(01-03-2018, 23:22 PM)veix__ Kirjutas: Kuidas tekkis selline ülimalt keeruline asjandus, nagu inimene?
"Kunagi oli aine universumis nii kuum ja tihe, et valgus ei saanud kosmoses vabalt levida."
"9 miljardit aastat pärast Suurt Pauku kollabeerus meie Galaktika serval gaasist ja tolmust koosnev pilv, mis sisaldas supernoova plahvatusest järele jäänud materjali. Sellest tekkis meie Päikesesüsteem oma planeetidega. Umbes 4,5 miljardit aastat hiljem (täpsemalt umbes 0,004 miljardit aastat tagasi) tekkis inimene"
Oli mingi ülimalt tihe aine ja siis käis Suur Pauk ning sellest ainest tekkisid tähed, planeedid... tolmust ja gaasist tekkisid. Ja samast materjalist tekkis "juhuslikult" inimene (inimese eelkäija, olgu sees siis kasvõi ahv)?
Inimene ei tekkinud tühjale kohale.
Esiteks on Päikesesüsteem umbes 4,5 (või 4,7, vahet pole) miljardit aastat vana. Kusjuures, nagu ülal märgitud, oli Suurest Paugust möödas 9 miljardit aastat. See aga tähendab, et esialgsetest vesiniku-heeliumi-tähtedest oli suur jagu juba supernoovadena plahvatanud ja ümbritsevasse ruumi selle käigus piisavalt raskemaid elemente paisanud.
Nii et Maal oli, milest tekkida.
Vedamiseks tuleb kahtlemata lugeda seda, et Maa tekis Päikesest "õigele" kaugusele, kus vesi on enamasti vedel. Vesi aga on suurepärane keskkond igasugu keemiliste reaktsioonide toimumiseks.
Ja aega ning ruumi oli piisavalt. Pealegi näitas Milleri-Urey katse juba 1952. aastal, et "vabapidamisele" jäetud atmosfääris hakkavad tekkima üha keerulisemad molekulid, kuni selleni, et mõnda neist võiks juba elusaks pidada.
Edasi käivitub evolutsioon. Mis primitiivselt väljendatuna tähendab, et "targem sööb rumalama ära".
Ja ka selleks oli piisavalt aega.
Lõpuks, umbes 65 miljoni aasta eest toimunud kokkupõrge asteroidiga tappis dinosaurused ja avas tee imetajate arengule. Viimaseda elasid paugu üle peamiselt seetõttu, et olid pisikesed, äpud ja varjasid end urgudes
Aega oli ikka veel laialt käes.
Umbes 3 miljoni aasta eest tekkisid inimese esimesed eellased. Hakkasid vaikselt käima kahel jalal ja tarvitama tööriistu. Lõpuks isegi tuld, mis on ainus asi, mis inimest loomast eristab. Kuid mingit vapustavat arengut ikkagi ei toimunud, kogu kamp elas Keenias, kus oli hea soe.
Ja lõpuks umbes 100 000 aasta eest otsustasid mõned tüübid, et "Keenia on inimkonna häll, kuid ega saa ju kogu elu hällis elada", ning läksid põhja poole, vastu täiesti ebainimlikele elamistingimustele. -- Võtke tänapäeva inimeselt KÕIK riided ja tööriistad ja pange ta täna õhtul metsa alla. Kui suur on tõenäosus, et ta hommikul sealt elusalt leiate?
Edasine on seega Maa koloniseerimise ajalugu.
Ning nüüd on see tehtud ja meil on kaks võimalust. Kas jääda siia enesega rahul olles virtuaalreaalsusse mattuma VÕI öelda: "Maa on inimkonna häll, kuid ega saa ju kogu elu hällis elada".
Vaat' nii said meist need, kes oleme, ja edasine on meie teha.