[v6sa]

On plusse, on.  

Aga kõnealuse skeemi puhul ei keera enam teine auto sisse, kui pea meeter ukse kõrvalt töölauale kulutada.

Pealegi - kui nii kitsas ruumis on 2 autot, siis on igasugused realakaga õiendamised ja keevitamised kaunikestti kõrge kahjustusriskiga ettevõtmised.

Märkus piisavalt tugeva kessooni kohta on õige. Kui sügavat kanalit plaanitakse? Selle järgi saab vast mõni betoonitööga sina peal oleva kaasfoorumlane teha rehnungi, millise seinapaksuse ja armatuuriga sihandne asi tuleks teha. Vee maksimaalne kõrgus (ehk kessooni sukeldussügavus) on ka vajalik teadmine selleks. Veel on suur jõud.

[spitfire]

plaanin kõrvalhoone küljes oleva kuuri garaazhiga asendada. Tekitasin algse plaani - olge lahked selle puudujääke kritiseerima! 

See õhk-vesi põrandaküte on väga suur ja pidev kulu. Kui juba vesi põrandas, siis PEAD seda kütma kas tahad või ei. Pigem õhk-õhk, soojuspump kui kütta vaja. Need suht odavad ja lollikindlad. Neil ka niiskus eemaldamis programm peal mis garaazis abiks. Suvel funkkab kondina kui vaja.

[13piisab]

garaazhis hakkab tavaolukorras olema korraga üks (projekti)auto - kujutatud kahe mahtumine on lihtsalt võimalik ja mitte tavapärane. Seda mahtumist pole mõtet eriti lahata.

lihtsalt trapi tekitamine (ilma kaldus põrandateta) on hea mõte - ilmselt nii lähebki
aga elektrikaablid olgu ikka eluruumide kombel peidus - krohvipealsed paigaldised on mu silmis "järelpaigaldatud" asjad ning kui vaja, saab neid seina peale iga kell tekitada

kanali puhul ma ei karda tegelikult vee jõudu - põranda all ju külmumist ei toimu ning isegi väljas asuv keldritrepi piirdebetoon pole mul 1,5 aastaga kuju muutnud (kui välja arvata märgunud ja külmunud betooni pudisemine - aga see on teine teema). Kardan lihtsalt vee tungimist kanalisse - basseiniks muutuvat kanalit ei ole ju mõtet ehitada. Ca 2 kuud tagasi oli pinnavesi ca 40..50cm maatasapinnast, kanali põranda sügavus peaks olema aga olema ju vähemasti 1,5..1,6m ehk siis meeter+ pinnavees. Kuna ülejäänud põrand saab alla 150..200mm soojustust, peaks ka kanal igas suunas (sh kanali põrand) min 100mm soojustust omama.

spark - Su viidatud ehitustehniliste vaadetega olen natuke juba ka pead vaevanud: katusekalle tuleb 8..9 kraadi (ehk siis kvalifitseerub napilt "kaldega katuseks"). Katust hakkab täiendavalt toetama vähemalt kaks teraskonstruktsiooni (6,5m suunal ehk risti sarikatega), mida ilmselt tõesti seinaäärsete postidega täiendavalt toestama peaks. Aga kas 200 ja 300mm plokkide kombineerimine eri seintes vähendab tõesti stabiilsust? Eeldusel, et vundament on ikka korralik tehtud...

töölaua asukoht täpsustub ilmselt siis, kui vundament on valatud ja ettekujutus selgem - tänan plusside ja miinuste loetlemise eest!

kõrvalhoones plussi hoidmisest ma oma senise praktika põhjal suurt kulu tekkivat ei eelda ning kui tõesti sealt üllatus tulema peaks, siis alati saab küttesüsteemi tühjendada ja selle (mõneks ajaks) unustada. Praegu on mul küttes ainult põhihoone (ca 80m2 temperatuuril 22 kraadi plus ca 13m2 kehvema soojustusega verandat meh regulaatori miinimumis (ca 10 kraadi) ning kogu elektriarve (nn olmeelekter + küte) oli möödunud kuul kahe talve lõikes suurim - 115eur. Ma ei nimetaks seda suureks kuluks. Kõrvalhoone ja garaazhi soojusus tuleb eluhoonega sarnasel tasemel - ainult avatäited saavad sinna kehvemad ehk 2-kordse klaasiga (klaaspaketid, mis mul 1,5a tagasi eluhoones 3-kordsete korraliku paksu profiiliga akendega asendusid).

[honkomees]

...
aga elektrikaablid olgu ikka eluruumide kombel peidus - krohvipealsed paigaldised on mu silmis "järelpaigaldatud" asjad ning kui vaja, saab neid seina peale iga kell tekitada
...
kõrvalhoones plussi hoidmisest ma oma senise praktika põhjal suurt kulu tekkivat ei eelda ning kui tõesti sealt üllatus tulema peaks, siis alati saab küttesüsteemi tühjendada ja selle (mõneks ajaks) unustada. Praegu on mul küttes ainult põhihoone (ca 80m2 temperatuuril 22 kraadi plus ca 13m2 kehvema soojustusega verandat meh regulaatori miinimumis (ca 10 kraadi) ning kogu elektriarve (nn olmeelekter + küte) oli möödunud kuul kahe talve lõikes suurim - 115eur. Ma ei nimetaks seda suureks kuluks. ...

Mulle meeldib, kui kõiksugu kommunikatsioonidele on vaba juurdepääs, igasugu õnnetuste-avariide korral on veetorud ja el.juhtmed kohe kättesaadavad, ei pea hakkama krohvi või seinu maha lõhkuma.

Aga kütte värk on sul tõesti odavalt käes. Mul küll ilma soojuspumbata, elektrilisel põrandaküttel vaid vannituba ja koerakuut (kokku ca 5 ruutu), viimane elektriarve oli 65€.
Kui kunagi maja remonditud-soojustatud saan, siis panen ka vähemalt õhk-õhk pumba sisse, vähem vaeva vanal inimesel.

[spark]

Aga kas 200 ja 300mm plokkide kombineerimine eri seintes vähendab tõesti stabiilsust? Eeldusel, et vundament on ikka korralik tehtud...

ma vaatasin, et see on paksus on koos soojustusega seal paistavad 0,2 ja 0,3

Võid kõik seinad teha näiteks  200 FIBO 5 plokkidest laod seestpoolt puhta vuugiga (pärast värvid mõne helehalli tooniga üle
Siis paned kõik juhtmed ja torud seinale ja viid otse lae alla, kus seina ääres jookseb kinnine renn vms.
Võid juhtmed ka plast (miks mitte ka tsink või vask) torudesse panna.
Kui asi on korrektne (mitte juhuslik) siis on ka pinnapealsetel asjadel oma ilu

Näide! Üks objekt, kus H tala (3tk.) - kannab soojustatud katust, millest pool on klaas. Sille 8,1m ja H tala kõrgus on 330mm ja need on 2.0m sammuga.

[PlyVal64]

Mul küll ilma soojuspumbata, elektrilisel põrandaküttel vaid vannituba ja koerakuut (kokku ca 5 ruutu), viimane elektriarve oli 65€.

See kõlab juba loogiliselt, suurusjärk 500-600 kWh tarbimist sõltuvalt paketist. 
Aga tööriistadega pole sellisel puhul sekundit ka midagi tehtud, see on puhas mõistliku eramaja elektritarve kuus. Mul u.sama ja on ka vetsus imeväike radikas ja suure külmaga ka ühes toas pensionärile lisasoojaks. 
Ma keevitasin mais2017 inverteriga 20 "kõrva" aiapostidele ja elektrikulu oli kohe ~30 kWh tavapärasest suurem. Kui tead, mis päeval tööriistadega tööd teed, on jube lihtne veebist ju tarbimisi vaadata. Eriti annavad tunda "lühistavad" riistad a'la keevitus, kuumapuhur jms.

[aavu]

Kui kunagi maja remonditud-soojustatud saan, siis panen ka vähemalt õhk-õhk pumba sisse, vähem vaeva vanal inimesel.

Soojustamata maja kaks korrust ca 100 m2, ainsat ahju kütame kord päevas ca 5 ruumi aastas, õhk-õhk pump.
Ainult soojuspumbale arvesti näidud, eraldi arvesti.
02.02. 2018 k 18.20 algnäit 003594.
06.02 k22.00 näit 3713
09.02 k15.35 näit 3820
20.02 k10.30 näit 4105
Esimese 100 tunniga 119 kW/h, 5 kW soojuse tootmiseks 1,19 kW elektrit.
Järgmise 41,5 tunniga 107 kW/h, 5kW soojuse tootmiseks 2,5 kW elektrit.
Järgmise 259 tunniga 335 kW/h, 5kW soojuse tootmiseks 1,3 kW elektrit.
Ventilaator on alaliselt põhja keeratud, 24 kraadi peale. Ülemise korruse ainuke soojusallikas, all kütab 5 ruumi ära, kõige kaugem tuba jahe aga seal magamiseks paras. See keskmine rida oma 2,5-ga oli kõige niiskem periood ja pump sulatas tihti, sellest ka suurem kulu. Muidugi ei anna ta alati 5kW välja, eriti suurte külmadega, mis pidavat varsti kohale jõudma. Siis tuleb ahju kaks korda kütta päevas.
Mugavus maksab, lähen päevaks paariks kodunt ja kõlbab tagasi tulla küll, isegi kui ahi kütmata paar päeva.
Soovitan soojalt. Panen üldise tarbimise ka pildina aasta kohta, meil voolu kokku ei hoita, el boiler, ja muud masinad nagu igas peres.

[13piisab]

Siis paned kõik juhtmed ja torud seinale ja viid otse lae alla, kus seina ääres jookseb kinnine renn vms.
Võid juhtmed ka plast (miks mitte ka tsink või vask) torudesse panna.
Kui asi on korrektne (mitte juhuslik) siis on ka pinnapealsetel asjadel oma ilu

Maitse asi ja krohvipealne paigaldis ei ole minu maitse: tehnosüsteemide eksponeerimise jätan lahkelt neile, kes neid eksponeerida soovivad. Ma ei soovi neid eksponeerida

[honkomees]

Kui kunagi maja remonditud-soojustatud saan, siis panen ka vähemalt õhk-õhk pumba sisse, vähem vaeva vanal inimesel.

Soojustamata maja kaks korrust ca 100 m2, ainsat ahju kütame kord päevas ca 5 ruumi aastas, õhk-õhk pump.
kW soojuse tootmiseks 2,5 kW elektrit.
...
Mugavus maksab, lähen päevaks paariks kodunt ja kõlbab tagasi tulla küll, isegi kui ahi kütmata paar päeva ....

Jah, mul 103 aastat vana talumaja, üks korrus ja ca 150 ruutu, kolm ahju ja pliit. Külmaga kütad kõiki iga päev, soojemate ilmadega nii et ühte hommikul, teist õhtul ja kolmanda jätad kütmata, pärast jälle valsitaktis edasi.

Aga mugavus ja just see võimalus ära käia on tõesti plussiks. Sel külmumise põhjusel panin ka vee sisse vaid ühte ruumi, kööginurka ehitatud elektrilise põrandaküttega nn vannituppa, kus nii wc, dušš, valamu kui pesumasin. Kui  ära käin, siis võib ülejäänud maja külmuda, aga veega midagi ei juhtu. Samas kuna elamises jahikoerad, siis keegi peab ikka alati kodus olema, hommikul ja õhtul loomi toitma ja jalutama.

[Marko]

 krohvipealne paigaldis ei ole minu maitse

Pikendusjuhtmeid peab lihtsalt rohkem olema, muud hullu ei juhtu tõesti.
Suruõhu jagamise peaks tegema kerge kaarega, et kondents loiku ei saa moodustada.

[13piisab]

homme proovib kopplaadur mul maa sisse auku tekitada. Saab näha, kuidas see korda läheb
tundub mõistlik püüda külmunud maaga võimalikult palju nn mullatööd ära teha - rasketehnika peab liikuma 60mm unikivil ja ehk säilib see praégu paremini, kui suvisel ajal.

lasen ikka ka kanaliaugu ära kaevata. Mõistlik mõõt tundub 6m x 1m - saab ka põrnikaga muretult peale, ava katmiseks peaks piisama (mõistliku vaevaga teisaldatavast) 32mm lauast ja 6m puhul mahub väiksemate masinate puhul teoreetiliselt mõlemast kanaliotsast üles-alla käima. Nn kelder-tüüpi kanal (mis ava all laieneb) oleks mugav, aga kas seda julgeks plaanida? Või on nt 20cm mõlemast servast betooni vaates suht ohutu?
kujutasin kanaliava manuspildil - kaugus seinast 1,25m.
on vist mõistlik?
sügavus võiks kanalil ilmselt ideaalis olla ca 1,8m? Arvestan augu rajamisel sellega - samas selle aasta alul pumpasin muudkui keldrist vett välja ja max veetase oli lausa 0,9m maapinnast allpool. Ning garaazh saab olema imbväljaku juures - vundamendi ja väljaku tuulutuste vahemaa on mul <2,5m... Ehk siis korralik hüdroisolatsioon on kindlasti vajalik - aga selle murega tegeleb hiljem (õpetused on seni teretulnud!).
kanali soovin veel ka igast suunast 100mm Styrofoami vms-ga soojustada ehk siis kaevatav kanaliauk peaks saama igast suunast veel vast min 300mm (100mm tagasitäide, 100mm soojustus, 100mm betoon) mõõtu juurde. Saab näha, kas nt sügavuse vaates ikka maapind auku teha lubab

lisasin pildile ka katuseviilu kandva lisatala (ja seonduvad postid - tumedad "plärakad"), mis on ka tali kandepunktiks. Jääb uksest 5m kaugusele - taoline kaugus peaks lubama sõiduauto mootoreid riputada.

[13piisab]

kaasamõtlemise hõlbustamiseks - nt viilu asukoha määrab manuspildil nähtav kõrvalhoone. Täna hommikul oli selle paremal küljel (üpris kole) puukuur. Ca 4 kuu pärast võiks seal asuda üpris viisakas garaazh.
(hoonekese taga on juba väike puukuurike ja ca 9mx4,3m varjualune, mis mahutab 4 kompaktsemat sorti sõiduautot. Hetkel on 3/4 neist kulguritest turvakaalutlustel ja kola mahutamiseks sealt välja aetud)

[viplala]

hom
kanali soovin veel ka igast suunast 100mm Styrofoami vms-ga soojustada ehk siis kaevatav kanaliauk peaks saama igast suunast veel vast min 300mm (100mm tagasitäide, 100mm soojustus, 100mm betoon) mõõtu juurde. Saab näha, kas nt sügavuse vaates ikka maapind auku teha lubab

Ära jebi selle soojustusega kanalis. See ei anna mitte kopka eestki juurde mitte millelegi. Kaeva kanal valmis, vala armatuuriga vastav ümbris ja ongi kogu moos. Betooni sisse on võimalik segada igasugu vett ja niiskust tõrjuvaid aineid. Alt ei tule külma, ülalt sooja alla ei lähe. Kanalis veedad üsna vähe aega oma elus enivei. Vala sisse ka toru millest elekter kanalisse pista. Lampide jaoks jäta vastavad süvendid seintesse, see tähendab paksemaid seinu. Ilge kepp on kui kanal on pime ja pistikut peab juhtmega vedama. Kui võimalik, tee seinte sisse ka riiulid, jube hea on asju sinna panna kui jalge all ette jäävad. Servadesse nurkraud. Raua peale saab valmistada hüdroga tõstuki, mis siis vastavalt esi või tagasilla üles tõstab. Kanal tee võimalikult pikk, et saaksid trepist liikuma kui auto peal ja võimalikult lai, et tunneksid end seal hästi remonti tehes.

[Marko]

Foto (või selgitus) on väheinformatiivne.
Olen pikka aega kasutanud kanalit, mille alumine ruum on sama suur kui üleval olev garaaž. Muudmoodi ei kujuta enam ettegi. Ehk on võimalik kogu ala tühjaks kaevata? Paraku jah, homme tulevale kopale mõeldes on arutelu ilmsalt tiba hiljaks jäänud...
Lihtsalt natuke laiendatud kanali turvalisuse garanteerib piisav kogus armatuuri garaažipõrandas. Peab olema kanaliga risti ja ülemises betoonikihis.

[13piisab]

hakkab tulema - headeks mõteteks ei ole kunagi hilja!
(olgu siis järgmistele garaazhiehitajatele või ehk ka mulle - kopp tuleb hommikul alles kell 10 ja kanaliosa hakkab ilmselt kaevama alles pärastlõunal. Kui ikka hakkab - eks oleneb, mida pinnas ikkagi sellest kaevamisest arvab)

samas soojustuskiht ei küsi ju kusagil leiba - kuna garaazhi enda põrand saab köetav ja alla 15..20cm soojustust, on mõistlik ikka ka mujal betoonile nn karbike ümber panna. Lihtsalt 2x vähemas mahus.

[olli]

Foto (või selgitus) on väheinformatiivne.
Olen pikka aega kasutanud kanalit, mille alumine ruum on sama suur kui üleval olev garaaž. Muudmoodi ei kujuta enam ettegi. Ehk on võimalik kogu ala tühjaks kaevata? Paraku jah, homme tulevale kopale mõeldes on arutelu ilmsalt tiba hiljaks jäänud...
Lihtsalt natuke laiendatud kanali turvalisuse garanteerib piisav kogus armatuuri garaažipõrandas. Peab olema kanaliga risti ja ülemises betoonikihis.

Mul ka nii, täitsa toimiv lahendus. Hea seal all rehve ja muud kola hoida. Samuti nt mootorivahetust tehtud masinal millel mootor alla poole ära tuleb. Lihtsalt uus mootor tuli enne alla ära tõsta kui auto peale aeti. Endal on põrand valatud nii et kanali servast umbes 20-30 cm (jääb täpselt ratta alla) on terves pikkuses raudtee relsi laadsed talad sees. Muud vahelaed ka majas taladega valatud, ju siis oli võtta. Ise olen max 2,5T tühikaaluga masinat peale ajanud, aga naabrimehel käib bobcat (mingi 3-4T vast?) ka sees samasuguses garaazis. Valgustust on sellise lahenduse puhul viletsam teha kui tavalises kanalis. Kanali küljel olevad lambid ikka näitavad auto põhja ka, aga siin keldri laes olevad ei näita autole enam midagi. Ja ka alumise ruumi lagi peab suht madal olema. Endal 1,7m, mis ühtlasi ka täpselt minu pikkus, aga et hästi autoni ulatuks, vaja tooli peal seista. Kui uut garaazi teeks, siis prooviks pigem vist sellist lahendust et põrand sile, garaazi kõrgus ~3m ning ilma postideta 1m tõstekõrgusega käärtõstuk. Rataste kallal töötamine läheks kohe palju mugavamaks.

[viplala]

samas soojustuskiht ei küsi ju kusagil leiba - kuna garaazhi enda põrand saab köetav ja alla 15..20cm soojustust, on mõistlik ikka ka mujal betoonile nn karbike ümber panna. Lihtsalt 2x vähemas mahus.

Ah ei, loomulikult, ma automaatselt vaatan asju enda rahakoti järgi ja teen ettepanekuid sealt. Kui pappi on, lase aga käia. Soojustus ei ole kunagi halb. Kuid kõik mu ülejäänud soovitused ei olnud mu enda rahakoti pealt vaadatud, need on ikka üsna head soovitused kanalile, isegi kui rahakott ei luba. Mida suurem, seda parem, nii pikkuse kui laiuse suhtes. Elekter sisse, pärast on ilgelt fekaal seda vedada. Võimalusel riiulid, kindlasti aga valgustus. Ja kindlasti ka nurkraud servadesse, sa ei kujuta ette kui palju annab juurde võimalus autot maast lahti kergitada kanalis. Ja nurga peale saad ehitada ükskõik millise, või kahe millise, kanali katte süsteemi.

[Laurts]

Ära jebi selle soojustusega kanalis. See ei anna mitte kopka eestki juurde mitte millelegi. Kaeva kanal valmis, vala armatuuriga vastav ümbris ja ongi kogu moos. Betooni sisse on võimalik segada igasugu vett ja niiskust tõrjuvaid aineid. Alt ei tule külma, ülalt sooja alla ei lähe.

Tule taevas appi

[viplala]

Ära jebi selle soojustusega kanalis. See ei anna mitte kopka eestki juurde mitte millelegi. Kaeva kanal valmis, vala armatuuriga vastav ümbris ja ongi kogu moos. Betooni sisse on võimalik segada igasugu vett ja niiskust tõrjuvaid aineid. Alt ei tule külma, ülalt sooja alla ei lähe.

Tule taevas appi

Nii? Ja kas siit tuleb miskit asjalikku ka või jääbki see selliseks delfi taoliseks kommiks?

[Janka]

Ah mis te nokite selle kanali soojustamise kallal  .
Kui härra soovib maa soojuse levikut kanalisse piirata, no sündigu siis tema tahtmine.