[oltsberg]

Kui siin vahepeal jutt Škoda peale läks... Muide, Hitler oskas Škodast väga lugu pidada  

Kas keegi on tuttav I põlvkonna Fabia pardakompuutri hingeeluga? Loll küsimus, aga kuidas kell õigeks saada? On olemas nii saksa kui ka ingliskeelne juhend, aga nepanimõmm   Mingi nüanss jääb tabamata

Teiseks. Kas peabki nii olema, et kompuuter nullib ennast mingi x aja tagant ära? Mingi 2...3 tundi seismist või sinnakanti. Oleks huvitav jälgida kütusekulu, läbitud km ja keskmist kiirust ka pikema ajaperioodi jooksul. Mingi targa aparaadi abil peaks seadistada saama, või...?

[Raivo]

Kas tehnoülevaatuse heitgaasi normide täitmise suhtes on vahet, kui paagis on:
95E enne 1.maid
95E pärast 1.maid
98E
??

[motamees]

Tegelik olukord selgub ülevaatusel, aga... Vahe peaks olema küll. Nimelt on see uus "solk" mõeldud ju loodust hoidma ja peaks olema väiksema  mürgise väljaheitega.

[oltsberg]

Kas tehnoülevaatuse heitgaasi normide täitmise suhtes on vahet, kui paagis on:
95E enne 1.maid
95E pärast 1.maid
98E
??

On olemas võrdlusmoment Petšorskaja Pravda ehk Vene 92 ja Eesti 98 vahel. Teisel juhul gaasid paremad, 3...10 korda alla lubatud normide. Eriti ilmnes tühikäigul, 2400 pöörde peal andis 98 isegi kehvemaid tulemusi kui 92, millega "nullpöörete" näitajad olid halvemad.

[veix__]

Raskelt läheb mul heitgaaside test alati, aga tundus, et Statoili 98-ga (annab mu autol tunda, et veidi äkilisem) oli veidi raskem õigeid numbreid kätte saada. Eks seal on mingeid lisandeid sees, muidu mõju on hea, aga mu autol vist tegi heitgaasi veidi kehvemaks.
Kui katalüsaator juba päris laip on, siis ehk proovin Aspeni ka ära enne kui katalüsaatorit ostma torman.

[zazik]

Tegelik olukord selgub ülevaatusel, aga... Vahe peaks olema küll. Nimelt on see uus "solk" mõeldud ju loodust hoidma ja peaks olema väiksema  mürgise väljaheitega.

Selle tänapäeva "roheluse" ja reaalse keskkonnasäästu vahel on ikka päris märkimisväärsed käärid. Igasugust "keskkonnamõju" faktorit kasutatakse tänapäeval peamiselt raha kokku kühveldamiseks.

Ja põhiline argument, miks uut biosolki peetakse keskkondasäästvamaks, on ikka see, et biolisand pole fossiilne. Heitgaaside väiksemat mürgisust justkui pole argumendina väga kõva häälega välja pasundatud.

[veix__]

On ka juttu olnud sellest, et tegelikult nafta kuulub taastuva energiaressursi hulka, tähendab et seda tekib juurde rohkem kui hetkel tarbitakse. Kus, kui sügaval ja kui kulukas selle kätte saamine on, see on juba teine teema, aga taastuv ikkagi.

[motamees]

...Heitgaaside väiksemat mürgisust justkui pole argumendina väga kõva häälega välja pasundatud.

...sest see sõltub auto seadistusest. Suure seguprotsendi korral peab juba hakkama ümber seadistama.  Piiritus ju annab vähem heitgaase.
Soomes makstakse ümberseadistajatele igaastast preemiat.

[diesel]

Kui siin vahepeal jutt Škoda peale läks... Muide, Hitler oskas Škodast väga lugu pidada  

Kas keegi on tuttav I põlvkonna Fabia pardakompuutri hingeeluga? Loll küsimus, aga kuidas kell õigeks saada? On olemas nii saksa kui ka ingliskeelne juhend, aga nepanimõmm   Mingi nüanss jääb tabamata

Teiseks. Kas peabki nii olema, et kompuuter nullib ennast mingi x aja tagant ära? Mingi 2...3 tundi seismist või sinnakanti. Oleks huvitav jälgida kütusekulu, läbitud km ja keskmist kiirust ka pikema ajaperioodi jooksul. Mingi targa aparaadi abil peaks seadistada saama, või...?

kompu kangi all on nupp. seda mudides vahetad lühikest ja pikka reshiimi. lühike nullib 2 tundi süüde väljas. pikk vist sada tundi kasutust või kaks kiloversta sõitu või ...
käsitsi saad mõlemat reshiimi nullida kui hoiad seda alumist nuppu pikalt sisse vajutatuna.
kellast ma ei tea. minul käib kella näppimine armatuuri vasakust nupust. vasakule keerates ja hoides joosevad tunnid kuni nupu lahti lased ja parempöördel siis minutid.

[pvr]

On ka juttu olnud sellest, et tegelikult nafta kuulub taastuva energiaressursi hulka, tähendab et seda tekib juurde rohkem kui hetkel tarbitakse. Kus, kui sügaval ja kui kulukas selle kätte saamine on, see on juba teine teema, aga taastuv ikkagi.

:O huvitav mõni viide sellele jutule, Telegramm või Tump ilmselt

[ivoalaska]

Noh tegelikult need samad biolisandid tulevad 99% palmiõlist, tänu millele raiutakse maha gaziljon hektarit vihmametsa ja asemele tehakse palmiistandused. Ütlemata loodustreostav/raiskav tegevus. Hetkel ei mäleta selle dokfilmi nime, kus seda kõike ilusti lahti seletati ning demonstreeriti, kuidas ka näituseks Neste Oil tarnis sedasamust õli, samas ise hiljem väites, et ilus biolisand tuleb naturaalsest Soomemaa metsade vahel ökokasvatatud taimedest Sittagi siin miskit seost loodussäästuga on, puhas butafooria IMHO.

[veix__]

On ka juttu olnud sellest, et tegelikult nafta kuulub taastuva energiaressursi hulka, tähendab et seda tekib juurde rohkem kui hetkel tarbitakse. Kus, kui sügaval ja kui kulukas selle kätte saamine on, see on juba teine teema, aga taastuv ikkagi.

:O huvitav mõni viide sellele jutule, Telegramm või Tump ilmselt

Kasvõi siit:

Teise versiooni järgi tekivad loodusliku gaasi ja nafta koostisse kuuluvad süsivesinikud Maa sisemuses kõrge rõhu ja temperatuuri mõjul ning tungivad maakoores olevate pragude kaudu pinnale. Antud teooria kohaselt nafta tekkeprotsess jätkub.[3]

https://et.wikipedia.org/wiki/Nafta
http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerok...ilmas.html

Oleme ausad, keegi täpselt ei TEA kuidas nafta on tekkinud, on võimalik vaid hetkel teada oleva info abil kõige loogilisemaid variante välja pakkuda. Taimedest ja ka loomade jäänustest tekkimine tundus muidugi loogiline. Samas taimi ja loomi on maailmas koguaeg olnud, mitte ainult miljoneid aastaid tagasi. Siis ilmselt olid loomad küll suuremad (dinosaurused, mammutid jms), aga kui võtta kogumassina, siis äkki neid ei olnudki nii palju kui praegu on loomi, linde, inimesi, vetikad ja muud veetaimed kasvavad praegu ka jne, isegi kui see nö. versioon nr. 1 õige on, miks peaks ütlema, et nafta tekkis ära miljoneid aastaid tagasi ja enam juurde ei teki. Jah, see nafta mida täna välja pumpame, võib olla tõesti näiteks miljon aastat vana, aga järgmisel aastal pumpame juba seda mis praegu on 999 999 aastat vana jne. Paksud turbakihid on ka kasvanud tuhandete aastatega, aga seda kasvab pidevalt juurde u. 1 mm aastas. Kui meil Eestis on 200 000 ha pinda, millel turvas kasvab, siis see 1 mm annab aastas 2 MILJONIT M3! Iga elaniku kohta  1300 liitrit turvast aastas!

[tõnn]

Tuleviku kütus ujub kilekottidena ookeanis ringi ja on ka taastuv ressurss, kuna seda tekib piisavalt juurde. Kuid nagu keskajal naftagagi ei oska selle rikkusega hetkel keegi midagi peale hakata.


Meie oma kodumaine, naftalaadne ressurss on põlevkivi, pole piisavalt pressi saanud, kuid siiski sisaldab õli ja kui kiht kihilt laiali lõhkuda siis seest leiame vetikaid ja sitikaid. Sellega peaks nafta tekkimist piisavalt selgitama.

[veix__]

Kas nafta ning maagaas ja põlevkivi peavad kindlasti olema ühel viisil tekkinud?

[Etsike]

Kas nafta ning maagaas ja põlevkivi peavad kindlasti olema ühel viisil tekkinud?

Üldises plaanis on kõigi puhul tegu sama protsessi variatsioonidega. Põlevkivi on mattunud mereorganismide jäänuste saadus. Kivisüsi ja sellest vabanev nafta ning maagaas aga soise maismaa elustiku päritoluga. Mõlemad jõuavad geoloogilise ajaga mattuda õige sügavale, kus neile hakkavad mõjuma suur rõhk ja temperatuur. Edasine ongi juba keemia, ning eralduva olluse määravad täpsed tingimused. Üks üsna lihtsustatud diagramm oleks järgmine selline http://www.offshoreengineering.com/image...l-gas.jpeg
Ehk siis lühidalt, ca 1,5km sügavustest hakkab orgaanika rikkast kivimist eralduma nafta, rõhu suurenedes ka gaas. Ca 5km juures on kivimist eraldunud kogu orgaaniline väärtus kas nafta või gaasi kujul.

ksf Etsike omab juhtumisi kraadi geoloogias

[stihl]

ksf Etsike omab juhtumisi kraadi geoloogias

Cool. Aga ole hea, ütle, miks see pagana nafta ükskord otsa ei saa?
Tõmmatakse teda juba 100 aastat ja miljoneid tonne kuus maakerast välja?
Mul on kuri kahtlus, et ta ei saa otsa sellepärast, et kogu aeg tekib juurde....

.

[Etsike]

Cool. Aga ole hea, ütle, miks see pagana nafta ükskord otsa ei saa?
Tõmmatakse teda juba 100 aastat ja miljoneid tonne kuus maakerast välja?
Mul on kuri kahtlus, et ta ei saa otsa sellepärast, et kogu aeg tekib juurde....

Otseloomulikult tekib juurde, naftatekke protsess pole mingi mineviku teema. Aga juurde tekib seda märksa aeglasemalt kui seda ammutatakse.
Miks nafta otsa ei saa on näiline nähtus. Võrreldakse ju naftavarude hulka ja näiteks aastas ammutatavat hulka leidmaks, mitmeks aastaks veel varusid jagub. Trikk peitub selles naftavarude hulga numbris. Naftavarude nimetatakse maapõues olevat naftat, mille ammutamine on majanduslikult otstarbekas. 100 aastat tagasi ammutati naftat, mis sisuliselt ise maa seest välja pritsis. Need varud on ammu läbi. Mida aeg edasi, seda raskemini kättesaadavad varud jäävad alles, nende ammutamine muutub areneva tehnoloogia ja tõusva naftahinna tingimustes majanduslikult otstarbekaks, ning need arvestatakse varude hulka. Tänapäeval tehakse nafta kätte saamiseks igasuguseid tehnoloogilisi imesid ammutades varusid, mis alles hiljuti üldse varude hulka polnud arvatudki. Neid kalli ammutuse hinnaga varusid jagub veel päris kauaks, ning neid ka ammutatakse kuniks mõni järgmine energiaallikas nafta troonilt tõukab oma majandusliku otstarbekusega.

Tekiks naftat samas tempos peale, nagu seda tarbitakse oleks tegemist taastuva energiaallikaga ja maailma mured oleks lahendatud. Nafta põletamisel vabaneb ju CO2. Sama CO2 on vajalik taimedele kasvamiseks, mis saaksid jooksvalt surra, mattuda ja muunduda naftaks. Paraku atmosfääri CO2 sisaldus tõuseb, järelikult ei suuda taimed seda samas tempos ära tarbida.

[viplala]

Oskab keegi öelda, kas keermelatt tugevusega 4.8 on karastatav või on tegemist sellise metalliga mis ei karastu, nagu naelad vms?

https://www.k-rauta.ee/p/keermelatt-m24x...in975/1gsn

[diesel]

Oskab keegi öelda, kas keermelatt tugevusega 4.8 on karastatav või on tegemist sellise metalliga mis ei karastu, nagu naelad vms?

https://www.k-rauta.ee/p/keermelatt-m24x...in975/1gsn

miks see ise karastamine hea on?
hinna kokkuhoid teemaks või miskit muud?

[viplala]

Oskab keegi öelda, kas keermelatt tugevusega 4.8 on karastatav või on tegemist sellise metalliga mis ei karastu, nagu naelad vms?

https://www.k-rauta.ee/p/keermelatt-m24x...in975/1gsn

miks see ise karastamine hea on?
hinna kokkuhoid teemaks või miskit muud?

Lihtsalt huvi. Vaatasin erinevaid lattide kõvadusi ja võrdlesin hindu ja tekkis selline küsimus. Mingit erilist teemat seal taga ei ole.