Mis tähendab, et ühel hetkel ei saa edasiarendatud nähtust enam originaali apgreidiks nimetada. Ma ei julge küll öelda, et kas või niisugune labane nähtus nagu Eurofighter oleks vendade Wrightide masina apgreiditud replica.
Mis puutub Relianti ja sellega seonduvat, siis Muski eristab BBC klounidest (see pole halvustavalt öeldud, muide) see, et temal on idee, neil olid mõtted.
Vasta
#43

(07-02-2018, 23:14 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Mina rõõmustan selle üle, et keegi midagi tegi ära ja seda teoreetiliselt osaliselt oma raha eest! Aga ma ei jaga seda IME-IME-hullust! See pole mingi ime ja peast lolliks minemist väärt asi, kui teoreetiline oskusteave suudeti mingi teatud pika ajaga enam-vähem töötavaks tulemuseks vormistada! Ja rõõmu teeb see, et äkki on USAl nüüd ka oma vähegi lennuvõimeline kanderakett, millede arendamine vanade Shuttle-afääride ajal unustusse jäi. 

Ja nagu eespool juba öeldi: liiga ilusad asjad ei ole kunagi tõde! Ning sealt tagant paistavad mingid muud kõrvad, kui hipster-Muski ja koodikirjutajate omad. USA on Riik, kus Muski-sugused on kohalikud "kasulikud idioodid" ja läbi selliste juhitakse räusk-üldsuse tähelepanu mingitelt olulisematelt asjadel kõrvale! Hetkel tundub kõige loogilisem olevat USA - Põhja-Korea tuumavõimekuse ja teineteise pommitamise suund...mis võib veel omakorda mingi "kolmanda asja kattevari" olla! Päris kindlasti on Pentagon, NASA ja WhiteHouse ajaloost üht-teist õppinud ja suvahipster ei mölla oma lõbuks rakettidega isegi mitte "demokraatia hällis ämeerikas"...

Milline kosmoseteh siis sulle sobiks, kus sa käsi hakkaksid plaksutama ja ei otsiks kellegi kõrvu sealt tagant? Ootad ja loodad et su vanaisa hobuse lüpsjast tädi Maali selle valmis treiks lüpsipuki peal või milline lahendus sulle sobiks, mis oleks igati poliitiliselt korrektne ja ideaalsetest, seni tundmatutest tehnikavidinatest kokku klopsitud? Miks ei peaks positiivselt räuskama sellise saavutuse üle... on's sul miskit paremat ette näidata? Ja mis kuradi korea jura? Pohhui ei ole või, tra saa üle juba oma vanaisa kompleksidest ja tunne rõõmu sellest, et üks kuradi vanker ilma hobuseta seal ringi sõuab. Iga kuradi asja üle peab olema mingi hala, ving ja virin. Sinu raha ja sinu vanaisa hobuse teadmised, kellegi pikad näpud ja millegi kattevari... So fucking what... Ela oma mullis edasi ja tunne mõnu kõikidest neist hüvedest, mis su ees täna on tänu kellegi ärihuvidele, soovidele, püüdlustele ja saavutustele.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#44

Muide, mulle teeb juba hommikust saadik hirmsasti nalja see, kuidas mina, vana viriseja ("tead, kus meie ajal olid heeringad! Kui kuu paistis, jäi vari seina peale"), olen järsku mingite progressihipsterite sekka sattunud.

Ilmselt ei ole asi seltskonnas, vaid idees. Minu ajal peeti üsna iseenesestmõistetavaks, et inimkond pärast lühikest hoovõttu asub Päikesesüsteemi teistele planeetidele ja pärast pikemat hoovõttu ka teistesse tähesüsteemidesse. Ja õigus ka, nagu Agu Sihvka ütles. Me peame arenema, ja ekspansiivselt. Maa piiratud ressursse võime säästa (Norras naftaraha eest ostetud elektriautodega ringi sõites, näiteks) nii palju kui tahame, aga ükskord need ikka lõpevad.
Kasutagem neid siis hoovõtmiseks, kuni seda endile lubada saame.
Pealegi on inimestel vaja rasket ülesannet (moodsas eesti keeles "väljakutset"), muidu nad manduvad.

Pealegi, meenutagem Konstantin Tsiolkovski ütlust: "Maa on inimkonna häll. Kuid ei saa ju igavesti hällis elada".

P.S. Minu esimene selge mälestus on Gagarini lennust.
Vasta
#45

[Pilt: 65f1f04e36134cd11d1439ee62001ac2--cosmos-marina.jpg]
Vasta
#46

A mul tuli anektoot meelde:

Isa poisiga kodus, pioss mängib põrandal ja vana loeb lehte.
Poiss läheb siis isa juurde ja sikutab vana varukast, et "kuule issi süüa tahaks !".
Vana vaatab siis üle prillide mõõtva pilguga poissi: " tead poiss, kui ma nii vana olin nagu sina, siis tahtsin ma kosmonaudiks saada !"

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#47

[Pilt: 757?cb=20171129232014]

NASA saadab tulnukatele ebaselgeid signaale
Vasta
#48

(08-02-2018, 00:49 AM)kalleb Kirjutas:  (pilt)
Pioneer 10 küljes. Üks kõige kaugemale jõudnud inimkätega tehtud jubinaid. Informatsiooni pildil on tegelikult üsna palju, ja intelligentsed võõrplaneetlased peaksid selle oskama välja kah lugeda Wink. Aegruumi koordinaadid on antud pulsarite kaudu, see oli tollal moodne värk..
Inimesed joonistas muide Carl Sagani naine Linda.
Vasta
#49

See kosmus on ikka suur küll kui juba palja silmaga (parem on väikese binokliga) on võimalik vaadata u.  23 651 250 000 000 000 000 km kaugusele (valgusel kulub üle 2 miljoni aasta selle vahemaa läbimiseks) ja see kaugus on vaid 0,003% sellest mis teadaolevalt üldse olemas on. Cool
Vasta
#50

pioneer 10 on vist kuulderaadiusest juba ammu väljas 2003 aastal kuuldi sellest viimati , ilmselt lendab ei tea kuhu , Aldebaranile sõit pidavat tal võtma ainult 2 millionit aastat
Vasta
#51

Isaac Asimov oli minust võrratult targem, kuid ühendab meid tagasihoidmatu vajadus valgustustegevusega tegeleda. Nii pakun selles teemas välja mõned raamatud (loetakse neid ikka veel?).

Sellest, kui keeruline Apollo projekt oli ja mis jamadega nad võitlema pidid:
W. David Woods "How Apollo flew to the Moon"
ja samalt autorilt hiljutine igavesti pull teos Haynesi käsiraamatute sarjast:
"NASA Saturn V Owners' Workshop Manual"

Kuivõrd ma olen üsna kindel, et kosmose hõlvamise järgmine sihtmärk on Marss, siis soovitan soojalt Robert Zubrini raamatut
"Case for Mars"
mis on üsna praktiline. Kontrollisin seal esitatud arvutuskäigud ja valemid üle ning leidsin ainult ühe vea. Missuguse? Otsige ise Wink
Samalt autorilt tuleb ka üldisem ja teoreetilisem
"Entering Space: Creating a Spacefaring Civilization"

Viimases on muide tehtud paar huvitavat tähelepanekut, näiteks see, et inimene ei sobi planeedil Maa elama. Korjake temalt kõik riided, tööriistad, üldse kõik, ja jätke ta kuhugi parasvöötmesse iseendaga toime tulem. Kui kaua ta suudab? Ja kui suudab, siis ainult tänu sellele, et loob enda ümber kunstliku kaitsva keskkonna.
S.t., Marsile minek ei ole meie jaoks midagi uut. Me hakkasime seda rada käima juba siis, kui soojast Keeniast välja tulla julgesime.
Teine tähelepanek on Hiina keisririigi, nende maadeavastuste ja kog selle värgi tagajärgede kohta. A' seda ma ei hakka siin ümber jutusama.
Vasta
#52

(08-02-2018, 01:08 AM)veix__ Kirjutas:  See kosmus on ikka suur küll kui juba palja silmaga (parem on väikese binokliga) on võimalik vaadata u.  23 651 250 000 000 000 000 km kaugusele (valgusel kulub üle 2 miljoni aasta selle vahemaa läbimiseks) ja see kaugus on vaid 0,003% sellest mis teadaolevalt üldse olemas on. Cool

Ei ole sellist binoklit veel välja mõeldud mis sellise kauguse peale vaatab Smile  Pigem tuleb see valgus su binokli läätsele pisavalt lähedale, et seda valgust üldse näha ajaloona. Tänaste nn. suurte binoklitega ei suudeta isegi kuu pinda korralikult vaadata rääkimata valgusaastatega mõõdetavatest vahemaadest.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#53



siin teine tervitus tulnukatele 

Vasta
#54

(08-02-2018, 01:20 AM)viplala Kirjutas:  Ei ole sellist binoklit veel välja mõeldud mis sellise kauguse peale vaatab Smile  Pigem tuleb see valgus su binokli läätsele pisavalt lähedale, et seda valgust üldse näha ajaloona. Tänaste nn. suurte binoklitega ei suudeta isegi kuu pinda korralikult vaadata rääkimata valgusaastatega mõõdetavatest vahemaadest.

Saab ikka ... teravama pilguga inimestel polegi binoklit vaja. Andromeda galaktika on peaaegu palja silmaga nähtav ja asub meist umbes 2,5 miljoni valgusaasta kaugusel.
Vasta
#55

(08-02-2018, 01:20 AM)olevtoom Kirjutas:  Viimases on muide tehtud paar huvitavat tähelepanekut, näiteks see, et inimene ei sobi planeedil Maa elama. Korjake temalt kõik riided, tööriistad, üldse kõik, ja jätke ta kuhugi parasvöötmesse iseendaga toime tulem. Kui kaua ta suudab? Ja kui suudab, siis ainult tänu sellele, et loob enda ümber kunstliku kaitsva keskkonna. 

Huvitav on see, et inimene küsib alati sama küsimust kellegi/millegi 'suure' positsioonilt lähtuvalt. Miks ei peaks sobima või kes ütleb, et ei sobi? Kas sääsk kes kõrva ääres piriseb, või mateeria, või jumal, või universum? Äkki inimene on lihtsalt tavaline füüsikaline osis, kellel/millel ei olegi tähtsust. Käib üks suurem pauk ära ja ainus elu mõte on hoida füüsikalisi osakesi stabiilsena kuni järgmise reaktsioonini universumis. Sama ülesanne nagu kivil, planeedil, tähel, vaakumil. Lihtsalt üks osake mis koosneb osakestest, mis koosneb osakestest ja millele on vaja keha struktuuri jaoks. See kuidas keha toimib nende osakeste koos hoidmiseks, ei oma üldse mingit tähtsust. Elu, surm, teadvus, hing, mateeria on kõik lihtsalt üks suur kompott. Keemia, füüsika, ei rohkem ega vähem. Lihtsalt pole elu mõtet, on vaid füüsika.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#56

(08-02-2018, 01:25 AM)olevtoom Kirjutas:  Saab ikka ... teravama pilguga inimestel polegi binoklit vaja. Andromeda galaktika on peaaegu palja silmaga nähtav ja asub meist umbes 2,5 miljoni valgusaasta kaugusel.

Tohoh, et võtame siia poole liikuva valguse ära ja ikka on näha Big Grin

Neid asju ongi näha selle pärast, et valgus toob need su silma juurde. Kui valgus seisaks või sa peaksid hakkama vaatama detaile materjalist, siis pole see lihtsalt võimalik. See sama Andromeda galaktika on lihtsalt valguse liikumine. Seal ei ole planeete, tähti ega miskit muud võimalik eristada. See on valgus, mis on siia jõudnud läbi aastate. See on ajalugu. Sa ei näe tegelikult seda galaktikat seal, vaid loed ajaloo raamatut läbi häguse tõlke siin, miljoneid aastaid hiljem.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#57

(08-02-2018, 01:20 AM)viplala Kirjutas:  
(08-02-2018, 01:08 AM)veix__ Kirjutas:  See kosmus on ikka suur küll kui juba palja silmaga (parem on väikese binokliga) on võimalik vaadata u.  23 651 250 000 000 000 000 km kaugusele (valgusel kulub üle 2 miljoni aasta selle vahemaa läbimiseks) ja see kaugus on vaid 0,003% sellest mis teadaolevalt üldse olemas on. Cool

Ei ole sellist binoklit veel välja mõeldud mis sellise kauguse peale vaatab Smile  Pigem tuleb see valgus su binokli läätsele pisavalt lähedale, et seda valgust üldse näha ajaloona.


Aga eks see ilmselt ongi "nägemise" definitsiooniga kooskõlas? Kõik mida näed, näed tegelikult viitega, erinevused on vaid viite suuruses ja sa tegelikult ei näe nö. asja ennast, vaid alati vaid sellelt peegeldunud valgust. Rolleyes  Rohi peegeldab rohelist valgust, seetõttu näeme seda. Kui valgust ei ole, siis ei näe. Asju, mis (nähtavat) valgust ei peegelda (näiteks "must auk"), me ka ei näe.

Lisaks: Maa suurus Universumis on võrreldav juuksekarva läbimõõduga 0,5 valgusaasta (~5 000 000 000 000 km) pikkusel distantsil.
Vasta
#58

(08-02-2018, 01:41 AM)veix__ Kirjutas:  Aga eks see ilmselt ongi "nägemise" definitsiooniga kooskõlas? Kõik mida näed, näed tegelikult viitega, erinevused on vaid viite suuruses ja sa tegelikult ei näe asja ennast, vaid sellelt peegeldunud valgust. Rolleyes

Lisaks: Maa suurus Universumis on võrreldav juuksekarva läbimõõduga 0,5 valgusaasta (~5 000 000 000 000 km) pikkusel distantsil.

Selleks ma kribasingi binokli erisust. Valgust on võimalik näha ka ilma binoklita, koos sellega näeb paremni, aga mitte mateeriat ennast. Binokkel on asjade nägemiseks. Miljardi valgusaasta kauguselt tulev tähe sära ei ole binokli suurenduse teema. See valgus lihtsalt tuleb siia. Kui sa binokliga näed puu otsas istuvat tihast, on see binokli teema. Kui sa näed puu otsas istuvat kaelkirjakut, on see narko teema, Mingit tähte või planeeti ei ole võimalik näha binokliga valgusaastate kauguselt. Seda ma tahtsin öelda.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#59

(08-02-2018, 01:50 AM)viplala Kirjutas:  Mingit tähte või planeeti ei ole võimalik näha binokliga valgusaastate kauguselt. Seda ma tahtsin öelda.

On. Mõtle veelkord selle üle, mida "nägemine" üldse tähendab. Wink
Vasta
#60

Siin mitmeid mõtteid inimkonna ambitsioonidest ja tunnetusest üldisemalt. Kaldun arvama, et oleme evolutsiooniline vahevorm, kes paneb aluse AI-le (tehismõistus) ja AI toimetab mingist hetkest end nii tarkvaraliselt, kui füüsiliselt arendades juba ise edasi. Viimane ei pea tähendama, et inimkond ära kaob.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne