[Illimar]

Kuna viimastel aastatel on neljataktiliste NL raskemootorrattad ühe enam populaarsust kogunud ning asjaarmastajatel ja taastajatel tekkinud mitmesuguseid küsimusi, siis otsustasin teha üldise teema "emmiliste" (M, K, Dnepr, Ural) kohta, mis puudutab nende detaile ja originaalset komplektsust täpsemalt. Kindlasti on foorumirahva seas restauraatoreid jt, kes oskavad valgust heita siia tekkivatele küsimustele.

Mind ennast huvitanud ja mulle laekunud küsimused on olnud midagi sarnast:
1. Millisel aastakäigul milline detail?
2. Originaalsust puudutavad arutelud.
3. Värvitud detailid - kerevärvi või mustad?
4. Pinnakatted - kroomitud, tsingitud (hall, kollane), oksiiditud detailid.


Teen peatselt ühe näitliku postituse.

[Illimar]

M-72 ja K-750 lenkse osandades olen märganud, et süütehoova ja tulelüliti korpuse kaetud osad näevad välja säravad - justkui kroomitud või kõrgläikeni poleeritud. Samas puudub kroomile iseloomulik nakkekiht, koorumine ja ühel uuel, 65. a korpusel, on tulelüliti all nn "Pasta GOI" jääke. Samas võib poleeritud detail olla ka ainult varuosale iseloomulik. Samasugust, kroomile sarnanevat pinnakatet olen märganud ka gaasikäepidemel. Kas need on olnud imeõhukese kroomikihiga või lihtsalt poleeritud? 

[kass]

Raffas on veidi passiivne, või ütleme otse, see ei huvita neid eriti. Raffast huvitab vabateema, küsimused, mis küsimist ei vääri ja traktorid!
Aga viimase küsimuse kohalt hakkaksime ehk sellest pihta, et kas need jubinad on alumiiniumisulamist (nagu Sa Vanatehnika.ee-s väitsid) või tsingisulamist? Mina ise muidugi asjast midagi ei jaga ja pläkutan ning kekutan niisama komplekside piires, aga sellest tuleks peale hakata....minu, kui haige inimese seisukohast!
Muide, veel tuli meelde - Sa oled antud projektiga läinud väga sügavuti, raisanud hulga raha, tekkis küsimus seoses viimaste A-M foorumis avaldatud teadustöödega - kas on antud juhul tegu mingisuguse endise ehk  tulevase klassikuga või on see ikkagi ainult mingisugune peldik nagu siindsed klassikud asja formuleerivad?

[kopraonu]

Ärme nüüd nii morbiilsed ka ole. Rahvast ei huvita..no kuulge : sellise suhtumisega ei jõua kuhugi. Kuhu jääb siis positiivne eeskuju?

Aga teemasse ka: Olen asjaga veidi kursis ja alguses arvasin,et kroomitud. Aga kui tegu on silumiiniga siis selle kroomimine on suht keerukas. Silimiini saab kroomida aga tsingi osas ei julge sõna võtta. Kas üldse raisati resurssi nende detailide kroomimisele on minu arust laialdlasem küsimus. 

Teine teema on see poleerimine. Ma teeks mõnel vanal ja suht väsinud detailil proovi tänapäevase poleerpastaga. Või kui väga fanaatik oled,võta pastagoi,kuigi tulemus peaks siiski suhteliselt sama tulema.
Isiklikult olen vaid tuhminud variandis neid kohanud,poleeritult pole nagu üldse silma jäänud.

[Illimar]

Raffas on veidi passiivne, või ütleme otse, see ei huvita neid eriti. Raffast huvitab vabateema, küsimused, mis küsimist ei vääri ja traktorid!
Aga viimase küsimuse kohalt hakkaksime ehk sellest pihta, et kas need jubinad on alumiiniumisulamist (nagu Sa Vanatehnika.ee-s väitsid) või tsingisulamist? Mina ise muidugi asjast midagi ei jaga ja pläkutan ning kekutan niisama komplekside piires, aga sellest tuleks peale hakata....minu, kui haige inimese seisukohast!
Muide, veel tuli meelde - Sa oled antud projektiga läinud väga sügavuti, raisanud hulga raha, tekkis küsimus seoses viimaste A-M foorumis avaldatud teadustöödega - kas on antud juhul tegu mingisuguse endise ehk  tulevase klassikuga või on see ikkagi ainult mingisugune peldik nagu siindsed klassikud asja formuleerivad?

Pakun, et tegu on suure tsingisisaldusega alumiiniumsulamiga ehk Al-i on ikkagi rohkem kui tsinki. Võta näituseks mõni samasugune sõjaaegne fašistliku mootorratta detail, seal tsingisulamid. Kas tsingisulam on kroomitav (sh ilma nakkekihita)?

Nõukogude Liidus pärastsõjajärgsel perioodil valminud tsikkel on ja jääb peldikuks. Peldikusse raha loopimine on juba igaühe enda asi... Ega kui sul just Indianit või H-D pole, siis oled niikuinii mõttetu mees.

[kass]

Pakun, et tegu on suure tsingisisaldusega alumiiniumsulamiga ehk Al-i on ikkagi rohkem kui tsinki. Võta näituseks mõni samasugune sõjaaegne fašistliku mootorratta detail, seal tsingisulamid. Kas tsingisulam on kroomitav (sh ilma nakkekihita)?

Nõukogude Liidus pärastsõjajärgsel perioodil valminud tsikkel on ja jääb peldikuks. Peldikusse raha loopimine on juba igaühe enda asi... Ega kui sul just Indianit või H-D pole, siis oled niikuinii mõttetu mees.

Tänan vastuse eest! Ja pakun, et tsinki on ikkagi rohkem, kui alumiiniumi! Kaalu järgi tunnab seda kohe ära keskmise kaliibri kekutaja, kellel on tihedad sidemed emexi või vms ettevõttega. Mis puutub fasistidesse, siis nende asju ma ei võta üldse kätte, izvinite, selles on süüdi juba mu onu Leopold, kes nende tegelastega isiklikult lähemalt kokku puutus (mitte arvestada seal hulgas lgp. Eva B.- d). Arvan, et tsingisulam on just kroomitav ilma vastava niklikihita, aga uuri keemia nimelist distsipliini, noor sõber, sealt saad vastuse! 
Peldikute teema kohalt on minul isiklikult olemas väike eriarvamus, aga sellele järgnevad ilmselgelt igasugused objektiivsed solvangud, alates palderjani ületarbimisest lõpetades kompleksides piinlemisega, seepärast katsun veidi kavaldada... Ja milline tsikkel o n ikkagi klassik - 3-ratta veoga 2 kuulipildugaga 4-silindriline 1000 ccm mootoriga BMW või Indian tsiiiiif? (mõnuga jölgi neid autoklassiku teemasid,olgugi, et midagi aru ei saa neist spetsialistide terninitest š€t-4x jne, ise pole kuulnudki   ....

[kalju1]

kõlbab ka naljanurka. M-i guru räägib: https://www.youtube.com/watch?v=_pFd-fhv7pA
õrnapõrnalistel ei ole soovitav vaadata

[mttas]

  Päris hea,puhas vene keel

[Illimar]

Natukene veel pinnakatetest. Millise pinnakattega olid kaetud sellised detailid nagu karburaator, kraan, generaatori otsakaaned?

Võtame näiteks bensiinikraani, omaaegsel uuel detailil on kollakas pinnakate, mis lõpuks vana kraani näitel on suuresti kulunud. Ilmselt on tegu vana hea silumiiniga, mida teadupärast tsinkida pole võimalik. Ehk on need detailid olnud algupäraselt kadmeeritud? Huvitav, kas tänapäevane alternatiiv oleks siis anodeerimine?



Näide generaatori otsakaantest. Algselt olnud sellise hõbedase pinnakattega, mis ajapikku kaduma läinud. Piltidelt küll seda hästi ei paista, aga seda pinnakatet on just hästi näha parempoolse detaili ühendusklemmide avade juures.



Automehed ju peaksid hoolega omi karburaatoreid restaureerima, ehk tuleb teilt infot.

[inc]

Natukene veel pinnakatetest. Millise pinnakattega olid kaetud sellised detailid nagu karburaator, kraan, generaatori otsakaaned?

Võtame näiteks bensiinikraani, omaaegsel uuel detailil on kollakas pinnakate, mis lõpuks vana kraani näitel on suuresti kulunud. Ilmselt on tegu vana hea silumiiniga, mida teadupärast tsinkida pole võimalik. Ehk on need detailid olnud algupäraselt kadmeeritud? Huvitav, kas tänapäevane alternatiiv oleks siis anodeerimine?


Näide generaatori otsakaantest. Algselt olnud sellise hõbedase pinnakattega, mis ajapikku kaduma läinud. Piltidelt küll seda hästi ei paista, aga seda pinnakatet on just hästi näha parempoolse detaili ühendusklemmide avade juures.

[uko]

See oleks küll vägev värk,võtab keegi ette ja teeb koju keemia kombinaadi?

[Illimar]

Njah, kaadium ja selle ühenditega katmine on meite liidus põlu all, maru "paha" asi pidi teine olema.

Aga nüüd asja juurde - on kellelgi olemas juhised 1963. a K-750-le triipute tõmbamiseks? Vaja on triipude laiust, täpset asukohta ja ulatust. Endal pole piisavalt vanadel detailidel triipe säilinud, et eeskujuks võtta. Värvus vast triipudel valge, vähemalt nii tundus.

[uko]

Olen näinud ka hõbedasi triipe,aga vist ainult ühe korra .Oli mingi originaal tükk.Aga muidu käivad need nii nagu käivad,ei ole seal mingit raketi teadust.Vene värk ikkagi oli.Laius 5mm tuuris,või veidi laiem.

[Illimar]

Tegin oma projekti jaoks mõned kommentaaridega pildid emmilise triipude kohta ning jagan neid ka kõigi huvilistega. NB! Minu projekt on 63. a isend ja näidispildid on sellele isendile suunatud, seetõttu on vanatüübi korvi piltidel sellised kommentaarid juures. Suuremal osal piltidel on 1960. a isend.

NB! Piltidel ei ole reeglid vaid üks tuhandetest kombinatsioonidest.

                                 

                       

                 

[Qunts]

Tegin oma projekti jaoks mõned kommentaaridega pildid emmilise triipude kohta ning jagan neid ka kõigi huvilistega. NB! Minu projekt on 63. a isend ja näidispildid on sellele isendile suunatud, seetõttu on vanatüübi korvi piltidel sellised kommentaarid juures. Suuremal osal piltidel on 1960. a isend.

NB! Piltidel ei ole reeglid vaid üks tuhandetest kombinatsioonidest.

     

   

   

Kui viitsid, otsid leiad mõned videod kuidas tõmmati triipu tehases ja ega ei olnud kuidagi keegi kindel, kui lai triip tuleb ka kuhu maani.
See oli loominguline töö ja kõik olenes sellest kui palju oli kulunud triibutaja pintsel ja palju triibumaterjali oli just ladustatud pintlile.
Kui nüüd arvad, et 1950-1960 aastal tõmmati neid teisiti kui 1960-1980 siis eksid, triibutaja tõmbab ikka sama pikkalt kui pintsel omale värvi sisse võttab ja kuidas kolmas näpp parasjagu jookseb mõõda paagi/porika serva !!!
Ja värv oli alati ikka valge ilma lisadeta ja paastooniga.

[Illimar]

Kui viitsid, otsid leiad mõned videod kuidas tõmmati triipu tehases ja ega ei olnud kuidagi keegi kindel, kui lai triip tuleb ka kuhu maani.
See oli loominguline töö ja kõik olenes sellest kui palju oli kulunud triibutaja pintsel ja palju triibumaterjali oli just ladustatud pintlile.
Kui nüüd arvad, et 1950-1960 aastal tõmmati neid teisiti kui 1960-1980 siis eksid, triibutaja tõmbab ikka sama pikkalt kui pintsel omale värvi sisse võttab ja kuidas kolmas näpp parasjagu jookseb mõõda paagi/porika serva !!!
Ja värv oli alati ikka valge ilma lisadeta ja paastooniga.

Neid triibutamise videoid juba ammu piisavalt nähtud. Triibu tõmbamine on/oligi mõnevõrra loominguline töö, mis erines vastavalt tegijale ja sõltus ka töö sooritamise ajast palgapäeva suhtes. Aga siiski päris suvaliselt neid triipe ei tõmmatud, teatud reeglid olid ikkagi olemas. 

Teatud aastakäigud omavad füüsiliselt erinevaid korvivanne ja porikaid. Seal on triipude algusel ja lõpul vahe sees võrreldes teiste aastakäikudega kuna ees on füüsilised takistused või puuduvad mõningad osad. Võta näiteks vana K korvivann, milllel seljatoe lukustus lõpetab triibu või siis uuem tagumine porilaud, millel puudub alumine plekike kardaani ümbrusest.

Vaat' triipude värv on omaette huvitav teema. Mõnedes musta numbri aktides on väidetavalt miinusena kirjas, et "triibud läikivad". Ma ei usu ka, et keegi oleks tehases spetsiaalselt matti värvi kasutanud triipude tõmbamiseks.

[uko]

Triibud ilmselt läigivad sellepärast et on laki all.Arvatakse et on äkki parem aga selleks pole vajadust.Triip peab ajapikku ära kuluma.Ja kulub kah.

[Qunts]

Triibud ilmselt läigivad sellepärast et on laki all.Arvatakse et on äkki parem aga selleks pole vajadust.Triip peab ajapikku ära kuluma.Ja kulub kah.

Vaevalt keegi taastaja triipude pärast hakkab midagi üle lakkima !
Kõik teavad ju, et tuleb kasutada pinna värvi mitte lakki alust !!!
Pigem ikka sellepärast, et tänapäeva pinnavärvid on vähe parema kvaliteediga ja ka triibu tõmbajad ei tee seda 24/7 tööna vaid pigem selleks, et triip ikka ilus saaks ilma lakkita ja võimalikult ühtlane.
Võttan ise juba ammu hoogu, et hakkata triipu tõmbama aga vot ei ole sellist julgust ja tahtejõudu, et need 10 meetrit ära tõmmata ja lükkan ainult edasi

[uko]

Kõik ei tea.Võin ära teha need triibud kui viitsid,kohale vedada.