[Formika]

Sai täna Tartus käidud ja muidugi külastasin Olevit, et vaadata mis GAZ 11 rindel ka toimub. Olev head tööd teinud. Kuskilt varjatud kohast oli saanud õige värvitooni kätte ja selle järgi lasknud värvi segada ja kohe peale ka. Lasi starteriga ringi ja juba sellega lõi õlirõhu üles 4-ni.
Igatahes asi hakkab ilmet võtma.
   
   
   

[Formika]

Gaz 11 oli siis esimene Vene mootor, millele paigaldati õlifilter. Samasuguse sisuga aga veidi erineva korpusega õlifilter pandi ZIS 110 R8 mootorile alates 1946. GAZ võttis selle kasutusele 1940. Nagu eelmise postituse piltidelt võib näha oli tegu jämepuhastus filtriga, mida tuli aeg ajalt käsitsi keerata, kusjuures element ise on umbes 2x pikem, kui hilisematel Gaz 51-del. Papp elementidega peenpuhastus filtrid debüteerisid alles Pobedadel.

[Taaviw126]

Lugesin kuskilt mitteusaldusväärsest allikast et kui Gaz 11 mootorit Dodge D5 oma pealt ma viksiti siis kanti kõik mõõdud meetermõõdustikku üle. Kas on ka nii või on ikka toll mõõdus asjad?

[Formika]

Lugesin kuskilt mitteusaldusväärsest allikast et kui Gaz 11 mootorit Dodge D5 oma pealt ma viksiti siis kanti kõik mõõdud meetermõõdustikku üle. Kas on ka nii või on ikka toll mõõdus asjad?

 Kõik on meetermõõdustikus.

[Formika]

Nii käigukasti ots, kuhu kinnitub kardaani toru ja spidomeetri tross jõudis ka Maanteemuuseumi elektrolüüsi vannist tagasi. Suur tänu ksf. Honkomees, kes selle asja ära korraldas. Raha ei tahetud, sooviti ainult, et ma mõne oma liikuriga vahel neil üles astuksin. Happevann tegi oma töö, poldid tulid kõik lahti ja spidomeetri võll hakkas isegi ringi käima. Arvan, et sellest saab isegi pärast 75 a. maapõues lebamist asja. Tuleb teist veel natuke lihvida.
   

[honkomees]

Lugesin kuskilt mitteusaldusväärsest allikast et kui Gaz 11 mootorit Dodge D5 oma pealt ma viksiti siis kanti kõik mõõdud meetermõõdustikku üle. Kas on ka nii või on ikka toll mõõdus asjad?

 Kõik on meetermõõdustikus.

Aga vaata neid käigukasti otsajubina vannis lahtiloetatud polte ja mõõda keermed üle - mu kvalifitseerimata ja taatlemata silma jaoks tunduvad olema väga imeliku sammuga.

[Formika]

Samm, samm haaval ka GAZ 11-ne projektis edasi. Üliheas seisukorras kardaani võll koos toruga ja toru otsa vlantse ka või kurat teab kuidas seda maa keeli nimetatakse. Kui mina 70-ndatel autodega tegelema hakkasin, siis polnud õrna aimugi, et kunagi kardaani võll jooksis toru sees.
   

[TeeTL]

 siis polnud õrna aimugi, et kunagi kardaani võll jooksis toru sees.

Ja miks ta siis jooksis nii?
 Konstruktsioonilt ju keerulisem.
 Vaevalt ju seda kardeti,  et daamide pikk siidsall tuules lehvides ennast sinna vahele kerib. Seda juhtus pigem kodarratastega. Sai ju niimoodi hukka ka kurikuulsa Jessenini mitte vähem kuulus kaaslanna Isadora Duncan.

[Talupoeg taluja]

Kui sõita natike teepealt kõrvale autuga millel on kardaan lahtine..... siis kerib sinna külge kõik heina ja sodi. Natuke maad saad sõita ja käuksti puru või kinni. Toru sees asetseva kardaanvõlliga aga seda häda ei juhtu,purjeta kuhu tahad. Suure heina sees ei juhtu enam midagi. Kes vähegi põllumajandusega tegelenud on,see teab,et kardaani ümbert ei saa heina üldse kergelt kätte. Noaga lõigu nagu lollakas ja harutad tükk aega. Ja kujutage ette sõjaolukorda......

[Raivo]

..... siis kerib sinna külge kõik heina ja sodi. Natuke maad saad sõita ja käuksti puru või kinni.

... ja kui jaksu jagub võib see jama seal all ka põlema minna.

[Formika]

 siis polnud õrna aimugi, et kunagi kardaani võll jooksis toru sees.

Ja miks ta siis jooksis nii?
 Konstruktsioonilt ju keerulisem.
 Vaevalt ju seda kardeti,  et daamide pikk siidsall tuules lehvides ennast sinna vahele kerib. Seda juhtus pigem kodarratastega. Sai ju niimoodi hukka ka kurikuulsa Jessenini mitte vähem kuulus kaaslanna Isadora Duncan.

 Palju teid tollal olid lihtsalt kaks kitsast jälge ja keskel kasvas kõrge rohi. Eriti maal ja talude juurde.  Eks ta jube ebamugav oli, eriti kui oli vaja vahetada käigukasti otsas olevat kardaani risti. Selleks tuli maha võtta tagasild.

[honkomees]

Kui sõita natike teepealt kõrvale autuga millel on kardaan lahtine..... siis kerib sinna külge kõik heina ja sodi. ...

eks tolle aja teed olid sellised kitserajad, rattajäljed ja nende vahel kasvas hein, vankreid ja masinaid liikus ju vähe. Vene steppides ja meerikamaa rohtlates veel eriti, seega olid konstruktorid nupukad.

P.S. nõukaajal sai iga lubadeta poiskene alati emmilisega sõitva miilitsa eest minema kui keeras oma kettülekandega kergtsikli viljapõldu ...

[Talupoeg taluja]

..... siis kerib sinna külge kõik heina ja sodi. Natuke maad saad sõita ja käuksti puru või kinni.

... ja kui jaksu jagub võib see jama seal all ka põlema minna.

Just,toores hein läheb tuliseks ja kuivab ära... edasi juhtub juba teadagi mis.

[Taaviw126]

Toru mõte oli eelkõige kiirendamisel tagasilla pöörlemist takistada. Tooaeg ei osatud seda teisiti lahendada. Vedrud taheti võimalikult pehmed teha. Sai kasutada ka spiraalvedrusid. Unimogidel tänapäevani sama lahendus. Miinus on see, et ühe kardaaniristi kiiruse kõigutamist pole tasakaalustamas teist kardaaniristi.

[pen.skar]

Tol ajal polnud ristides nõellaagreid tihendiga. Määre kaob, või seguneb liivaga ja õhtuks õhtal kui ta toruga kaitstud poleks.

[hardo]

..... siis kerib sinna külge kõik heina ja sodi. Natuke maad saad sõita ja käuksti puru või kinni.

... ja kui jaksu jagub võib see jama seal all ka põlema minna.

Just,toores hein läheb tuliseks ja kuivab ära... edasi juhtub juba teadagi mis.

Kunagi silo tallates toodi mulle augu peale hirmus pikka rohemassi (kogurkäru noad olid nürid) ja kippus neid kõrsi ümber T-150K kardaanide kruttima. Kuumaks läks ja väga keeruline oli seda sealt ära saada. Parim variant tundus noaga maha lõigata.

[erik78]

Et kardaanitoru ümber kestev jutt ei vaibuks, siis selle asja nimi on inglise keeles "Troque tube" ja kasutatakse tänapäevani isegi mõnedel sport ja 4wd autodel. Aga vast kõige tuntum masin, millel see siiani kasutuses, on MB Unimog.
Ilmselegelt oli sellel mitu eesmärki, kaitsta ristilaagerid mustuse ja pori eest, kuna kummitihend oli tooaeg veel väga lapsekingades, siis offroad sõit, mis oli igapäevane tolel ajal ja siis see sillatala vastusuunaline vääne rataste pöörlemise suunale. Selle viimase vastu võitles see toru lausa 100% tõhususega. Miinuseks võimalik vibartsioon  ja remondi probleemid. Toota ka suht keeruline ja kallis, vs tavalise kardaaniga.

[Raudpats]

Torque tube peaks selle asja nimi ikkagi olema, mitte Troque tube

[Formika]

Kuna noorem rahvas tahtis Pealinna paraadi vaatama tulla, siis muidugi sai ka Tarust Olevi juurest läbi astutud ja paar pilti tehtud. Originaal karburaatoriga ei tahtnud sujuvalt töötada, sest pole veel kohale jõudnud remondi komplekt aga Olevil oli üks Poola Zuk-i karbuss, mis ideaalselt sobis ja mootor töötas suurepäraselt. Muidugi peale läheb ikka originaal karburaator.
   

[Peeter]

Et kardaanitoru ümber kestev jutt ei vaibuks, siis selle asja nimi on inglise keeles "Troque tube" ja kasutatakse tänapäevani isegi mõnedel sport ja 4wd autodel. Aga vast kõige tuntum masin, millel see siiani kasutuses, on MB Unimog.
Ilmselegelt oli sellel mitu eesmärki, kaitsta ristilaagerid mustuse ja pori eest, kuna kummitihend oli tooaeg veel väga lapsekingades, siis offroad sõit, mis oli igapäevane tolel ajal ja siis see sillatala vastusuunaline vääne rataste pöörlemise suunale. Selle viimase vastu võitles see toru lausa 100% tõhususega. Miinuseks võimalik vibartsioon  ja remondi probleemid. Toota ka suht keeruline ja kallis, vs tavalise kardaaniga.

Vanad opelid 80ndate alguseni kasutasid ka seda süsteemi. Kokkuvõttes kogu tagasilla kõige nõrgem jupp mis kipub alati laiali lendama.