[tonis]

Arvesta sellega, et see polükarbonaadist materjal kipub aastatega kollaseks ja tuhmiks minema, kuniks muutub väga rabedaks ja õrnaks koormusele. Plekk või eterniit seal kõrval kestab kindlasti aastakümneid kauem.

[Jansa]

Teine asi selle polükarbonaadiga on ühenduskohad plekiga. Katsu see asi hoolega läbi mõelda.
Ma tegin maale terrassi katuse ja mõtlesin ka, et lahe on väike valguslaik (on ka lahe tegelikult, mul suur puu ka maja ees, mis palju valgust niigi kinni võtab).
Katus ise bituumensindel ja väiksese kaldega. Mõtlesin, et hoolega ülekatet igas suunas ja tuubist pastat mitu triipu vahele, küll peab.
Mõned aastad alguses pidas.
Siis hakkas kevadeti sulalumega läbi tilkuma (alt sulab, aga ei saa rahulikult ära voolata).
Hiljem kõva vihmaga ka.
See suvi plaanin lahti kiskuda, midagi peab tegema. Mida täpselt, ei tea veel.

[Marko]

   

Head pusimist!

[tcumen]

 Kas keegi tänapäeval enam neid katikuid, või kuidas nende nimi ongi tänapäeval, ei viitsigi enam laduda korstnatele?
Ükskõik, kus neid moodsate korstnate pilte vaadata, igal pool on sile toru.
Vanasti tehti ikka aste sisse ja sinna astme varju sai kõik plekiga liited sättida ja.... . Polnd mingeid imematerjale tarvis ja kõik sai vihma- ja tormikindel.

[Marko]

Ma ei kasutanud mingeid imematerjale, teemantketas soone jaoks ja natuke tõrva pleki ja katte vahele. 
Katiku all mõtled ilmselt korstent, mis katusest kõrgemal on natuke jämedam? Seda ei ole enam tarvis.

[tcumen]

Katiku all mõtled ilmselt korstent, mis katusest kõrgemal on natuke jämedam?

 Seda ma mõtlesin jah. Lisaks teine katik on selle koha peal, kus korsten vahelaest läbi läheb.
Omal sai kunagi nii need korstnad ehitatud.

See on tegelikult huvitav lahendus: soon sisse ja plekk sinna soonde.
Ma näen seal küll ühte viga: veel on võimalik sinna soonde sattuda.
Kui pole saladus, kui kaua selline lahendus ilma käes olnud on?

[Marko]

Seitse aastat, null probleemi.

[maisalup]

aga aja jooksul paisutab külm ja vesi selle korstna puruks. Omal kindel plaan see katik ka laduda, saab hiljem plekiga lihtsama vaevaga kaetud.

[Janka]

aga aja jooksul paisutab külm ja vesi selle korstna puruks. 

A kui hermeetikut täis pressida?

[Marko]

Külm ja vesi? Pleki kalle on negatiivne ja mitte mingit võimalust ma neile ei jätnud.

[Janka]

Kiidetud seda ja laidetud toda ehk all in one short clip
...

[bom]

Tõstan vana teemat, ehk saab siit abi. Objektiks 1960. aastate eramu - valge tellisvooder, eterniit katusel jne, kindlasti tuleb silma ette. Eterniit pragunenud, vajab vahetust. Millega arvestada ja mida eelistada? Mulle tundub, et kui panna taas eterntiit (s.o kaasaegne raske eterniit, mitte bituumenplaat), siis ei peaks ehk toetavaid osasid ümber tegema. Kokkuvõttes oleks soodne ja lihtne, vana plaat maha ja uus peale. Kukalt paneb kratsima katusele käigutee rajamine , kuidas see peaks eterniidi peale toetuma?

Või peaks siiski mingil põhjusel eelistama plekki, kas võiks olla parem, odavam vms? 

Ja kui keegi oskab Viljandi kandis töö tegija osas soovitusi anda või mõne tegija eest hoiatada, siis see oleks ka kulda väärt info.

[PlyVal64]

Või peaks siiski mingil põhjusel eelistama plekki, kas võiks olla parem, odavam vms? 

Esimene asi on ehitusluba - ära seda unusta Nagu päriselt ka, nii idiootseks on asi läinud. Kui veel vahetad materjali ja/või katuse värvi, seda enam! Meil sai üks Peremees trahvi Pärnaka/Risti nukal, sest vahetas 1:1'le valtspleki "ebaseaduslikult" ja koerasitamiilits tuli turja. Ma kohe teen proovi: võtan oma kivikatust natuke lahti et alt puhastada kaseurvad, männiokkad jms saast ära ja par jooksukohta lappida - äkki saan ka trahvi Mingit luba ma küsida ei kavatse... katuse hooldamiseks.

Ja siit siis ka materjal: teoorias peaks kõige odavam ja kõige lollikindlam tulema ikkagi plekk. Lisaks tekib nii varu-tugevus toolvärgile. Kuna plekki pannakse ju ühe jupina, on kõige vähem ühendusi, kõige lihtsam neelusid, räästaid, viilusid ja otsi lahendada, kõige kergem, neidsinaseid käiguteid, lumetõkkeid jms hoolduseks vajalikku installida etc. Kas plekk nüüd kõige ilusam on aga koledam kui moodne eterniit ta ka pole. Eterniit on üks vastik raske asi - mina hoiaks eemale. Esmapilgul on ruudu hind ju tore aga teed "omale ja üks kord", ostad kõik õiged lisavidinad, otsad, harjad jne ja siis on ruudu hind hoopis teine. Plekil on nii kõva konkurents, et saab ikka väga odavalt. 

Aga värskemad kogemused paari Sõbra katustega: pleki puhul tuleb väga põhjalikult materjali ja tootjat valida! Üks sai "kuulsa tootja" oma, kiviprofiil, ja see oli kui juudiplekk - õhuke, venis jne. Paika me ta saime ja ilus on ka aga käterammuga venitad paani laiemaks...ei ole normaalne! Aga vaatad ka, et plekkide paksused 0,45-1 mill, üle poole paksem võib olla sama hinna eest. Sellisel lihtsal katusel on veel ehituse kiirus ka geniaalne: 12 paani, 3Meest+Naine ja üks pool 5 tundi amatööridel teha. Sinna lisandub siis viilud/räästad/otsad "nikerdada". 
Ilma igasuguse reklaami tagamõtteta võtsin oma olematu kaldega katusega kõrvalhoonele Karu Katusest, sest seal oli plekk ikka plekk! OK, ma võtsin trapetsi ja sobrasin nende jäägihunnikus (väga tore tegevus ja asi nende puhul Kopli uulitsal). Ja plekk tuli ikka väga palju odavam, kui teisele kõrvalhoonele pandud sindel. Sindli puhul olen pannud nii Pikipoikat (suvekodu), Icopali (garaaz) kui üliodavat Techonikoli venelast (Sõbra suvemaja, paar pakki omal viimasel katusel) Icopaliga koos) ja seal küll mingit vahet pole.

[vant]

Tõstan vana teemat, ehk saab siit abi. Objektiks 1960. aastate eramu - valge tellisvooder, eterniit katusel jne, kindlasti tuleb silma ette. Eterniit pragunenud, vajab vahetust. Millega arvestada ja mida eelistada? Mulle tundub, et kui panna taas eterntiit (s.o kaasaegne raske eterniit, mitte bituumenplaat), siis ei peaks ehk toetavaid osasid ümber tegema. Kokkuvõttes oleks soodne ja lihtne, vana plaat maha ja uus peale. Kukalt paneb kratsima katusele käigutee rajamine , kuidas see peaks eterniidi peale toetuma?

Või peaks siiski mingil põhjusel eelistama plekki, kas võiks olla parem, odavam vms? 

Ja kui keegi oskab Viljandi kandis töö tegija osas soovitusi anda või mõne tegija eest hoiatada, siis see oleks ka kulda väärt info.

Tänapäeval on olemas nn. leedu eterniit. Kvaliteetne ja värvivalik ka olemas. Käigutee rajamise kohta on olemas kaks varianti- kas laine harjale või põhja. Laine harjale rajamist ei soovita, kuigi manual näeb nii ette. Pigem põhja ja poldiaugud möksida.
 Kui on Viljandi kandis ehitussoovi, siis võib privasse kirjutada. Tulen kohale, vaatan üle, teen pakkumise.

[stretch]

...sest vahetas 1:1'le valtspleki "ebaseaduslikult" ja koerasitamiilits tuli turja.

Oleks täitsa huvitav teada, mis paragrahvi alusel "väänati", sest ehitise osa asendamine samaväärsega justkui ei ole VEEL ehitusloa ega -teatise kohustuslik. Või siis ikka ei olnud 1:1...

[PlyVal64]

Kui juba katusespetse siia satub: kõik muud materjalid on selged ja eks nende vastupidavus ning paigalduse lihtsus/keerukus on ka selged. 
Aga et omal on miljööväärtuslik maja samasuguses piirkonnas, keeruline vana S-kivi katus millele enam asenduskive ei saa jne, siis on paratamatult ees katusevahetus ja suures piires on sõelale jäänud kivipuistega plekipõhjalie mitmekihilise kaitsega paneelkatus Gerard Diamant. See oleks ka ainuke alternatiiv uuele kivikatusele, mis võiks üldse ehitusloa saada... aga kallis! Eestis jämedalt 19-20 eur ruut + vidinad ehk mul läheks koos uue roovi, kile, mäda lappimiste jms julge 10K katus maksma. Samas oleks ka vana Võrukivi asendaja Bendersi antiik 10 rutsi ruut ehk lõpphind nii meeletult ei erineks, küll on kaalu küsimus! 

Kas KEEGI on selle katusekattega üldse kokku puutunud, on mõnel sõbral selline katus jne - on's see siis nii hea, nagu lubatakse? Seda saab vähemalt üksi panna sest ma pole enam 15-aastane, kes 50 kilo turjal kitsel kividega mööda katust jookseks...  
See on ikka oluline vahe, kas suur pooleruudune tükk kaalub 3 kilo või üks kivi 4 kilo

[PlyVal64]

...sest vahetas 1:1'le valtspleki "ebaseaduslikult" ja koerasitamiilits tuli turja.

Oleks täitsa huvitav teada, mis paragrahvi alusel "väänati", sest ehitise osa asendamine samaväärsega justkui ei ole VEEL ehitusloa ega -teatise kohustuslik. Või siis ikka ei olnud 1:1...

Täiesti identne on praegune katus, samasugune valts ja punane. Selge, et tehti korda ka vintskapid jne. See oli eelmine suvi ja töö vahepeal seisis, sest käis mingi ilgeim jama. 
Aga ma pakun välja ka vastuse sest seda tuleb vanade mädanenud Nõmme puukuuridega ikka teha: 

§ 4. Ehitamine
...
(3) Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus:

...
 2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;
...
4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;

Siit edasi on küsimus, kas roovitis on katust jäigastav konstruktsioon ja lihtsam/odavam on pigem luba võtta kui koerasitamiilitsa ja äraostetud kohtunikega kohtus vaielda. Ma ei kujuta sellist katusevahetust ette, kus seda töö ei tehtaks. Kõnealusel majal pandi ju ka pleki alla kile, äkki ka LISAsoojustati katusealust (vust tehtigi) ja see on juba ka ehituslike omaduste oluline muutmine Täpselt nii idiootseks ongi mindud. 
PS: MuPo pidi aerofotodelt ja niisama ise pildistades isegi illegaalseid katuseaknaid otsima jms "asjaga tegelema". PÄRISELT!  Ja siis load ja trahvid. Kristiines üks tuttav vaevleb sellega praegu... Veluxid pööningule "tekkinud" 50'te majale 20 aastat tagasi... Ühesõnaga kilulinnas on asi hull aga miks ei peaks mujalgi teistmoodi olema? Seadus ju kõigile sama.

EDIT: kuna tõesti oli vaja ja hakkan katusega tegelema, siis kurgeldasin veel ja leidsin sellise asja:

Eterniidi asendamiseks kiviga ei ole vaja koostada ehitusprojekti.
Kaks kuud tagasi sain sellise vastuse Majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumilt:
"Oleme seisukohal, et juhul, kui üks katusekate asendatakse teisega ning sealjuures ei muudeta katuse kandekonstruktsioone, siis võib seda käsitleda osa asendamisena samaväärsega, mis ei ole teatise ega loakohustuslik. Andmeid saab ehitisregistris muuta andmete esitamise teatisega."
Esitama peab andmete esitamise teatise, mille põhjal muudetakse ehitusregistris katusekatte tüüp ära ja see on kõik.

See, et MKM elik ministeerium on mingil seisukohal, ei muuda MuPu ja Linnavalitsuse seisukohta Ja selgusetuks jääb ju ka see, kuidas vahetada katusematerjali laudist/roovitust muutmata???  Ma saan aru sellest, kui ma võtan praegu lahti oma katuse (kivi on lahtiselt laotud), puhastan roovivahed, asendan katkised kivid (võin seda ju teha 100% ulatuses) jne, siis see on hooldus ja samaväärsega asendamine. Nõus. 
Eterniidi vahetajale on uue samaväärsega asendamine ka lihtne, sest uus plaat on sama mõõduga ja roovi ei pea torkima. Aga niipea, kui oled katuse lahti võtnud ja natukenegi kaasajastad selle ehitust soojustamise, uute materjalide jne näol, tugevdad, lisad/kaotad akna, on tegu ehitamisega ja Lisa1 alusel peab olema nii ehitusteatis kui ehitusprojekt, sest tegu on ümberehitamisega! Ja kindlasti arvab KOV teisiti ka katusematerjali vahetuse osas. Ainus võiks olla savikivi vs betoonkivi vahetus.

[stretch]

Mis soojustamisse puutub, siis seda saab ju teha seestpoolt, muponaudi silme eest varjatult. See, kas roov on jäigastav konstruktsioonielement või mitte, võib tõesti KOV-i ametnikust sõltuda. Mupole tuleb see tabel nina alla pista, kui näed neid maja ümber luusimas.
Katuseakendega seonduv tegevus on muidugi juba teine teema ning veidi rohkem õigustatult kirjas ehitamisena.

[taavi]

Kas keegi on kuskil kaubanduses kohanud leedu eterniidiga kokkusobivat sama tugevat läbipaistvat paneeli ka? Mul plaan terrass teha, plaanisin sinna katuseks räästa pikenduse panna (katus leedu eterniidist tehtud 5a tagasi, ühtki halba sõna ma ei ütle selle kohta, kuna selle paigaldamisel erinevalt pleki puhul saavad 5 pöidlaga inimesed ka hakkama, sest kriipsu ja kraapsu oht ei riku materjali omadusi. Pleki puhul rooste suht kindel tekkija, kui kraabid ära, lisaks need kruvid pleki puhul peavad olema ka kallima otsa omad, sest muidu sureb tihend ja hakkab lekkima). Naabrid ka käisid vaatamas, kui panin eterniidi peale, teised kõik kas kivi või plekiusku olnud, naabrimees, kes aasta minust varem omale katuse peale pani, tema vahetas vist juba paar aastat tagasi kruve välja, sest tihendid hakkasid lekkima.

[muska71]

Ja siit siis ka materjal: teoorias peaks kõige odavam ja kõige lollikindlam tulema ikkagi plekk. Lisaks tekib nii varu-tugevus toolvärgile. Kuna plekki pannakse ju ühe jupina, on kõige vähem ühendusi, kõige lihtsam neelusid, räästaid, viilusid ja otsi lahendada, kõige kergem, neidsinaseid käiguteid, lumetõkkeid jms hoolduseks vajalikku installida etc. Kas plekk nüüd kõige ilusam on aga koledam kui moodne eterniit ta ka pole. Eterniit on üks vastik raske asi - mina hoiaks eemale. Esmapilgul on ruudu hind ju tore aga teed "omale ja üks kord", ostad kõik õiged lisavidinad, otsad, harjad jne ja siis on ruudu hind hoopis teine. Plekil on nii kõva konkurents, et saab ikka väga odavalt. 

eterniit harjad on maru rabedad,ma neid küll puruks astunud ja ei soovita.olin ka eterniidifänn,aga bestori lehelt kadusid hinnad ja kadus ka mul huvi eterniidi vastu.plekjk olemas ja sain poole hinnaga ja rahul.eterniidil käiguteid pole veel näinud,aga plekkkatusele mõeldud terasredeleid olen eterniidile küll pannud ka vanale ja olen ka näinud orginaaljalgadega paigaldatuid.