[motamees]

Otsad vaheliti teine teises seinas. Mõne kivi panen lihtsalt vahele, siduvuse pärast. Vaheseina kivid võivad olla suuremad (oleneb seina laiusest), neid noolitakse kuumaga mõlemalt poolt.
Selline sidumine on tõhus gaasiplahvatuse vastu.
       

[maisalup]

mina olen näinud, et vaheseinad laotakse sisse kasutades naelasid, mis laotakse välis seina ja lõõri vahele

[oltsberg]

Ksf! motamees viljeleb oma stiili: keskendub küttekeha sisulisele küljele, krohvib asjad üle, kividki paneb müüri "valetpidi".  Aga ennastki huvitab, kuidas vaheseinad tehakse, kui väline külg on sisulisest tähtsam = puhasvuuk?

Pottsepafoorumist jäi silma, et põhimõtteliselt saab läbi ka soemüüri vaheseinteta (lihtsalt tühi kast). Muidugi seal vaieldi ja kraageldi (nagu ikka), aga kas nii saama?

[Daff]

Mulle ladusid 25 aastat tagasi kaks Tõrva pottseppa kogu küttemajanduse maast laeni üles. Ahjud, kaminad, pliidid ja truubid. Kõik on puhas vuuk. Truupides lõõride seinad laotud üles lihtsalt "kivi ja savi".Midagi siduma ei pandud. Seisab nagu midagi. Peamees oli siis 90 aastane ja ütles, et 70 aastat niimoodi laotud. Kui püssirohuga plaanis kütta pole siis kuhu ta läheb. Kuigi jah, viimased 14 aastat enam aktiivselt ei küta. Katel hoolitseb soojamajanduse eest.

[pvr]

Ehk oskab keegi õige teeotsa kätte näidata kust otsida, nimelt oleks vaja pumpa mille tootlikus jääks vahemiku 1 kuni 2 l minutis ja töörõhk võiks olla 2,5-3,5 bar.
pumbatavaks vedelikuks oleks antifriis, enda esimene mõte oli kasutada bensiinipumpa kuid elektrit juhtivas ja määrdeomadusteta keskkonnas vaevalt, et ta kaua kestaks. Mõni membraaniga bensupump vms keegi ehk teab?

[Marko]

https://www.kuldnebors.ee/search/search....=show_post&pob_post_id=81551060&pob_cat_id=10798&pob_link_type=mypost

Ehk see sobib?

[motamees]

... Kui püssirohuga plaanis kütta pole siis kuhu ta läheb...

Ei püssirohtu pole vaja. Puugaas teeb samat pauku. Olen gaasiolahvatust tundnud mitmed korrad läbi seina.
Vaheseinad lapitakse lihtsalt niisama saviga müüri vahele. Et alumine kivi kuskilt nakkaks, selleks nihutati eelmise rea väliseina kivi 1cm sissepoole. Vanadel müüridel toob surma just vaheseinte ärakukkumine.
Et asi vähe huvitavamaks teha, siis üritame teha väikse arvutuse. Kui ma komakohtade või nullidega puusse panen, küll keegi mind maapeale tagsi toob.
Tavalise sooja seina mõõdud on 1,2x2m, mis teeb 2,4 ruutmeetrit. Kui gaasiplahvatus lasta otsapidi suhu, siis lööb ikke hinge kinni. Inimene suudab puhuda suuga miskit 0,2 - 0,3 atti. loeme siis gaasiplahvatuse rõhuks ssooja seina sisepinnale umbes 0,2 atti (avad ju kõik lahti), mis teeb 0,2kg/ruutcm peale. Ühes ruutmeetris on 100cmx100cm= 10000ruutcm. Nüüd korrutame selle 2,4jaga ja saame 24000ruutcm. Edasi näitab arvutus, et sooja seina peale avaldatakse plahvatuse korral sisemist rõhku 24000x0,2=4800kg. Ma ei usu oma silmi, aga see on ju 4,8 tonni. Kas selles valguses soovib veel keegi vaidlustada sooja seina vaheseinte sidumise vajalikkust välismüüritisega???
Ja ärge hakake rääkima, et nii on ju eluaeg tehtud. Eluajal on lennanud neid ka laiali. Kas te sooviksite tahmapommi oma tuppa. "Hea õnne" korral võib see olla lausa napalmipomm.
Mina "õmblen" alati normaalmõõtudes sooja seina ka keskelt kokku. Nagu Oldsberg ütles võiks soe sein olla ka seest täiesti tühi ja töötaks sama hästi, kui lõõridega. Ainult gaasiplahvatuse hirmus "õmblen" ma neid lõõriposte sinna keskele. Ainult ühe alamõõdulise sooja seina tegin täiesti tühja - sinna lihtsalt ei mahtunud vaheseina tegema.

[ronny25]

Ehk oskab keegi õige teeotsa kätte näidata kust otsida, nimelt oleks vaja pumpa mille tootlikus jääks vahemiku 1 kuni 2 l minutis ja töörõhk võiks olla 2,5-3,5 bar.
pumbatavaks vedelikuks oleks antifriis, enda esimene mõte oli kasutada bensiinipumpa kuid elektrit juhtivas ja määrdeomadusteta keskkonnas vaevalt, et ta kaua kestaks. Mõni membraaniga bensupump vms keegi ehk teab?

Karavani veepump?

[hundu615]

Ehk oskab keegi õige teeotsa kätte näidata kust otsida, nimelt oleks vaja pumpa mille tootlikus jääks vahemiku 1 kuni 2 l minutis ja töörõhk võiks olla 2,5-3,5 bar.
pumbatavaks vedelikuks oleks antifriis, enda esimene mõte oli kasutada bensiinipumpa kuid elektrit juhtivas ja määrdeomadusteta keskkonnas vaevalt, et ta kaua kestaks. Mõni membraaniga bensupump vms keegi ehk teab?

Kui on vaja tsirkuleerida,siis nt. vw sharani tsirkupump,kui vaja ühest kohast teise,siis mul nt.kasutusel x5 3,0d etteande pump,igast vedelikke sellega pumbanud ja antifriisil on määrde omadus suurem kui bensiinil.

[Daff]

... Kui püssirohuga plaanis kütta pole siis kuhu ta läheb...

Ei püssirohtu pole vaja. Puugaas teeb samat pauku. Olen gaasiolahvatust tundnud mitmed korrad läbi seina.
................................

Seda küll. Olen ise organiseerinud sellise plahvatuse just enne seda kui ahjumeistrid 25 aastat tagasi mulle tulid uusi koldeid laduma. Vanasse küdevasse ahju viskasin sisse põranda lihvimisest tekkinud peene saepuru. Võttis aega vast paar kolm sekundit kui kogu kupatus lendas paugu saaatel ahjust välja tagasi. Hiljem kui vana ahi lahti võeti selgus, et kõik viis lõõri olid kokku kukkunud. Ainult võlv hoidis. Ime, et potikivi seinad püsti jäid.
Meistrimehed selgitasid, et see olla suitsuga püssirohu üks võimalikest koostisosadest. Puutolm, jahutolm, peen söetolm.

Samas kui tahta normaalse kütmise käigus puugaasi tekitada peab vist ikka väga palju halbu asju kokku sattuma. Temperatuur, hapnikuvaene põlemine jne. Aga kindlam on hoida kui kahetseda ja pärast arusaamata kust tulnud lahtisi  kive truubist välja urgitseda.

[diesel]

...Samas kui tahta normaalse kütmise käigus puugaasi tekitada ...

nüüd läks väheke nihu. seda tekib ikka alati mistahes põlemise juures.
õigupoolest muidu puit ei süttikski.
motamees oskab paremini seletada, aga pigem on probleemiks, et gaas laseb niisama jalga korstna kaudu.
selle vastu siis abinõudeks igasugu pealt süütamised ja lisaõhu kanalid ja muu nooblim tehnoloogia, et rohkem gaasi kätte saada ja kasutegurit tõsta.

[13piisab]

Pottsepafoorumist jäi silma, et põhimõtteliselt saab läbi ka soemüüri vaheseinteta (lihtsalt tühi kast). Muidugi seal vaieldi ja kraageldi (nagu ikka), aga kas nii saama?

soemüür on soojusvaheti. Küsimus taandub mu maamehe loogika kohaselt (auto)radiaatori analoogiale: kui torude/uurete asemel oleks üks suur anum, oleks soojusvaheti kasutegur ilmselgelt hulka väiksem. Eriti veel, kui läbivoolava õhu/vedeliku voolukiirus (soemüüril korstna tõmme) on suur - siis eisaa mingist voolukiirusest alates samaks tulemust ka vähegi reaalsesse maailma sobiva radika (soemüüri) suurendamisega.

[motamees]

soemüür on soojusvaheti. Küsimus taandub mu maamehe loogika kohaselt (auto)radiaatori analoogiale: kui torude/uurete asemel oleks üks suur anum, oleks soojusvaheti kasutegur ilmselgelt hulka väiksem...

Lase nüüd sel inseneril järgmine postitus teha, kes allkirjateksti kirjutas. Tsitaadi postitaja saada kaugemale.
Suitsugaas on kui  vesi, mis jõesängis voolab, ainult peegelpildis. Kui lasta suits alt kasti ja alt ka välja, mis insenerihärra selle peale kostab?

[veix__]

nüüd läks väheke nihu. seda tekib ikka alati mistahes põlemise juures.
õigupoolest muidu puit ei süttikski.
motamees oskab paremini seletada, aga pigem on probleemiks, et gaas laseb niisama jalga korstna kaudu.
selle vastu siis abinõudeks igasugu pealt süütamised ja lisaõhu kanalid ja muu nooblim tehnoloogia, et rohkem gaasi kätte saada ja kasutegurit tõsta.

Ütleks isegi nii, et ainult gaas ongi see mis põleb.

[motamees]

Ütleks isegi nii, et ainult gaas ongi see mis põleb.

Energia kogus oli vist kuidagi nii jaotunud, 80% gaasi ja 20% tahket.

[wagoneer]

Millisest butiigist võiks leida materjali mis välimuselt meenutab veneaegset asbestist kuumakindlat tihendimaterjali?
Vaja ühel ahjul soojusvaheti torud puhtaks teha. Seal suure luugi all aga on just sellisest materjalist tihend mõõtudega 1000mm x 600mm. ETRA-s pakuti mingit silikoon tihendit mis pidavat kestma 200 kraadi kuuma ja Optitransis paroniiti. Paroniit aga on liiga kõva ja ei sobi,sest tihendus pinnad pole ideaalsed. Mul aga pole õrna aimugi kui kuumaks seal minna võib seespool. Väljast käib õhk hirmsa hooga ahju ja kesta vahelt läbi aga luugi sees ei kujuta ette. Ahju põleti on 285Kw ja naftat neelav. Leek alguses läheb suurde koldesse ja sealt tagant siis nendesse torudesse ja sealt juba korstnasse.

Teine küsimus ka. Lisaks on vaja presendi laadset materjali!? Vähemalt materjal meenutab presentti. Samas nagu natuke pehmem. Samas ei lase ta õhku pea üldse läbi, nagu present. Ühendab kaht avaust ja on mõlemalt poolt klambrite alla polditud. Läbib seda õhk mis maksimumis on 80C soe. Tähesaju mingis kangapoes käisin,aga seal ei osatud midagi pakkuda. Kui siis mingit diivani paksemat kangast.

[viplala]

Millisest butiigist võiks leida materjali mis välimuselt meenutab veneaegset asbestist kuumakindlat tihendimaterjali?
Vaja ühel ahjul soojusvaheti torud puhtaks teha. Seal suure luugi all aga on just sellisest materjalist tihend mõõtudega 1000mm x 600mm. ETRA-s pakuti mingit silikoon tihendit mis pidavat kestma 200 kraadi kuuma ja Optitransis paroniiti. Paroniit aga on liiga kõva ja ei sobi,sest tihendus pinnad pole ideaalsed. Mul aga pole õrna aimugi kui kuumaks seal minna võib seespool. Väljast käib õhk hirmsa hooga ahju ja kesta vahelt läbi aga luugi sees ei kujuta ette. Ahju põleti on 285Kw ja naftat neelav. Leek alguses läheb suurde koldesse ja sealt tagant siis nendesse torudesse ja sealt juba korstnasse.

Teine küsimus ka. Lisaks on vaja presendi laadset materjali!? Vähemalt materjal meenutab presentti. Samas nagu natuke pehmem. Samas ei lase ta õhku pea üldse läbi, nagu present. Ühendab kaht avaust ja on mõlemalt poolt klambrite alla polditud. Läbib seda õhk mis maksimumis on 80C soe. Tähesaju mingis kangapoes käisin,aga seal ei osatud midagi pakkuda. Kui siis mingit diivani paksemat kangast.

Ma vahepeal otsisin sellist materjali ühe projekti tarvis ja leidsin alist. Sellega kannatab ka sulatusahju teha.
 https://www.aliexpress.com/item/610mmx1M...00006.html

[diesel]

sellist veidi vatisarnast keraamilist villa on siin mitmelpool laokaubana.
küsitud veneaegse asbestmatiga ta justkui ühte jalga ei käi.

[viplala]

Samas, kui metall just ei hõõgu, piisab ka tavalisest Paroc kivivillast. Seegi peab üpris ulmelistele kuumustele vastu, vist oli miskit sinna 1000 kraadi juurde. Nende kuumuste juures on see pealekauba odav ka veel, võrreldes mingite spets materjalidega.

[motamees]

Samas, kui metall just ei hõõgu, piisab ka tavalisest Paroc kivivillast...

Kui sa tavalise all mõtled ehitusvilla, siis oled väga valel teel. 
Kivivilla toorikmaterjalil (villanõel) väga suur kuumakindlus. Valmismaterjali kuumakindluse viib alla sidusaine. Kohevalt kokku liimitud villa liim haihtub aja jooksul ja järgi jääb mingi 1/10 või veelgi vähem.
Tulekindel vill on spetsiaalne selle poolest, et tal puudub sidusaine. Et vill koos püsiks on teda töödeldid, nagu vilti tehakse. Tulekindel vill on kõvem ja raskem.