[amatöör1]

Tere.

Üks küsimus päikesepaneelide kohta. Kas tasub osta päikesepaneele mis on töötanud ca 8 aastat? Paneeliks siis NexPower NT-140AX.

[Raivo]

Kas tasub osta päikesepaneele mis on töötanud ca 8 aastat? Paneeliks siis NexPower NT-140AX.

Sõltub hinnast.

[amatöör1]

Tere.
Küsitakse kuskil 23 senti/w. Olen antud teemas üsna võhik. Plaaniks mingil ajal siiski kasvõi osalise sooja tarbevee saada päikese paneelidega. Hetkel toimub antud teema elektri boileri või katla abil. Suvel natuke õnnetu katelt kütta ja ega see elekter ka jus kõige odavam lahendus pole. Uued paneelid veel liiga kallid, et ainult sooja vee tarbeks rakendada. Odavam on katlasse nädalas kord tuli alla ja akupaak kuumaks ja soe vesi nädalaks olemas. Aga selliste kasutatud paneelidega oleks asjal väheke jumet. Kui uuest peast oli paneeli võimsus 140 w siis loodan, et 8 aasta möödusdes on veel mingi 100w säilinud. Võin muidugi eksida kuna pole asjatundja. Jämedalt 8 paneeli ca 260 euri tenn ja termo juurde ca 320 euri kui selle hinnaga saab Aprillist - Septembrini sooja vee siis kannataks ära. Ülejäänud perioodil tuleb nagunii vahetevahel katelt kütta juba ainuüksi niiskete ilmade pärast. Loodan, et sellised poolpidused kestavad veel ca 5 aastat. Mugavus maksaks siis ca 64 euri periood. Elektriga tuleks soojavee tootmine ilmselt kordades kallim. Loomulikult võib minu arvestus täielikult vale olla kuna selles valdkonnas olen täielikult võhik. Loodan Teiepoolseid parandusi ja soovitusi. Soovin ilusat päikest kõigile paneeliomanikele!!! Teistele võiks törts vihma muru kastmiseks tulla!!!

[Raivo]

Selle hinnaga mina ilmselt ostaks. Tootja lubab  10a pärast 90% jõudlust. Pigem on küsimus, et ega ei ole füüsiliselt vigastatud.
8x140W pole boileri soojendamiseks muidugi just liiga palju, aga keerulisem teema on optimaalne sobitamine.
4x2 ühendus viib pinge ca 250V peale, 3x3 oleks võibolla isegi parem.
Meeles peab pidama, et tavalise termostaadiga boilerit juhtida ei saa, lahutamisel tekkiv kaarleek tapab termostaadi kiirelt.

Otse taevasse vaatavana peaks see 8x140W andma päevas / kuus umbes kWh:
Jan 0.55 17
Feb 1.21 33.8
Mar 2.94 91.2
Apr 4.52 136
May 5.43 168
Jun 5.33 160
Jul 4.98 154
Aug 4.16 129
Sep 2.74 82.2
Oct 1.42 44.2
Nov 0.52 15.5
Dec 0.3 9.17

[amatöör1]

Tere.
Tänan vastuse eest.
Termo teema jah vaja lahendada, see alalis vool sinder tikub keevitama. Valisin 4x2 kuna väike pinge langus nagunii. Kuna paneelide suhtes siiski võõras siis usaldan asjatundjaid ja valikud siis 3x2 või 3x3, Madala pinge juures pelgan veidi seda paneeli ülekoormamist eks takistus langeb ka omajagu.

[Raivo]

Madala pinge juures pelgan veidi seda paneeli ülekoormamist eks takistus langeb ka omajagu.

Sellist asja, nagu paneeli ülekoormamine, pole olemas. Lihtsalt, kui Sa lähed optimaalsest punktist mööda, siis kasutegur langeb (vaata pinge/vool graafikut).
Kolme paneeliga kujuneb pingeks 188V, nüüd on vaja veidi matemaatikat ja arvutada välja tenni takistus, ning siis omakorda tarbitav vool ja võimsus 188V puhul.
Siis paistab välja, mitu kolmepaneelilist rivi peab paraleelselt panema, et optimaalsele võimalikult lähedale saada.

[karvik]

Ahoi.

Ma vist jääks 4x2 peale.
pinge hakkab sobima varem, ehk varasema valgusega on pinge piisavam, et voolu hakkaks tulema ja 248Vx4,4A on 1,1kW. 188V juures on küll rohkem voolu saada, aga MPP jääb liigsuure takistuse tõttu kaugeks. Tegin muidugi oma suva järgi 1,5kW küttekeha järgi arvutuse.
Kui küttekeha on 2kW siis on mõistlik panna 3x3. 2kW tenni takistus sobiks siis 188V juures paremini MPP-ga.
Ja kui päris aus olla, siis ma otsiks lahendust, kuidas saada ikkagi vahelduvvool sinna tarbijasse.
Kui peaks tennile väike leke tekkima, siis vahelduvvoolu puhul on selle vastu maandus. Alalisvoolu puhul on elektrolüüsi tekke oht.

[Basilio]

Mina oma nõdra peaga ei saa kuidagi aru, miks peab päikesega vee soojendamiseks seda vahepeal elektriks muundama.

[karvik]

Eks ikka sellepärast, et kasutegur madal tuleks.

[amatöör1]

Tere
Kas Teil on kellegil olnud kokkupuudet firmaga Väike Teemant OÜ tema pakub neid kasutatud paneele. Kuna paneelide koha pealt olen täielik võhik siis sooviks veelkord Teie nõuandeid ja nö puust ja punaselt ettenäitamist mida tuleks antud paneelide ostmisel silmas pidada. Kui arvate et tasub neid osta siis juba paluks ette infot: Paneelide ühendamine loogiliselt vist nii nagu tavalised patareid järjestikku ja siis komplektid paraleeselt. tenni takisuse valik, natuke arusaamatu. Termostaat siis ilmselt mingi kontaktivaba? Kui kõrgele võib tõusta paneelide tühijooksu pinge skeemi 4x2 ja 3x3 puhul?. Suurimad tänud kui saate mulle antud teemat natuke selgitada

[Raivo]

Eks ikka sellepärast, et kasutegur madal tuleks.

Rääkides madalast kasutegurist, siis tuleb kohe meelde Pezoo raadio - kuulata saab vaid siis, kui mootor töötab  

Madala kasuteguriga paneelide kasutamise 1 võimalik asjaolu on see, et elektrikaablit on oluliselt lihtsam vedada, kui torusid.

... tenni takisuse valik, natuke arusaamatu. Termostaat siis ilmselt mingi kontaktivaba? Kui kõrgele võib tõusta paneelide tühijooksu pinge skeemi 4x2 ja 3x3 puhul?.

Kui tenni saab valida, siis tuleb valik teha nii, et sobitus oleks võimalikult optimaalne (MPP).
Valitud paneeli andmeleht väidab avatud ahela pingeks 84,5V. Külma ilmaga läheb pinge veel kõrgemaks!
Tenni juhtimiseks peaks saama kasutada pooljuht releed - alalisvoolu SSR. Elektrikud oskavad sellest ehk rohkem rääkida. Minul on hetkel kasutusel isetehtud transistorvõti.

[karvik]

tenni takisuse valik, natuke arusaamatu.

Takistuse valik sõltub paneelide MPP punktist. MPP on siis see koht kus paneeli voolu ja pinge suhe annab välja kõige suurema võimsuse. Kui nüüd see on kusagil kuupeal, ehk näiteks paneeli pinge on liiga madal, siis ei teki ka x takistuse juures piisavat voolu, et kasutegur üleval hoida. Kui takistus on y ja vool jõuab liiga kiiresti haripunkti, siis ei ole piisavalt pinget, et kasutegur hea oleks. Seepärast peab takistus olema õige ja MPP klapiks.
Paneelides vool tõuseb kindlale maale ja ongi asi ants. Kui paned sinna näiteks 1oom koormuse järgi, siis saab see 2,2A üsna kohe kätte, aga kuna pinge enam tõusta ei saa, siis tuleb sul paneeli võimuseks üüratu 4,84W, sest pinge on selle juures 2,2V.

Ohmi seadus

[aavu]

Järelikult rida kasvava takistusega tenne. Vastavalt vajadusele lülitub vajaliku takistusega tenn vajalikul hetkel.
Unistada ju ikka võib!!!!

[Germo7]

õhkkütte päikesepaneel nüüd mõned kuud seinas olnud.. Tundub väärt kaadervärk olevat   tänagi läks sissepuhutava õhu temperatuur üle 80c, kuigi väljas oli ca 10c sooja ainult..
Kokku ühendasin painduvad ventitorud ikkagi selle fooliumteibiga ,sest neid jäikade torude jätke oli sinna ikka suht võimatu toppida..vb kui oleks mõni sõber abiks olnud ja kummitihendid ära võtnud ,siis oleks neid võimalik paigaldada olnud nii ,et toru väga ära ei lõhu.. Sai ta mul siis OSB plaadist..ca 3m2 suur, soojustatud 2,5cm villaplaadiga põhjast ja küljed 2,5cm penoplastiga, kuna seda oli käepärast ja villaplaati ei jagunud, sest tegin ta suurema kui alguses plaanitud - mis oli viga muidugi, sest penoplast on kohati sulama hakanud..suvel mul katet paneelil ees ei olnud ja ka ventilaatori töötades läks temperatuur üle 100c.. Sisse läks ca 30m 100mm läbimõõduga painduvat toru ,mis sai kompromissina selline valitud, kuna 80mm toru tundus õhukoguse poolest väikeseks jäävat ja 120mm torul on pöörderaadus suur ja palju paneeli ruumi läheks sellele kaotsi.. Esiküljel on katteks 6mm kihtplastik, õhku võtab väljast läbi filtri ja puhub garaazi.. Hetkel 12v 10w 234m3/h ventilaator mida juhib Nodemcu kontroller...jälgib siis akude pinget(garaaz on täielik off-grid... 100w tuulegeneraator ja 240w päikesepaneel ning mõned akud) mis mootorit toidavad ning paneeli ja garaazi temperatuuri, ja vastavalt sellele mootori kiirust üle pwm juhib ning telefonist Blynk apist jälgitav on.. Aga hetkel on asi nii olnud, et see 10w ventilaator maksimaalsetel pööretel paneeli temperatuuri eriti alla tuua ei jõua vb 5c ehk toob.. tundub, et paneelis on sooja üle ja mootor võiks veel võimsam olla... !? Mida ilmad külmemaks seda väiksemaks see probleem jääb    Külmemate ilmade tulekuga seoses oli selline mõte, et mootori pöördeid hoida nii, et päike jõuaks paneelis liikuvat õhku piisavalt ära soojendada..!? 

   

[Basilio]

Antud lahendus sobib maksimaalse temperatuuri saavutamiseks(loe: muna keetmiseks). Annab väikese koguse tulikuuma õhku. Selle pärast pannaksegi pigem mitu paralleelset toru kui üks hiigelpikk. Pikal torul on suur takistus ja õhk peaks saavutama maksimumtemperatuuri kusagil 2-3m kaugusel sisendist. Edasi toimub lihtsalt kuuma õhu vaevaline edasi pressimine suure energiakulu saatel. Õhu soojenemist soolikas saab jälgida distantstermomeetri abil.

Mina teeksin pildil nähtava "käärsoole" pisut ringi, jagaksin soolika väljavõtete abil vähemalt kolmeks paralleelseks sektsiooniks. Sisendi ja väljundi paneksin jämedama. Pildil nähtav paistab olevat 100mm. Kasutasin ka ise sellist ja pisut nagu vähe on, 120 või 125 võiks olla, samuti toru kuni garaažini.
Asi läheks palju efektiivsemaks ega osutaks ventikale enam nii suurt vastupanu.

[vootele]

Sorry aga tabasin end mõttelt, et milleks selline soolikas?
Kas ei oleks mõttekam lihtsalt panna klaasi alla mustaks värvitud plekk ning otstesse paneelil pilud, läbi mille õhk liiguks? Pilu suubuks siis näiteks kandilise ventilatsioonitoru külge lõigatud pilusse...
Köetava pinna suurus oleks sellisel lahendusel parem (soolika puhul ju soolika vahed ei küta), teostamine ka lihtsam.
Ideaalne oleks ilmselt vasest või alumiiniumist plaat, mis väljast oleks sile, mustaks värvitud ning seest ribidega, et tagada maksimaalne soojusülekanne õhule.

[Germo7]

Antud lahendus sobib maksimaalse temperatuuri saavutamiseks(loe: muna keetmiseks). Annab väikese koguse tulikuuma õhku. Selle pärast pannaksegi pigem mitu paralleelset toru kui üks hiigelpikk. Pikal torul on suur takistus ja õhk peaks saavutama maksimumtemperatuuri kusagil 2-3m kaugusel sisendist. Edasi toimub lihtsalt kuuma õhu vaevaline edasi pressimine suure energiakulu saatel. Õhu soojenemist soolikas saab jälgida distantstermomeetri abil.

Mina teeksin pildil nähtava "käärsoole" pisut ringi, jagaksin soolika väljavõtete abil vähemalt kolmeks paralleelseks sektsiooniks. Sisendi ja väljundi paneksin jämedama. Pildil nähtav paistab olevat 100mm. Kasutasin ka ise sellist ja pisut nagu vähe on, 120 või 125 võiks olla, samuti toru kuni garaažini.
Asi läheks palju efektiivsemaks ega osutaks ventikale enam nii suurt vastupanu.

See "soolikas" sai sellepärast selline pikk ühes tükis tehtud ,et kui väljas õhk külmast sätendama hakkab ja päike madalat kaart käima hakkab ,et ka siis oleks paneelist midagi võtta   Aga kui sa väidad ,et 2-3 meetrist piisab ,et õhk torus maksimaalse temperatuuri saavutab..siis tõesti tuleks su soovitust kasutada ja paneeli vähe ringi teha.. See aasta seda tõenäoliselt tegema ei hakka.. Aga siin on teisigi analoogse paneeli omanikke , kellega saaks talvel võrrelda kuidas antud pikk "soolikas" enda ülal peab.. ma kaldun arvama ,et ikkagi nõrga päikese ja külma ilmaga on pikal torul eelis, kevadel ja sügisel tuleb sealt tõesti mõttetult kuuma õhku aga see ei sega ,kui see pikkus talvel eelise annab.. Eks neid paneele on küllaltki rakse võrrelda..erinevad suurused ja õhukiirused jne aga mingeid tähelepanekuid ikka teha saab.. ja vb järgmine suvi läheb suuremaks ümbertegemisteks 

Sorry aga tabasin end mõttelt, et milleks selline soolikas?
Kas ei oleks mõttekam lihtsalt panna klaasi alla mustaks värvitud plekk ning otstesse paneelil pilud, läbi mille õhk liiguks? Pilu suubuks siis näiteks kandilise ventilatsioonitoru külge lõigatud pilusse...
Köetava pinna suurus oleks sellisel lahendusel parem (soolika puhul ju soolika vahed ei küta), teostamine ka lihtsam.
Ideaalne oleks ilmselt vasest või alumiiniumist plaat, mis väljast oleks sile, mustaks värvitud ning seest ribidega, et tagada maksimaalne soojusülekanne õhule.

See plekk peaks hästi õhuke olema nagu foolium vms , olen näinud õhukest vaskplekki mis tõenäoliselt sobiks aga mis see maksab ja kust sellist suurt tükki saada.. Ja siit on läbikäinud ka mingi tinavõrgu jutt mis pidi sama efektiivne olema nagu õllepurgid või see pehme venttoru..

[Basilio]

Aga kui sa väidad ,et 2-3 meetrist piisab ,et õhk torus maksimaalse temperatuuri saavutab..siis tõesti tuleks su soovitust kasutada ja paneeli vähe ringi teha... ma kaldun arvama ,et ikkagi nõrga päikese ja külma ilmaga on pikal torul eelis, kevadel ja sügisel tuleb sealt tõesti mõttetult kuuma õhku aga see ei sega ,kui see pikkus talvel eelise annab..  

Vt. postitus  #1,272
Esimene temperatuuride püsttulp näitab temperatuure paneelis poole peal, ca 2m kaugusel sisendist, teine tulp lõpus, ca 4m. Ega pikkusega suurt juurde ei tule küll.
Teise, väikese purkla torudel ongi pikkust ühe OSB plaadi jagu miinus n.n. kogumiskastid otstes ja sellestki piisab. Eks oleneb ka ventilaatori jõudlusest
Kui teed torude kokku-lahku jooksud kastist väljapoole, siis saab kasulikku pinda rohkem, ainult soojustada ebamugavam.
Praegu jookseb su käärsool 9x edasitagasi, mis on minu silmis täiesti mõttetu. Kui see jagada kolmeks, jookseb õhk ikkagi 3x edasi tagasi kogu OSB pikkuses = 3 x 2,5m = 7,5m mida on tegelikult ikka veel liiga palju, aga õhutakistus väheneks tunduvalt ja saaksid samalt pinnalt 3 x rohkem sooja õhku. Pakun et ka temperatuur ei langeks kui sa just õhule sellist trukki taha ei pane et torud lõhkevad.

Kui ma veel natuke norida tohin, siis kõike seda on siin teemas juba arutatud. Sa pole vist viitsinud lugeda. Saan aru, et teema on väga suureks kasvanud ja otsast otsani läbi lugemine võtab juba palju aega, aga ehk siiski tasub vaeva. Paljudele küsimustele on vastused siin kusagil olemas ja mitte ainult teoreetiliselt vaid praktikud on paljud asjad ka ära proovinud(ei pea silmas ainult ennast).

[Germo7]

Aga kui sa väidad ,et 2-3 meetrist piisab ,et õhk torus maksimaalse temperatuuri saavutab..siis tõesti tuleks su soovitust kasutada ja paneeli vähe ringi teha... ma kaldun arvama ,et ikkagi nõrga päikese ja külma ilmaga on pikal torul eelis, kevadel ja sügisel tuleb sealt tõesti mõttetult kuuma õhku aga see ei sega ,kui see pikkus talvel eelise annab..  

Vt. postitus  #1,272
Esimene temperatuuride püsttulp näitab temperatuure paneelis poole peal, ca 2m kaugusel sisendist, teine tulp lõpus, ca 4m. Ega pikkusega suurt juurde ei tule küll.
Teise, väikese purkla torudel ongi pikkust ühe OSB plaadi jagu miinus n.n. kogumiskastid otstes ja sellestki piisab. Eks oleneb ka ventilaatori jõudlusest
Kui teed torude kokku-lahku jooksud kastist väljapoole, siis saab kasulikku pinda rohkem, ainult soojustada ebamugavam.
Praegu jookseb su käärsool 9x edasitagasi, mis on minu silmis täiesti mõttetu. Kui see jagada kolmeks, jookseb õhk ikkagi 3x edasi tagasi kogu OSB pikkuses = 3 x 2,5m = 7,5m mida on tegelikult ikka veel liiga palju, aga õhutakistus väheneks tunduvalt ja saaksid samalt pinnalt 3 x rohkem sooja õhku. Pakun et ka temperatuur ei langeks kui sa just õhule sellist trukki taha ei pane et torud lõhkevad.

Kui ma veel natuke norida tohin, siis kõike seda on siin teemas juba arutatud. Sa pole vist viitsinud lugeda. Saan aru, et teema on väga suureks kasvanud ja otsast otsani läbi lugemine võtab juba palju aega, aga ehk siiski tasub vaeva. Paljudele küsimustele on vastused siin kusagil olemas ja mitte ainult teoreetiliselt vaid praktikud on paljud asjad ka ära proovinud(ei pea silmas ainult ennast).

No siis ei jää muud üle ,kui paneel lahti kakkuda ja ta vähemalt kolme sektsiooniliseks teha, kui vananaistesuvi soe tuleb 


Aga selle teise asja koha pealt olen süüdi jah   Kuigi ma olen kõik 1521 postitust läbi lugenud aga see oli juba parajalt aega tagasi... vb lugesin kohati liiga pealiskaudselt, sest kui paneeli ehitasin siis oli mulle pähe kõlama jäänud idee ,et kui torud paralleelselt panna saab rohkem aga jahedamat ning kui üks pikk teha ,saab soojemat ja vähem.. Ja nende kõikide postituste seast uuesti õige info leidmisega on nagu ta on 

[Basilio]

Olen mõtisklenud, et teema peaks läbi sorteerima ja mitmeks alateemaks lööma. Päikese-elekter eraldi,  päikesesoe eraldi, tuulikud eraldi. Praegu on tõepoolest pudru ja kapsad segamini ning hakatuseks on selles süüdi allakirjutanu ise...   Mul ei olnud teemat alustades aimugi, et see niisugust elavat vastukaja leiab. Praeguseks siis üle pooleteise tuhande postituse ja üle kahe poole m i l j o n i vaatamise.
Iseasi, kellel oleks aega ja tahtmist seda suurt infohunnikut läbi sorteerida. Soovin et saaksin aidata, aga pole ligipääsu ega oska kah.