Diiselmootoriga sõiduautode lõpp on lähedal
#1

See võib tunduda vingumisena kuid isehakanud peast põrunud rohelised keskkonnaaktivistid on saamas oma tahtmisi. Sest üha rangemaks muutuvate looduskaitse  euronormide tõttu loobuvad üha rohkem autotootjaid diiselmootoriga sõiduautode müümisest . Suvel lõpetas TOYOTA diiselautode müügi Eestis . Nüüd lõpetab Peugeot diiselmootori arendamise ning võib üldse diiselmootoriga autode tootmise lõpetada. Rootsis ja norras on päris hulluks mindud seal tahetakse diiselmootoriga sõiduautode müük keelustada juba 2023 aastast. Kõige absurdsem on see et veoautod ja kaubikud ju jäävad diiselmootoritele ja need kokkuvõtteks saastavad loodust isegi rohkem kui kõik diiselautod kokku. Praegusel ajal kus kütuse hinnad pidevalt tõusevad on ju uuemad diiselmootoriga autod vägagi ökonoomsed , võtavad vähe kütust see on ju autoostu peamine argument eestlasel .Lihtsalt ei saa aru sellest põhimõttest - miks on vaja nüüd järsku diiselmootoriga sõiduautod keelustada tuues ettekäändeks mingid totakad keskkonnanormid.

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta
#2

Muretseda tuleks eriti siis,kui keelatakse diiselmootoriga autode sõit. Aga seda ilmselt päris teha ei õnnestu kuna toodetakse ka biodiiselkütust. Minu arvamus.... Kui seda ikkagi kunagi tehakse siis ilmselt jutt biokütusest,selle kasutamisest ja üldse mingist keskkonnasäästmisest on osutunud täitsa mölaks. Big Grin
Kurb muidugi,kui lõpetatakse diiselautode arendamine jne. Maailm pöörleb ikka suhteliselt valesti....

T.
Vasta
#3

Sellest on juba mõnda aega sahistatud. Kirjutasime sellest 2016 natuke. Ilmselgelt on lobitöö EL institutsioonide koridorides sel teemal agaram, kui diislite plussidest rääkijate hääl kannab. 

Diisleid on igasugu DPFide ja euronõuete tasemetega juba kaua piinatud. Kuigi peab tunnistama, et ühtteist plusspoolele mahtuvat on päriselt ka tunda - näiteks Londoni õhk on täna palju puhtam. Näiteks 6-7 a tagasi muutus valge kaubik Londonis pärast paari päeva halliks. Kohalikud seletasid, et see on just diiselmootorite tõttu. Nüüd seda muret enam ei ole, sest diisleid on kõvasti kohitsetud. 

Aga kuniks liikluses on vanad tossavad diislid, eriti veokid ja bussid, siis nähakse diislis tonti ning laiendatakse see kriitika kõigi diiselautode peale.

Aga võimalik, et see on ka asjade loomulik areng, sest inimeste huvi diiselmootoritega sõiduautode vastu on vähenenud iga aastaga. Samas hübriidajamiga autode vastu on kasvanud nõudlus lausa plahvatusliku kiirusega. võib arvata, et üks asi on see, et peamiselt sõidetakse ikkagi lühikesi otsi ja seal on diisli eelised vähesed.

Mujal Euroopas aga kannatavad diiselmootorid juba mõnda aega karmimate automaksude all - näiteks Soomes on diisli aastamaks lihtsalt jõhker. Ja seetõttu on mõni pluss jälle vähem. Naljakal kombel on diislid Inglismaal veel populaarsed, aga ilmselt tuleb seal otsida põhjuseid selles, et UK commute on jällegi pigem pikavõitu.

Facebook @accelerista
Instagram @accelerista
www.accelerista.com
Vasta
#4

Diisli ainus pluss bensiini ees on olnud ökonooomsus. Uued turbobensukad on ökonoomsuses diislile järgi jõudnud, 4l/100km pole midagi erilist uute bensukate puhul, kusjuures on parem minek, kiirem soojenemine jne. Turbobensukate väiksem ressurss ei ole uute autode puhul argument ja ega uued diislid ka sellega ei hiilga. Ford ütles juba aastaid tagasi et Transit on projekteeritud 300 000 km läbima.

Mart, sõitnud eluaeg diislitega.
Vasta
#5

(04-10-2018, 13:45 PM)Mart Laanelepp Kirjutas:  Diisli ainus pluss bensiini ees on olnud ökonooomsus. Uued turbobensukad on ökonoomsuses diislile järgi jõudnud, 4l/100km pole midagi erilist uute bensukate puhul, kusjuures on parem minek, kiirem soojenemine jne. Turbobensukate väiksem ressurss ei ole uute autode puhul argument ja ega uued diislid ka sellega ei hiilga. Ford ütles juba aastaid tagasi et Transit on projekteeritud 300 000 km läbima.

Mart, sõitnud eluaeg diislitega.


Ma pigem ütleks et turbobensukad on diislile kulu osas lähemale jõudnud. Järgi nüüd vaevalt.

Ostsin endale sel suvel uue diisel Octavia. 
Eelnes pikk proovisõidu autode katsetamine ja statistika tegemine.
Minu Skoda 1,6 diisli esimese 5000 km keskmine on 4,3. 
Proovisõit TSI Octaviaga õige pisut paremat jalga tagasi hoides tõi keskmiseks 5,2. 
Toyota Corolla(turbota) võttis 5,7.
Hyundai I30 mis Octaviast pisem näitas 5,2 keskmist.
Märksa pisem Dacia Logan 0,9 turbo bensiin tulemus oli 5,4.
Jne...

Olen nõus et vahe pole enam väga suur, aga arvestatava läbisõidu juures täiesti olemas. Kui nüüd autole paigaldatud veokonksu ka aeg-ajalt sihipäraselt kasutada, läheb vahe veel suuremaks...

Tuttava Hybriid Toyota Auris võtab reaalses maailmas omaniku väitel ca 5... Kui ainult linna sõita, pidi vähem võtma. Aga tehase lubatud 3,6 keskmine pidi ulmevaldkonda kuuluma...

Ja jahedal suvehommikul ei suutnud TSI küll märgatavalt rutem sooja toota... Talve kohta andmed veel puuduvad isiklikus kogemustepagasis...

Eks aeg näitab, mis mäng seal kõrgemates koridorides käib.
Niipea ei näe küll võimalust et pisutki suuremad masinad kollektiivselt alternatiivseid kütuseid tarbima hakkaks...
Kõvemad saastajad toimetavad praegu rahulikult edasi...

Endiselt paadunud diisliaustaja.
Vasta
#6

1.2 octavia bensiiniröövel tarbis 800kg haagisega 15liitrit/100km samas kui mu vana 1.6diisel ford sama koormaga näitas 7.0 keskmiseks kuluks ja minu kärakas kiirendab paremini sellest bensukast vähemalt minu arust
Vasta
#7

(04-10-2018, 12:09 PM)E303 Kirjutas:  See võib tunduda vingumisena kuid ...
Ära siis vingu ja mine osta omale mõned diiselmasinad tagavaraks. Siis om hää võtta ja sõita, kui teised kõik kadedalt päält vaatavad.

hp
Vasta
#8

(04-10-2018, 12:09 PM)E303 Kirjutas:  See võib tunduda vingumisena kuid isehakanud peast põrunud rohelised keskkonnaaktivistid on saamas oma tahtmisi. Sest üha rangemaks muutuvate looduskaitse  euronormide tõttu loobuvad üha rohkem autotootjaid diiselmootoriga sõiduautode müümisest . Suvel lõpetas TOYOTA diiselautode müügi Eestis . Nüüd lõpetab Peugeot diiselmootori arendamise ning võib üldse diiselmootoriga autode tootmise lõpetada. Rootsis ja norras on päris hulluks mindud seal tahetakse diiselmootoriga sõiduautode müük keelustada juba 2023 aastast. Kõige absurdsem on see et veoautod ja kaubikud ju jäävad diiselmootoritele ja need kokkuvõtteks saastavad loodust isegi rohkem kui kõik diiselautod kokku. Praegusel ajal kus kütuse hinnad pidevalt tõusevad on ju uuemad diiselmootoriga autod vägagi ökonoomsed , võtavad vähe kütust see on ju autoostu peamine argument eestlasel .Lihtsalt ei saa aru sellest põhimõttest - miks on vaja nüüd järsku diiselmootoriga sõiduautod keelustada tuues ettekäändeks mingid totakad keskkonnanormid.
See kõik võib kehtida uute autode müügil - olemasolevaid diisleid nüüd vaevalt et keegi ära keelab.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#9

Sakslased ju juba alustasid selle keelamisega. Linnade kaupa hakkab pihta ja pärast kasutad oma diisel auto asemel diisel bussi. Samas täna nt absurd see et 30 pluss autodele  paljud  keelud ei kehti, diisli keeld küll vist kehtib nendel üksikutes kohtades.
Vasta
#10

(04-10-2018, 12:09 PM)E303 Kirjutas:  Kõige absurdsem on see et veoautod ja kaubikud ju jäävad diiselmootoritele ja need kokkuvõtteks saastavad loodust isegi rohkem kui kõik diiselautod kokku.

Ei ole absurdne, loogiline on. 
Sisepõlemismootorite saastet on mitmesugust.
 CO2, mis globaalset kasvuhoonet kütab ja CO, mis inimesele mürgine ning siis ka "diislitahm", mis kantserogeenne. Kaks viimast tuleb hoida eemal linnadest, kus kontsentreeritult asub kõige suurem hulk inimesi.
 Veokaid linnadesse enamväga ei lasta, seega mürkide kontsentratsioonid seal vähenevad, kui sõiduautodiislitest vabaneda. 
Globaalset CO2 kütab igasugune põletamine edasi, bensukad ja diislid, laevad ja rongid, lennukid ja katlamajad.
Vasta
#11

Huvitav, et tarbimismaksud kütuseaktsiisidena diisel-sõiduautosid pildilt välja ei puksi. Oleks ju igati loogiline hoob nii vanade, kui uute sõidukite puhul valikute suunamiseks.
Aga tegelikult on aeg küll - väikese töömahuga ottomootoreid asusin ma ootama juba pealt kümne aasta tagasi - kui paistis, et põllumajandusliku kütusega kulgevad masinad on iseenesestmõistetavalt turboga, bensukad aga vaikimisi ilma.
Loodame, et bensu- ja elektrimootoritest ja nende kombodest saab diislitelt ärasuunatava arendusrahaga veel midagi head. Nagu alles hiljaaegu hõõglamp-säästupirn-LED evolutsioon toimus. Kuigi selles võrdluses peaks ilmselt bensumootori asemel just elekter võimule saama. Aga olgu, mis on - peaasi, et säästupirnist lahti saab Wink

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#12

Võiks olla keelatud jah. Liiga palju diiselautosid tänavapildis ajavad rõvedat haisu ja musta suitsu välja. Ei saa ju eeldadagi, et omanik neid remontida laseks, sest diiselautosid ostetakse sellepärast et "säästa", remontimine nulliks selle säästmise ära. Sad
Vasta
#13

(04-10-2018, 18:38 PM)CORRADOg60 Kirjutas:  
(04-10-2018, 13:45 PM)Mart Laanelepp Kirjutas:  Diisli ainus pluss bensiini ees on olnud ökonooomsus. 

Mart, sõitnud eluaeg diislitega.


Ma pigem ütleks et turbobensukad on diislile kulu osas lähemale jõudnud. Järgi nüüd vaevalt.
Bensukate tegelik kulu on kõvasti suurem kui tehas lubab, samas diisli numbritega nii palju ei lüpsta. See paraku ei koti kedagi.

Nende kulunumbritega lüpstakse meid korralikult. Kahjuks ka keskmine tarbija ei süvene tegelikku kulunumbrisse, et selgitada mis on tema auto keskmine TEGELIK kulu. Enamasti tuleb see muidugi sellest, et firma maksab ja siis pole ju vahet.
Kontrolli oma auto spido näitu enam-vähem SIRGEL trassil mingi 100km otsal gps-iga. Kas läheb kokku ? Enamasti mitte. Siit saad koefitsendi millega korrigeerida tegelikku läbimist. Kurvilistel teedel ja metsade vahel sel kontrollil mõtet pole sest gps paneb seal vahemaaga puusse.

See võib ju tunduda norimisena, et mis see 5% siis ka ära ei ole, aga see "eksimine" on alati tarbija kahjuks. Ja kui palju tillitab sinu kompuuter mis on progetud tegelikku kütusekulu arvutama? Mingi 20% ? Ja ikka alati ühele poole. 

Selle tillitamisega žongleeritakse ka sobivad numbrid statistikasse ja siis ongi diislid saatanast.
Vasta
#14

Kogu selle haiseva ja logiseva saasta võiks tänavatelt rahulikult ärakorjata. Veokitest ja bussidest ja kaubikutest siinkohal ei räägi, kuna need oma saastakoguse võrdluses taiselpemmide ja muu rämpsuga on liigutatava koorma/kauba/inimühikutega ikkagi lapselalin. A mis puudutab üldist maamuna saastet, siis keelamist tuleks alustada lehmadest ja arengumaade toiduvaaritamisest. Kõik need Kyoto protokollid ja muu silmamoondus on järjekordne juudibisnis valge (ja eriti keskkonnateadliku) inimlooma käest ekvivalentide kokkukogumiseks. Hindu põletab ikka panniall lehmasitta ja hiinlane kivisütt ja neeger mäekõrgusi plastihunnikuid jäätmekäitluse nimeall.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#15

Mul on diisel auto ,mis on sõitnud 250000km.Ja mille sumpa otsad kipuvad rooste minema ja otsast seespoolt näpuga jutti vedades ei jää näpp tahmaseks.Mida ei saa kõikide bensukate kohta öelda.Loomulikult on auto varustatud kûbemefiltriga.

Kasutatud ja uued jupid enamus uutele ja vanadele  ka väga vanadele husqvarna,stihli,jonsered ja partner saagidele.Saagide ja võsalõikajate remont/hooldus.5297816
Vasta
#16

Ja kogu selle autode poolt tekitatud saaste kontekstis tuleks mõelda hoopis tehaste, kaubalaevade ning kasvõi looduses pussavate asjade peale.

One massive container ship equals 50 million cars: https://newatlas.com/shipping-pollution/11526/
How 16 ships create as much pollution as all cars combined: https://www.dailymail.co.uk/sciencetech/...world.html
Turkmenistaaanias põleb mingi auk juba 40 aastat: https://www.dailymail.co.uk/sciencetech/...years.html

Ja lõpuks on üldse see, et üks vulkaan pussab korralikult ...

kõik on suhteline Smile

Facebook @accelerista
Instagram @accelerista
www.accelerista.com
Vasta
#17

(04-10-2018, 18:38 PM)CORRADO Kirjutas:  Tuttava Hybriid Toyota Auris võtab reaalses maailmas omaniku väitel ca 5... Kui ainult linna sõita, pidi vähem võtma. Aga tehase lubatud 3,6 keskmine pidi ulmevaldkonda kuuluma...

Ma eelmisel talvel sõitsin Hybriid Aurisega paar nädalat. Pikad otsad ja vahepeal haagisega. Külma ilmaga (nii umbes -20) oli kulu 10 liitrit sajale, haagisega 14 sajale. Hat-Autost küsisin, et miks nii suur kulu on ja sealt räägiti mingist akude laadimistsüklist, mis külma ilmaga kulu suureks ajab. Paak on sellel pisike, vist 30 liitrit, sõitsin Varssavisse ja umbes nagu tsikliga, et muudkui tangi. No Poolas oli soojem, kulu langes umbes 6 liitri kanti. A mingist kokkuhoiust või  ökonoomiast mina küll selle Hybriid Aurise puhul rääkida ei saa.
Vasta
#18

(04-10-2018, 18:38 PM)CORRADOg60 Kirjutas:  Ostsin endale sel suvel uue diisel Octavia. 
Eelnes pikk proovisõidu autode katsetamine ja statistika tegemine.
...keskmine on 4,3. ...tõi keskmiseks 5,2. ...võttis 5,7.....näitas 5,2 keskmist.... tulemus oli 5,4.
Jne...
Kas tõesti leidub veel tänapäeval inimesi, kes arvavad, et see pisike number, mida kompu "arvutab",  on reaalne....?
Vaid mõned katsetulemused:
Golf 7 1,4 bensukas, armatuuris 4,7L/100; täispaagi meetodil 5,2, see kõik maanteel.
Land Rover Disco 3 2,7 diisel, "usunumber" armatuuris 8,5L/100, tegelik 12,5L, linnas.
Ehksiis mida suurem mootor, seda rohkem valetavad. Ja ikka päris räigelt.
Vasta
#19

(05-10-2018, 07:53 AM)stihl Kirjutas:  Kas tõesti leidub veel tänapäeval inimesi, kes arvavad, et see pisike number, mida kompu "arvutab",  on reaalne....?...
Ehksiis mida suurem mootor, seda rohkem valetavad. Ja ikka päris räigelt.
Loomulikult teen uue auto puhul loomkatsed elik saan selgeks, milline on täispaagi meetodil ja kompuga saadu vahe. Mu autodel pole see uuest peast olnud väga suur, kuni 0,5 l sajale. Küll aga kastikal kasvas see vahe mõne aja pärast, pärast seda kui süva venes sain mingit solki paaki, terve liitri võrra elik 1,5 liitrile ja kasvas ka kompu arvutatu. Arvatavasti on mingi pihusti poolpekkis aga kuna ülevaatuselt saab juba aastaid sellise motoga läbi, siis maainimesel pole ka olnud aega ja hädavajadust diislispetside poole pöörduda.
Tundub, et just mida suurem tegelik kulu, seda suurem ka erinevus kompu arvutatuga, ju siis %.
Vasta
#20

(05-10-2018, 07:53 AM)stihl Kirjutas:  
(04-10-2018, 18:38 PM)CORRADOg60 Kirjutas:  Ostsin endale sel suvel uue diisel Octavia. 
Eelnes pikk proovisõidu autode katsetamine ja statistika tegemine.
...keskmine on 4,3. ...tõi keskmiseks 5,2. ...võttis 5,7.....näitas 5,2 keskmist.... tulemus oli 5,4.
Jne...
Kas tõesti leidub veel tänapäeval inimesi, kes arvavad, et see pisike number, mida kompu "arvutab",  on reaalne....?
Vaid mõned katsetulemused:
Golf 7 1,4 bensukas, armatuuris 4,7L/100; täispaagi meetodil 5,2, see kõik maanteel.
Land Rover Disco 3 2,7 diisel, "usunumber" armatuuris 8,5L/100, tegelik 12,5L, linnas.
Ehksiis mida suurem mootor, seda rohkem valetavad. Ja ikka päris räigelt.
Kui nüüd kriitika minu pihta käis siis kõik peale selle auto, millel kirjas näitas, oli arvestuses paaki läinud liitrite järgi täispaagi meetodil. Kahjuks ei taibanud kompuutrite näite üles tähendada...Teatud marke proovisõiduks antakse ainult "korraks", müügimees kõrval ja tankida tema sind väga ei taha lubada... Ja imeväikse läbisõidu juures kahe tankimise vahel ei tule tulemus ka eriti täpne...
Samas mõni teine ei pahanda kolme päeva ja 600 km peale... Ja sõitsin endale tavapärases keskkonnas, mitte tehase reeglite järgset tsüklit.

Odomeetri näite, tõsi küll ei kontrollinud.

Kompuutri eksimus on Skodal 0,2l . Kompu näitab 4,1. Reaalne on 4,3. Paagis loksub Neste ProDiesel.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne