Kalevipojad siinpool ja sealpool piiri.

Meist on sunniviisiliselt prükkarid aretatud. Olen ka ise üle turuplatsi kõndinud roheline suur prügikott õlal ja suund on olnud taaraautomaat. Ja minusuguseid on palju... Big Grin  Ma arvan,et vanasti võis pudelikorjaja amet olla kuidagi põlastusväärne aga nüüd kui me selleks lausa sunnitud oleme,on see ju lausa auväärne. Ma ei tea kuidas naabrite juures asjad käivad ja kuidas seal suhtumine?
T.
Vasta

(24-03-2018, 15:03 PM)taavi Kirjutas:  maitea, norra palka saavad tegijad ka eestis. aga paljud ei tee või ei taha. Viimast näen ise rohkem. Vinguda tahavad aga kõik, aga kui pakutakse koos üliväikse vastutuse kasvuga, ei taheta, aga kirutakse ikka, et eestis fekaal elu ja palgad madalad.

Lähen nüüd viin taara ära, on teist 130 euro eest kogunenud Big Grin

Kui ei näe must valgel seda Eestis saavad tegijad ka PALKA (loodame, et ei pea defineerima), siis on see sama hea, kui naised saunas rääkisid.
https://www.e-krediidiinfo.ee/10451040-HERENTES%20AS
Nii, 103 töötajat.
Kvartalis makstud tööjõumakse 97 585.47 EUR. St kuus 315,81 töötaja kohta. Kui suur on töötaja palk?
Vasta

(24-03-2018, 20:07 PM)ZIL 131 Kirjutas:  Kvartalis makstud tööjõumakse 97 585.47 EUR. St kuus 315,81 töötaja kohta. Kui suur on töötaja palk?

kuna maksukoormus eestis on 53% SIIS SUURUSJÄRK ON 600 €
Vasta

Kuna nt on toodud autojuhid ja väide et saavad eestis ka sama palka kui tegijad on siis tahaks seda firmat teada äkki vajavad juhte
Vasta

(24-03-2018, 16:03 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Meist on sunniviisiliselt prükkarid aretatud. Olen ka ise üle turuplatsi kõndinud roheline suur prügikott õlal ja suund on olnud taaraautomaat. Ja minusuguseid on palju... Big Grin  Ma arvan,et vanasti võis pudelikorjaja amet olla kuidagi põlastusväärne aga nüüd kui me selleks lausa sunnitud oleme,on see ju lausa auväärne. Ma ei tea kuidas naabrite juures asjad käivad ja kuidas seal suhtumine?
T.

Suhtumist on nii- ja naasugust.
Soomes on taaraautomaadid olemas, Prantsusmaal pole - seal käib kõik prügikasti, kuigi viimasel aastal seal olles oli juba mingisugune eraldi plastpudelite kogumise liikumine titekingad alla saanud.
Üleüldse peaksid inimesed suhtumist jäätmete likvideerimisse-taaskasutusse väga-väga sügavalt muutma. Planeet ägab sitakoorma all ja mitte vähe.
Piltidel Mimizani rand peale järjekordset kevadtormi.

         
Vasta

(24-03-2018, 20:07 PM)ZIL 131 Kirjutas:  Kui suur on töötaja palk?[/color]

pakuks 600-midagi pluss komandeering 1000 pluss-miinus 100
Vasta

(24-03-2018, 20:24 PM)cesium Kirjutas:  
(24-03-2018, 20:07 PM)ZIL 131 Kirjutas:  Kui suur on töötaja palk?[/color]

pakuks 600-midagi pluss komandeering 1000 pluss-miinus 100

Pakkuda ju võib teadmata seadusi. Tegelikkus on hoopis teine - http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2016...016-aastal
Selliste ametlike "päevarahadega" (1000.-€ > palk 600.-€) on firma maksuametis asuvate arvutite ekraanidel punasena kirjas ja mina taolise kompanii palgamaksja nahas küll olla ei tahaks.
Vasta

Siin räägitakse kalevipoegadest. Aga tütred? Siis kui Skayp väga moodi läks, pidas üks ema mu arvuti abil oma tütrega ühendust. Oli saanud mingi Hollandi lillekasvatusfirma kaudu Kuveiti tööle. Siin oli ta väljaõppinud lilleseadja. Eks ta sealgi pidi heinatuuste korjama ja hollandi lilli sekka sättima. Kurtis. et tänavad laiad ja autod väga kiired- ei saa jala kuidagi üle. Veel, et pidi kodudes metsloomi peetama. Seda, et inimese elu eriti ei maksa, nägi ise pealt. Lõvi või puuma oli oma toidukausi aediku teise nurka vedanud. Käsutati filipiinlannast teenijanna seda ära tooma. Suure sundimise peale vaeseke läkski. Värav riivi ja sinna ta jäi... Too lilleseadja sai Inglise saatkonna inimeste abil oma passi kätte ja oli varsti Eestis tagasi. Palgaga või ilma, aga hing sees.
Vasta

(24-03-2018, 20:45 PM)Janka Kirjutas:  Pakkuda ju võib teadmata seadusi. Tegelikkus on hoopis teine

Nii, mis seal teist oli?
Vasta

(24-03-2018, 20:23 PM)Janka Kirjutas:  Piltidel Mimizani rand peale järjekordset kevadtormi.

 

Kultuurne rahvas mis. Big Grin  Kunas jõuame niikaugele. Vist mitte kunagi.
Huvitav mida nad ise asjast ka arvavad. Ujuda sihukese sita keskel... täitsa mõnus vist. Big Grin  Ekstreemne värk.
T.
Vasta

(24-03-2018, 21:05 PM)cesium Kirjutas:  
(24-03-2018, 20:45 PM)Janka Kirjutas:  Pakkuda ju võib teadmata seadusi. Tegelikkus on hoopis teine

Nii, mis seal teist oli?

Lugemise oskust ei suuda ma siitpoolt ekraani küll kellelegi edasi anda Big Grin.

(24-03-2018, 21:27 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  
(24-03-2018, 20:23 PM)Janka Kirjutas:  Piltidel Mimizani rand peale järjekordset kevadtormi.

 

Kultuurne rahvas mis. Big Grin  Kunas jõuame niikaugele. Vist mitte kunagi.
Huvitav mida nad ise asjast ka arvavad. Ujuda sihukese sita keskel... täitsa mõnus vist. Big Grin  Ekstreemne värk.
T.


See on ookeanilt tulnud soga. Frankide osa on tilluke.
Suplemise koha pealt - ei kurda. Enamuse aja aastast on rand ikkagi puhas, vähemalt silma alla rämpsu ei satu. Pigem olen peale ookeani pruukimist hoidunud meie armsa koduriigi rannikuvetesse enese kastmisest. Magedama veega Balti meri on pehmelt öeldes mürgitünn. A noh, kellele meeldib, lasku käia Smile.
Taolise tehnikaga käiakse too Atlandi-äärne 400-kildi pikkune liivarannik üpris tihti üle, et kord enam-vähem majas oleks.


Vasta

(24-03-2018, 21:53 PM)Janka Kirjutas:  Lugemise oskust ei suuda ma siitpoolt ekraani küll kellelegi edasi anda Big Grin.

Küll aga suudaks kopeerida siia read(d), mis minu pakutu ümber peaks lükkama. Kui neid on seal. Big Grin
Vasta

(24-03-2018, 21:59 PM)cesium Kirjutas:  
(24-03-2018, 21:53 PM)Janka Kirjutas:  Lugemise oskust ei suuda ma siitpoolt ekraani küll kellelegi edasi anda Big Grin.

Küll aga suudaks kopeerida siia read(d), mis minu pakutu ümber peaks lükkama. Kui neid on seal.  Big Grin
Blin, mees, no vaata aastas lähetuses olemise seaduse järgi lubatud päevi ja summasid, kui muidu ei mõista, millest jutt Big Grin. Või küsi tuttavalt raamatupidajalt, kuidas need asjad käima peaksid, et mitte luubi alla sattuda.

Teemasse veel: https://sakala.postimees.ee/4449257/kerk...oju-tagasi
Kõik jube-maru-vahva ja kiitust vääriv ettevõtmine, aga... - no johhaidii! Väljaveo- ja lõikuseteenuse osas metsanduse sektoris algas allakäik samamoodi, kui üks naaber nägi teise saavutusi, millele järgnes ahelreaktsioon ning masinate üleküllus, mis tänaseks jõudnud alampakkumiste ja sentide lugemise etapini.
Vasta

ilma artiklit täielikult nägemata jäi juba mulje et "riigi rahadega" tahetakse see äri püsti panna.
Vasta

Selle varemviidatud AS Herentes-i kohta võib arvestuslikku palka vaadata mugavalt siit
Vasta

(24-03-2018, 22:50 PM)nootsii Kirjutas:  ilma artiklit täielikult nägemata jäi juba mulje et "riigi rahadega" tahetakse see äri püsti panna.

Põrgusse need "riigi rahad". Kui sellest kohalike elu-olu paraneb, siis andku minna. Kasvõi "riigi rahade" eest, sest milleks me neid makse maksame?? 101 pekikõhu kasvatamiseks?
Ükskord nad mu kinni panevad tasuliste artiklite avalikuks lugemiseks tõstmise eest, aga olgu ikkagi...


Tsitaat:...Ettevõtja rõhutas, et seega on projekt poolsotsiaalne. Toetust oma ettevõtmisele loodab ta saada Võrtsjärve Leaderi meetmest, põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist ning torustike ühendamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt. Investeeringu kogusuurus on 700 000 eurot. Esialgse plaani kohaselt on selleks kavas võtta 500 000 eurot pangalaenu. Eelprojekt on valmis ja linnalt kesklinnas heas kohas maagi saadud. Krunt kuulub riigile.  

Aavasalu nentis, et tootmisseadmed on väga lihtsad. «Tuleb ehitada suured pöördpingid, millega tõstame maja detaile. Lisaks on vaja järkamissaage ja korralikke trelle. Lakke tuleb viietonnine tali, mis asju liigutab,» kõneles ettevõtja. 
Hoone tuleb 24 meetrit lai ja 54 meetrit pikk, lisanduvad olmeosa ja värvimisruumid. Toodangut on kavas müüa põhiliselt Skandinaaviasse, eelkokkulepped on Soome koostööpartneri kaudu juba sõlmitud. Aavasalu rõhutas, et töötajaid värvates ollakse uuenduslikud ning igaühele pakutakse ettevõttes osalust, et suurendada motivatsiooni. «Ilma osaluseta me kedagi tööle ei võtagi,» rõhutas ta. Töötajaid hakatakse meelitama lisaks normaalse palga ja heade töötingimustega. 

Tootmishoone ehitusprojekti tegi Põhja-Sakala valla ehitusnõunik, endine Võhma linnapea Avo Põder. 

«See on Võhmale väga teretulnud ettevõtmine. Suuri tööandjaid ju linnas polegi. Krunt on hea ja trassid lähedal,» lausus ta. 

Ja nüüd siis see viimane lõik, mis siin teemas  sulge haarama sundis. Nagu tõrv meepotis!

Tsitaat:Moodulmaju toodab Võhma endise lihakombinaadi hoones osaühing Scanhus. Ettevõtte juhatuse esimees Siim Rool sõnas, et seal on 34 töötajat ning tellimusi jagub. 
«Ühtlast tootmist siiski kunagi ei ole – mahud käivad üles ja alla. Praegu on meil suurem projekt käsil, teeme korraga 51 ridaelamuboksi,» sõnas ta. 
Uue konkurendi plaani nimetas ta julgeks. «Konkurents on suur ja hinnad all, press on kõva. Tööjõuga on ka raskusi, oskajaid mehi kergelt ei leia. Konkurente on ka Türil ja Viljandis ning väike elementmajade tegija on Kabalas,» sõnas Siim Rool. 

Hea küll.
Lõpetuseks enese sulest kah värskeid muljeid...

Ma olen nüüd nädal aega töötanud käsikäes ja õlg-õla kõrval ühe noore poisiga.
Kutt on lausa verinoor, 20-aastane. Täpselt samasugune naga, nagu ise kunagi olin, kui oma metsamehe karjääri alustasin. Pisuke vahe ainult selles, et ala, millel mõlemad töötame, on minu käes hästi unustatud vana ehk siis tootmisseadmete paigaldamine (poldid-mutrid-raud-talid ja Rocla tõstuk), tema aga oma just omandatud automaatika paigaldaja koolipingielukutsega selles maailmas totaalselt vales suunas liikumas. Automaatikat näeb ainult niipalju, kui masinate küljes seda on. Juhtmete-lülitite paigaldamine pole siin hoones meie teema.

Mis siis ajab noore nii kaugele kodust, miks on see nii?!
Aga ainult ja ainult selle pärast, et tüüp tahab elule jalgu alla saada. Teenida normaalselt, elada normaalselt, osta või ehitada enesele viisakas eluase, luua pere jne... Eestis ta seda teha ei saanud. Proovis nii mõneski ettevõttes, aga üle 600.-€ sel erialal kunagi kuus taskusse ei pudenenud. Sest ta on ju noor, kogemusteta. Ja selliseid on hea lüpsta. Sest ta on NOOR!
Siin on teistmoodi. Siin makstakse temale ja teistele temasugustele algajatele täpselt samasugust tasu nagu neile, kel säärane  tootmisobjektil töötamine juba kasvõi kümnes kord käsil. Siin on aega ja aeg on raha. Eestis nii pole. Eestis ei anta sulle aega. Ei sisse-, ümber- ega ka järelõppeks mitte. Eestis tahetakse, et kohe nagu koolipingist välja libisesid, nii peab olema sul ka vähemalt aastane töökogemus, et ülemuse silmis mees ja inimväärset palka väärt teenima oleksid. Naeruväärne, samas aga kuradima kurb. Mõlemad. Säärane mõtteviis ja palk, mida inimväärseks peetakse, aga seda miskise kandi pealt pole. Tra, mul pole ju silmaklappe peas, et ma ei näeks, mis on inimväärne, mis mitte!

Kutt on seega nulliringist pärit. Aga samas õpihimuline. Küsimusi sajab nagu varrukast ja ma pean suutma neile kõigile vastata. Suudan ka. Ja kui ei suuda, üritame kahepeale vastused välja mõelda, üheskoos. Püüan end tema olukorda panna. Õnneks pole mul lapsepõlv ununenud ja ma ei kärata teda oma lollide küsimustega eemale hoidma, mõnd teist paarimeest enesele otsima.
Nädalaga on Ats (tingliku nimega) õppinud poldikeerajat õigesti kasutama ja käes hoidma. Samuti olen talle selgeks teinud metalli sisse avade puurimise saladused, et millal ja kui suure jõuga drellile suruda ning milline peaks olema õige puurimise kiirus, et tööriistad kauem teravana säiliksid. Rocla “load” võib talle ka varsti välja kirjutada. Varsti sellepärast, et Ats ei vaevu veel nii tähelepanelikult, kui tarvis oleks, oma marsruute läbi mõtlema ja rada kivikestest puhastama, a no küll õpib, kui järjekordselt nende taha kinni takerdub. Elu õpetab.
Samuti on ta suureks abiks mööda objekti mõne tööriista või toestamise klotsikese otsimisel ja kohaletoomisel, sest mõningaid hädavajalikke vahendeid on suure kamba peale vaid paar tükki. Mis siis, et neid harva tarvis läheb, aga siiski. Hoonel on kuus korrust, mis annavad kümnekorruselise elamu kõrguse välja ja alati ei viitsi-ei jõua-ei taha olla mina just see, kes järgmisele rasvapõletamise treppideringile suundub Big Grin.
Nii on lood.

Ahjaa, tulles alguse juurde tagasi, siis oleme mõlemad üpriski õnnelikud.
Ats selle üle, et saab lõpuks ometi end meeste seas vajalikuna ja vääriliselt tasutuna (ca 800.-€ nädalas taskusse) tunda, mina selle üle, et olen leidnud hea sõbra, kellele omi töö- ja elukogemusi edasi anda. Niipalju kui oskan...

         
Vasta

(24-03-2018, 23:19 PM)Alts Kirjutas:  Selle varemviidatud AS Herentes-i kohta võib arvestuslikku palka vaadata mugavalt siit

Ja see 621 € keskmine tähendab, et mõned saavad, näiteks kontoris, 3000 € ja musta töö tegija MIINIMUMPALKA.
Lisaks käibega on probleeme, mina tekitan 20 tööpäevaga 15000 + € käivet Cool
Vasta

mis krdi kompleks see küll on, et peab järjekindlalt tehnikafoorumis ärplema sellega, et oled juurteta mugavuspagulane.
ole, krt, kui tahad, aga ära ärple.
Vasta

Eks enamus vaimuhaigusi ajapikku vaid süvenevad...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(24-03-2018, 16:03 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Meist on sunniviisiliselt prükkarid aretatud. Olen ka ise üle turuplatsi kõndinud roheline suur prügikott õlal ja suund on olnud taaraautomaat. Ja minusuguseid on palju... Big Grin  Ma arvan,et vanasti võis pudelikorjaja amet olla kuidagi põlastusväärne aga nüüd kui me selleks lausa sunnitud oleme,on see ju lausa auväärne. Ma ei tea kuidas naabrite juures asjad käivad ja kuidas seal suhtumine?
T.

Mul on vist liiga kõva pea, aga kes täpsemalt ja kuidas sunnib sind "prükkariks"?
Viska see taara lähimasse prügikonteinerisse?
Või oled nii vaene, et pead teede äärest taarat korjama?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne