T25 kõrgsurvepump
#81

olen ka ridapumbal näinud ümbertegemist.ikka endiselt etteandepump ju imeb ja lükkab filtrisse-filtri asemel paned lükkama kõrgsurve poolde ja aamen.pole ju kosmos.
Vasta
#82

(04-06-2018, 22:14 PM)muska71 Kirjutas:  olen ka ridapumbal näinud ümbertegemist.ikka endiselt etteandepump ju imeb ja lükkab filtrisse-filtri asemel paned lükkama kõrgsurve poolde ja aamen.pole ju kosmos.

Ee loll ikka olen, mille ma siis täpsemalt ümber tõstan?
Vasta
#83

panin nii kas sobib


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#84

Võiks sobida, kui süsteem õhku peab.

Ärge toppige pumba ülevoolu etteandepumba sisendisse - tekitate ainult raskelt kõrvaldatavaid õhuvaevusi.

Nii väikese koormusega maisnate puhul pole mingi mure filtreerida mõned liitrid kütust rohkem.  Suure koormuse korral tõesti pole mõtet juba filtreeritud kütust paaki tagasi saata, vaid tasub hoida pumba poolel. See oli oluline traktoritel, mille filtreid vahetati läbitöötatud liitrite alusel kolm korda hooajal.
Vasta
#85

(07-06-2018, 07:45 AM)v6sa Kirjutas:  Ärge toppige pumba ülevoolu etteandepumba sisendisse - tekitate ainult raskelt kõrvaldatavaid õhuvaevusi.

No aga nii see ju käibki.... kuhu sa seda siis soovitad panna?

T.
Vasta
#86

(07-06-2018, 08:15 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  
(07-06-2018, 07:45 AM)v6sa Kirjutas:  Ärge toppige pumba ülevoolu etteandepumba sisendisse - tekitate ainult raskelt kõrvaldatavaid õhuvaevusi.

No aga nii see ju käibki.... kuhu sa seda siis soovitad panna?

T.

Otse paaki. Võib ühendada pihustite tagasivooluga.

Loodi säärane "taaskasutus"omal ajal selleks, et vähendada filtrite koormust. etteandepumba tootlikkus on kordades suurem, kui KSP paar vajab. Et mitte juba filtreeritud kütust raisata, suunati see tagasi etteandepumba imiliini. Kõik on kena seni, kuni süsteem on hermeetiline. Aga kui KSP peasse tekib mingil põhjusel õhumull, siis see hakkab ka rõõmsalt ringlema.

Teine jama tekkis lõunas, kus on kuum - kütus kippus keema minema. Seal suunati KSP tagasivool paaki just jahutamise eesmärgil.

Samas - kuniks toimib, pole ju mõtet torkidaWink Aga päris paljudel on siin seletamatuid õhuvaevusi. Need on osaliselt just sellest samast väikesest ringist põhjustet. Meil kütus enamasti keema ei lähe ja filtrite eluea pärast pole ka mõtet muretseda, kui just tundmatute (loodetavasti) põlevate vedelikega ei eksperimenteeri.
Vasta
#87

Jah,tagasivool paaki suunata,pole paha. Iseasi kas on võimalust ja kohta. Endal pole kunagi mingeid jamasid olnud,et oleks vaja olnud ümber teha. Toimivad kõik asjad siiani.
Olen kuulnud pigem,et osa pihustitorusid on paaki keeratud, Big Grin
Vasta
#88

Lisaks veel, et kui tagasivool surveklapist paaki viia ei pea remondil ja kütte lõppemisel mässama õhutamisega vaid piisab käsipumbaga pumpamisest kuni surveklapp ümisema hakkab ja ongi õhutatud.
Niisama ka siis kui paagis vähem kütet on satub loksumisel ikka mingi õhumullike torustikku ja see ei jää siis süsteemi ringlema kuni pihustite kaudu välja läheb vaid surutakse kohe läbi surveklapi paaki tagasi.
Ja mis puutub argumenti et pumbas ringleva kütusega on filtri koormus väiksem siis see ei pea paika, kuna eeldatavasti töötatakse ära kogu paagis olev kütus ja seega käib ta ikkagi läbi sellesama filtri.
Vasta
#89

(06-06-2018, 20:59 PM)klaid Kirjutas:  panin nii kas sobib?

Kõik sobib kuniks süsteem õhku peab. Kuna sul UTN pump siis tee veel 15 eurine investeering ja pane russi peenfilter selle põka kaskaadsüsteemi asemele. Pumba ülevool pane paagi peale pihustite tagasivoolu stutsi alla ja pole enam mingeid muresid.

Omal tegin ringi niimoodi ja ainult anna võtit. Talv aega seisis paagis 5 liitrit kütet (kütuse võttmine  paagi pealt) ja kui kevadel võtit andsin kargas esimese kolvi pealt käima. Vanasti sellist luksust ei olnud.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#90

(07-06-2018, 11:16 AM)2715 Kirjutas:  ......................
Ja mis puutub argumenti et pumbas ringleva kütusega on filtri koormus väiksem siis see ei pea paika, kuna eeldatavasti töötatakse ära kogu paagis olev kütus ja seega käib ta ikkagi läbi sellesama filtri.

Kui puudub vaba tagasivool siis läbib paagitäis kütet vaid ühe korra filtreid. Vaba tagasivoolu korral aga käib see paagitäis kütust mitu korda filtritest läbi. Etteande pumba tootlikus on mitu korda suurem kui mootor reaalselt jõuab eest ära põletada. 

Kui puudub vaba tagasivool siis kütus mis pumba peast läbi rõhuklapi tagasi voolab jääb süsteemi tiirlema. Läheb filtrisse tagasi.Paagist juurde ei võeta. (Kütus tegelikult jääb seisma. Kolb hoiab vaid rõhku ja kütust liigub eest ära niipalju kui mootor tarbib)
Vaba tagasivooluga aga  kõik ülejäänud kütus kihutab paaki tagasi ja hakkab ringlema sellises koguses nagu on etteandepumba tootlikus.
Paarikümne minutiga on tunda kuidas paagis läheb kütus soojaks.

OT: aga näiteks vana MAZ 504 lõi 50 kilomeetri jooksul 180 liitrise paagi täis tagasivoolu kaudu. Etteandepump silmajärgi sama suur kui suval vene traktoril.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#91

(07-06-2018, 07:45 AM)v6sa Kirjutas:  Ärge toppige pumba ülevoolu etteandepumba sisendisse - tekitate ainult raskelt kõrvaldatavaid õhuvaevusi.
õige,mulle tegi selle sama asja selgeks kepp nissani õhutamisel ja viisin laiskusest niisamuti.sex homoga lõppes kui viisin tagasivoolu otse paaki ja õhumullid kadusi hoobilt.

orginaalis peenfilter surve all,aga kui paned kaasaegse peenfiltri etteande imipoolele vahele ja etteandest surud otse kõrgsurve poole siis elu hulga lihtsam.kuna pole ridapumbaga ammu tegelenud siis ei tea mis toru mis on.see lääne filter mille siin välja praakisime oli ka ilmselt loodud töötama surveta,ma loll alul ka järjekindlalt orgiaali säilitasin ja filter sülitas tihendid vahelt minema ja peale seda sain luigelt filtri ja tegin süsteemi ümber ja täiesti rahul nüüd.
Vasta
#92

(07-06-2018, 12:13 PM)Daff Kirjutas:  
(07-06-2018, 11:16 AM)2715 Kirjutas:  ......................
Ja mis puutub argumenti et pumbas ringleva kütusega on filtri koormus väiksem siis see ei pea paika, kuna eeldatavasti töötatakse ära kogu paagis olev kütus ja seega käib ta ikkagi läbi sellesama filtri.

Kui puudub vaba tagasivool siis läbib paagitäis kütet vaid ühe korra filtreid. Vaba tagasivoolu korral aga käib see paagitäis kütust mitu korda filtritest läbi.

Egas selle kütuse teist korda läbi filtri ajamisest kasu pole,sest see filter on juba selle kütuse ära puhastanud ja teistkordsel läbiajamisel vaevalt et enam seal sodi sees on,see sodi on juba filtris. Kui teistkordsel läbiajamisel peaks veel sodi korjama siis ei ole see õige filter. Kõik mis filtrist läbi käib,jääb ja peab sinna jääma. Selleks see ju ongi.
Vasta
#93

(07-06-2018, 11:16 AM)2715 Kirjutas:  ...
Ja mis puutub argumenti et pumbas ringleva kütusega on filtri koormus väiksem siis see ei pea paika, kuna eeldatavasti töötatakse ära kogu paagis olev kütus ja seega käib ta ikkagi läbi sellesama filtri.

Märkus osaliselt õige. Kogu kütus filtreeritakse ära tõesti. Aga kui tagasivool panna paaki, siis umbes kolmandik kuni pool (sõltuvalt etteandepumba tootlusest) mitu kordaWink Praeguste olematute koormuste juures pole vahet, aga kunagi panid need masinad 40 l päevas huugama ja siis on küll vahet, kas filter pidi vahetusvälbas hakkama saama tonni  kütusega või 1300  l.

Aga tõesti, selle mõju on väga väike ühe traktori kontekstis, kuid päris suur kogu Harkovi tehase toodangut arvesse võttes. Big Grin Pealegi sai keegi selle ratsettepaneku eest ju preemiat.
Vasta
#94

(07-06-2018, 12:41 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Egas selle kütuse teist korda läbi filtri ajamisest kasu pole,sest see filter on juba selle kütuse ära puhastanud ja teistkordsel läbiajamisel vaevalt et enam seal sodi sees on,see sodi on juba filtris.
...
Sõltub sellest, mis loksub paagipõhjas ja mida eraldub imitrassist. Ei ole elu nii lill ühti, et teistkordsel filtreerimisel midagi ei lisanduks.
Vasta
#95

(07-06-2018, 15:08 PM)v6sa Kirjutas:  Sõltub sellest, mis loksub paagipõhjas ja mida eraldub imitrassist. Ei ole elu nii lill ühti, et teistkordsel filtreerimisel midagi ei lisanduks.

Selle tõestamine läheb raskeks. Selle üle võime veel vaielda. Kas keegi veel väidab sama? Huvitav mis osakesed need on siis mida teisel korral üles nopitakse...  Jämedamad jäävad kindlasti esimesel korral filtrisse. Peenemad aga... kuda siis neid kinni ei püüta ja osad lausa teisele ringile lähevad.... Big Grin 

T.
Vasta
#96

(07-06-2018, 15:14 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  
(07-06-2018, 15:08 PM)v6sa Kirjutas:  Sõltub sellest, mis loksub paagipõhjas ja mida eraldub imitrassist. Ei ole elu nii lill ühti, et teistkordsel filtreerimisel midagi ei lisanduks.

Selle tõestamine läheb raskeks. Selle üle võime veel vaielda. Kas keegi veel väidab sama? Huvitav mis osakesed need on siis mida teisel korral üles nopitakse...  Jämedamad jäävad kindlasti esimesel korral filtrisse. Peenemad aga... kuda siis neid kinni ei püüta ja osad lausa teisele ringile lähevad.... Big Grin 

T.
sa ei tea ju mis seal paagis ulbib,puhas küte voolab tagasi paaki,aga imetakse ju ikkagi üldist lura.
Vasta
#97

(07-06-2018, 19:05 PM)muska71 Kirjutas:  
(07-06-2018, 15:14 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  
(07-06-2018, 15:08 PM)v6sa Kirjutas:  Sõltub sellest, mis loksub paagipõhjas ja mida eraldub imitrassist. Ei ole elu nii lill ühti, et teistkordsel filtreerimisel midagi ei lisanduks.

Selle tõestamine läheb raskeks. Selle üle võime veel vaielda. Kas keegi veel väidab sama? Huvitav mis osakesed need on siis mida teisel korral üles nopitakse...  Jämedamad jäävad kindlasti esimesel korral filtrisse. Peenemad aga... kuda siis neid kinni ei püüta ja osad lausa teisele ringile lähevad.... Big Grin 

T.
sa ei tea ju mis seal paagis ulbib,puhas küte voolab tagasi paaki,aga imetakse ju ikkagi üldist lura.
Selleks on jämepuhastusfilter enne etteande pumpa. 16-l ja 25-l väiksem õhukogus ei satugi kõrgsurve pumpa, kui keegi süsteemi ringi teinud pole.
Vasta
#98

(07-06-2018, 19:05 PM)muska71 Kirjutas:  T.
sa ei tea ju mis seal paagis ulbib,puhas küte voolab tagasi paaki,aga imetakse ju ikkagi üldist lura.

Seal paagis võivad ujuda kõiksugu elukad aga kui nad peaksid filtrisse sattuma siis jäävadki sinna. Smile
Vasta
#99

(07-06-2018, 19:38 PM)woltz Kirjutas:  
(07-06-2018, 19:05 PM)muska71 Kirjutas:  
(07-06-2018, 15:14 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  ib,puhas küte voolab tagasi paaki,aga imetakse ju ikkagi üldist lura.
...
16-l ja 25-l väiksem õhukogus ei satugi kõrgsurve pumpa, kui keegi süsteemi ringi teinud pole.

Kui paak tühjaks lasta, siis satub ikka küll. Siinkohal on paslik tõdeda, et mingil huvitaval kombel pole mul olnud ühtegi probleemi KSP õhutustamisega. Aga mõnel kodanikul on olnud vaja suisa pöörispea avada, et õhust lahti saada. Kokkusattumus või lihtsalt hea õnn?

Äkki seepärast mul lotos ei veagi Big Grin

Kas isand Talupoeg seletaks mulle, kuidas tagasivoolust paaki sattunud kütus suudab mitte kaasa haarata paagis loksuvat sodi järgmisele ringile minnes?
Vasta

Selles et kütus mitu korda läbi filtri käib ei näe ma isiklikult küll midagi halba.
Loodetavasti jääb iga korraga midagi filtrisse kinni ja paak saab järjest puhtamaks seest.
Muidugi kui võtta eesmärgiks hoida paagis peale kütuse veel midagi koos kütusega ja soovida vältida selle väljafiltreerimist peaks panema kütusevõtjale sõela otsa.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne