[aavu]

 seda kogemust sitaste ning märgade peeglitega autost kummaltki poolt 25 cm laiematesse mulkudesse pimedas ja väsinuna tagurdamisest on üksjagu.

Ma loen tagurpidi parkimist ohutumaks kui edaspidi parkimist. Sest külma mootoriga jäiste tagaakende ja peeglitega ei meeldi mulle üldse tagurdada hooviväravast välja tänavale. Või ärikeskuse parklast.

[v6sa]

 seda kogemust sitaste ning märgade peeglitega autost kummaltki poolt 25 cm laiematesse mulkudesse pimedas ja väsinuna tagurdamisest on üksjagu.

Ma loen tagurpidi parkimist ohutumaks kui edaspidi parkimist. Sest külma mootoriga jäiste tagaakende ja peeglitega ei meeldi mulle üldse tagurdada hooviväravast välja tänavale. Või ärikeskuse parklast.

Mina samuti.

Samas nelja aasta pikkune kogemus ütleb, et katuse all parkival autol on ka pakaselisel hommikul peeglid ja aknad puhtad.  Ning mitte igaüks ei ela tiheda liiklusega tuiksoone ääres, vaid mõnel meist on õuel ruumi elamiseks. Ei pea arvestama oma sissemagatud minuteid tagasilendavate "ärimeestega", vaid ainult ringituterdavate laste ja lemmikloomadega.

Aga ikkagi on oluliselt lihtsam sõita auto parempöördega otse katusealusesse, kui vasakpöördega pimedas ja vihmas sättida mulgu ette nii, et esimese korraga paralleelsest sisse mahuks. Ma saan aru, et vaid minusugusel maakal on probleem ja enamus ülijuhte sooritab selle manöövri vaid kõrvakuulmise alusel, aga see ei muuda asja mulle grammigi mugavamaks. Ning kui peaks juhtumisi olema mõni veel, siis tema õppigu minu veast.

[pkmp]

Nojah, toon tööstushoonete projekteerimise kogemusest teemasse termini "perspektiivse laienduse suund"

Üsna tavapärane on tellija, kes sellele ei mõtle ja mõne aasta pärast uue laienduse vajaduse tekkimisel on "oleks-oleks" situatsioon.
Oleks õigel ajal projekteerijat kuulatud ja asendiplaaniliselt ja konstruktiivselt arvestatud järgmise hoone osa ehitamisega, oleks väga paljud ülearused liigutused ja kulutused tüki väiksemad.  Üsna tavapäraselt ja tihti ette tulev olukord.

Niisiis Murphy-laadselt:
Hobiruum on alati väike
Täiendus nr1:  kui enne oli suur, siis mõne aja pärast jääb väikseks
Täiendus nr2: tahad suuremat ruumi, korista enne vanast vana koli ära.

Ja kivimüüride ladumisest: aga vaadake uusi tööstushooneid, mitu nendest on kivist laotud?  Mõni üksik ju!
Et uni rahulikum, kui kivisein?  Ma pabistaks rohkem minimaalse kaldega 7-meetrise sildega katuse pärast, kui ohtralt sadanud lumi sulailmaga vettima hakkab.

Tööstusehituses on valdav teraskarkass+SW paneel.

Lihtne, kiire, ühe korraga viimistlus ka ja lihtne on ka võimalus: mõne aasta pärast teed pikemaks-laiemaks. 
Fassaadi "ilusaks" tegemiseks on ka kõik võimalused.

[zazik]

gigantomaania vist?
minul on nelja auto hoiukoht 6 x 10 meetrit.  seest.
...

6x6 hoonesse mahub kaks autot vaid nii, et vasakud uksed on keskele (elik üks tuleb tagurdada) ja parematest sisse-välja ei käida. Mul on sääraseid 2 tk, 4 auto jaoks ja seda kogemust sitaste ning märgade peeglitega autost kummaltki poolt 25 cm laiematesse mulkudesse pimedas ja väsinuna tagurdamisest on üksjagu.

Nina ees garaazhi või parkimiskohta ajamine on minu meelest küll absoluutne hädatapp. Ikka tagurpidi aetakse vähegi kitsasse kohta. Siis on võimalik reaalselt kontrollida külgvahesid, lisaks on ninal manööverdamisruumi suuna muutmiseks.

Kaubanduskeskuste parklas imetlen sageli neid Q7-d ja muid väikseid pereautosid, mida nui neljaks üritatakse nina ees parkida ja veel enam pärast kätte saada sealt kohalt.

[klemm]

"Tööruum" sai tehtud 5x7m 2,7x2,7 uksega ja see on väike. Ruumi ju oleks aga need gaziljon pisiasja, mida on ka vaja kusagil hoisutada, võtavad kummagi seina ääres vajaliku ruumi sedapalju ära, et auto jaoks jääb napp 2x4. Ehk reaalselt on mugavam tegelda korraga poole autoga. Mis omakorda tähendab, et talvel ei tee suurt midagi.

Aga saab loomulikult ka väiksemaga ja odavamalt. Auto mõõdus kilehall ei maksa ju sittagi.



Kinnitan seda juttu. Mul isegi meeter laiem 6x7m. Kolmes küljes 40 cm laiad riiulid. Hädaga saab tehtud, a näiteks transporteri taga luuk lahti ei tule, või kui tuleb siis auto eest läbi ei mahu. Tööriistkäru või keevitusega ümber auto sõitmisest ei maksa unistadagi.  Uks 2750x3000 . Kolm kõrgust ok, a 2,75 laius: kuna ruumi vähe siis juhtub, et garaazis sees pool autot ja uksest väljudes tuleb kõht sisse tõmmata.   

Suurus pole oluline, peaasi, et on pikk ja jäme 

[wagoneer]

Ma omale aeda 8x8m garaazi tegin. Ehk mõõtsin oma tol hetkel kõige suurema aurto ära(dodge ram 2500 pika kabiini ja kastiga-6,xx) ja panin natuke otsa,et uks kinni ka läheks. Uks on keskel ja 4m lai. Kuna kõrgusega ei saanud priisata siis see on suht madal. Mingi 2,3m äkki. Alguses oli kõik hea ja ruumi nagu piisavalt,et Dodge ja veel üks auto + talveks pellet+ kõiksugu jalgrattad/niidukid/lumepuhur jne ära mahutaks. Nüüd 6a hiljem mahub sinna garaazi dodge(mis on seina äärde püsivalt pargitud). Jalgrattad ja niidukid/puhur ning talveks pellet ka 5 alust. Ja ongi piuksuga täis garaaz  
Ehk ehita kui suur tahad,siis ikka on ta lõpuks väike. Kuna mul just ehitus käib majal ja kõva ehitussodi vedamine prügimäel,siis eelmisel nädalavahetusel tegin väriseva häälega kindla avalduse kodus,et nüüd lähi nädalatel lähevad kõik garaazi ja tõstavad sealt välja VAID vajalikud ja kasutust leidvad asjad. Mille hilisema tagasipaneku ma heaks kiidan. Ülejäänud sodi läheb kas taaskasutusse või prügimäele. Ilge ahastus tuli peale vaadates seda asjade hunnikut seal kasutuna seismas ja mõeldes,et see ei ole ju ilma rahata tekkinud   Ja noh,see igaks juhuks vanade asjade alles hoidmine on veel omaette teema.
Loomulikult sellise avalduse peale teatati ka mulle,et su dodge ju seisab seal samuti juba mitu aastat

[hulgus]

Mõõtudega on tavapärane soovitus see, et võta mõõdulint ja mine mõõda sõbra, naabri, foorumikaaslase, kohaliku remonditöökoja, ühe, teise kolmanda ruume.  Paberil või joonisel üldjuhul ettekujutust ei teki, seda enam, et mõisted suur ja väike tähendavad eri inimestel väga erinevaid asju.

Säästmaks aega mis kulub käimisele ja mõõtmisele võin öelda, et 9,2x5,9m ruum sobib garaažiks (koos töölaua, puurpingi ja riiuli-kapiga) vaid niikaua kuni vana Landcruiser õues on. Koos lc-ga sobib vaid siis kui auto on 20cm seinast.
ps. ruumi kõrgus 2,6m ja uksed l-2,80;h-2,20m tekitavad masendust...

[spitfire]

On pakkuda 3cm paksust peno umbes 20 plaati kui kellelgi mõnda abiruumi või garaazi tarvis soojustada. Mõõdud umbes 1,2 x 2,5 ma arvan. Tasuta. Aga järgi võiks ise tulla, asuvad Tallinnas.
Vbl. Pärnu annab ka kombineerida, õunte pealt vaatame

On veel komplekt  garaazi puit ukse hingi üle, kahele tiibuksele. Vasara toode, kasutatud aga korras. Neid päris ilma ei saa.

[13piisab]

Tegelikkuses sai selline

plokk on Baurock universal?
mu hoovile maandus täna hommikul seda 8 alusetäit. Kui hästi läheb, on järgmise nädala lõpuks need laotud garaazhikujuliselt ja saab silluste + U-plokk lõpuvööga tegeleda (mulle meeldivad tugevad asjad ja lõpetan seina vööga).

miks on Su pildil kohati justkui liimimata vertikaalvuugid?
pildilt ei mõist Su sillust - ei paista kohapeal valatu, aga valmis-silluseks on liiga pikk? Kas on hoopis (U-?)plokid, mis istuvad metallraamil ja "sildeava" kohal on igaks-juhuks veel ka mingi koormusjaotus-puit-tala?

kas ja kuidas lae soojustad ja kas tuleb vahelagi?
ma tekitan oma garaazhis sarikatele (50x200) katuse alla ca 100mm tuuldumiskanalid ning soojustan selle alt - panen ilmselt lihtsalt 100+100 villa ja sarika-pennide peale (kus on rohkem ruumi) rohkem. Viilu alla nn vahelage ei ehita - et garaazhis oleks võimalikult palju õhku.
katusekatteks tuleb rullmaterjal. Loodame, et praegu väljas seisvad roovid jõuavad enne katmist kuivada ning hilisemate vihmavee väljakuivamistega katusekatet lõhkuma ei asu. On kellelgi kogemust - kas kartus on põhjendatud?

ma tegin muidu vundamendi- ja põranda-tasapinna maapinnaga tasa: kui vaja tõrkuvat masinat või lausa tehnikata keret garaazhi ja välja lükata, saab nii paremini hakkama. Janka garaazhi auto lükkamine on ilmselt natuke tüütum, kui mu oma puhul see olema saab

[Janka]

*plokk on Baurock universal?

*miks on Su pildil kohati justkui liimimata vertikaalvuugid?

*pildilt ei mõist Su sillust - ei paista kohapeal valatu, aga valmis-silluseks on liiga pikk? Kas on hoopis (U-?)plokid, mis istuvad metallraamil ja "sildeava" kohal on igaks-juhuks veel ka mingi koormusjaotus-puit-tala?

*kas ja kuidas lae soojustad ja kas tuleb vahelagi?

*ma tegin muidu vundamendi- ja põranda-tasapinna maapinnaga tasa: kui vaja tõrkuvat masinat või lausa tehnikata keret garaazhi ja välja lükata, saab nii paremini hakkama. Janka garaazhi auto lükkamine on ilmselt natuke tüütum, kui mu oma puhul see olema saab

*Plokk jah kõige odavan Aeroc.
*Kui müüri laduma hakkad, saad aru, miks sellised vuugid jäävad.  
Nende täitmisega mul esialgu kiiret pole. Saavad tehtud, kui silmale sobiva välisvoodri leian. Seni pole veel leidnud.
*Ukse kohal olev sillus on 200x600x5200 originaal. Ostetud koos plokkidega. Madalam (300mm) oleks rohkem meeltmööda olnud, aga tugevuslikel põhjustel sellise pikkuse juures nii madalat lihtsalt ei valmistata ja betoonist seda ise valada ei viitsinud.
*Lagi tuleb kindlasti soojustada. Kuis ja millega - annab aeg arutust. Nähtavasti kahekordne kipsplaat, õhuvahe 50mm, laudis ja kui õnnestub hankida, siis tagatipuks höövlilaast ja selle peale midagi tuuletõkkeks.
*Ma armastan kõrget soklit ja kuiva ruumi selle peal
Kuidas lükatavad autod sisse saavad on delo tehniki. Kui vaatad tähelepanelikumalt pilti, kus kaks käärtõstukit sees, siis sealt paistab lihtne võimalus, mida juba olen pidanud rakendama.

[Janka]

Mõned kaootilised pildid eelnenust.
                       

[Marko]

Kuidas lükatavad autod sisse saavad on delo tehniki. Kui vaatad tähelepanelikumalt pilti, kus kaks käärtõstukit sees, siis sealt paistab lihtne võimalus, mida juba olen pidanud rakendama.

Pildilt paistab kaks kinnituskohta, kuhu ilmselt saab kinnitada mingi talilaadse asja või aasade ja piisavalt pika köiega auto sisse vedada õues oleva veduri abil. Kui veetaval on kah aas küljes, siis peab köis olema 3x pikem kui sissesõit pluss algne paigalduslaotus. Või lõplik jääk, mis ei tööta? Vot ei viitsi juurutada täna rohkem....

[diesel]

garaasi suurusest. mul semu ehitab omale koju pisikest garaasikest. nii umbes-täpselt 500 ruutu. nii kõrge, et veokad mahuks ka sisse. katus on kõrge viil. ehk siis teine korrus on ka. nii normaalse toa kõrgune umbes. ja siis on veel harja all kolmas korrus, keskelt veel ka tubli paar meetrit kõrge. saab peenemat nodi ladustada. lift tuleb ka.
aga üldiselt juba mõtleb, et sai pisike tehtud, oleks pidand vähemalt poole suurem olema.

[Janka]

Kuidas lükatavad autod sisse saavad ...

Pildilt paistab kaks kinnituskohta, kuhu ilmselt saab kinnitada mingi talilaadse asja või aasade ja piisavalt pika köiega auto sisse vedada õues oleva veduri abil. Kui veetaval on kah aas küljes, siis peab köis olema 3x pikem kui sissesõit pluss algne paigalduslaotus. Või lõplik jääk, mis ei tööta? Vot ei viitsi juurutada täna rohkem....

Täpselt nii!

   

Kuna müün oma tööjõudu hetkel sellisel objektil, kus ka 6-8 tonni kaaluvaid ratasteta tööstusseadmeid põrandal aeg-ajalt liikuma on vaja panna või on ette tulnud vajadus neidsamu masinaid täies tükis ühest ruumist teise või lausa korruste vahel teisaldada, siis pole ju kerge autoloksu liigutamine enam mingi mõistust koormav küsimus.

[13piisab]

Võimalik, et mu garaazhike saab nädalavahetusel (osaliselt) katuse peale.
Konstruktor määras viilualuseks talaks ca 3,9m silde ja 7m tala kandepikkuse puhul lausa IPE300. Eks tuleb ses osas teda kuulata - sarikateks (mida panen tihedalt - samm 60cm) lubas lausa 145, aga kuna soojustan sarikate vahel, siis panen 195 - saan sellega kohe ka piisava soojustusepaksuse.

katusekalle on mul 12 kraadi ja katteks tuleb rullmaterjal. Kas mõni kiht on selles nimistus (alt-üles) liigne:
- sarikas + soojustus 195mm (soojustan sarikavahed hiljem altpoolt villaga. Sissepoole tuleb aurutõkke paber + OSB)
- rull-tuuletõke. Püüan panna piki sarikaid - saab jätkud sarikatele. On vist natuke raiskamine ja ülekate jääb 300mm (tõkke laius on 1500mm, sarikad annavad aga 1200mm)
- 50mm+25mm roov piki sarikat: annab mul ühel pool maja olemasoleva kõrvalhoone katusega sama kõrguse ning moodustab katuse alla 75mm tuulutuskanali
- klassikaline sarikaga risti olev roov. Enamus servamata lauast, mida on mul kuuri lammutamisest
- 10mm OSB - servamata lauda ei saa selleta rullmaterjali jaoks piisavalt tihedaks. OSB-le jätan plaadiservadesse 5mm vahed, et konstruktsioon mängida saaks?
- papinaeltega kinnitatav piki sarikaid jooksev rull-aluskate. On seda ikka vaja?
- põletatav ja sarikatega risti jooksev pealiskate

kas midagi on puudu või üle? Tuuldumisvajaduse ning aluskatte vajalikkuses ei ole ma kindel. Müüri peale jääv soojustuse konstruktsioon on kah veel lahtine - sarika all on 150x150 pruss ja ilmselt tuleb seal viia soojustus seinasoojustusega (EPS) sujuvalt kokku.

[vant]

OSB alla nüüd aluskatet küll vaja pole.

[vant]

Ah jaa, tuuletõkke-aluskate pannakse. Siis küll

[JaakH]

Küsin sellist asja mida teha kasutuskõlbmatute tuhaplokkidega. Kas on mõtet purustada ja tükid segada põrandabetooniga või viia lihtsalt metsateele täiteks

[13piisab]

Ah jaa, tuuletõkke-aluskate pannakse. Siis küll

Sa tead vist bituumenkatustest veel vähem, kui mina...
Harimiseks: viimasel kahel kümnendil käib Eestis viisakal lamekatuste katmisel vaikimisi bituumen-pealiskatte alla aluskate. Selle tarvilikkuses mu küsimus seisnes. Homme saan juba spetsialisti arvamuse, aga aiman, et see on: "kui tahad kindlust, siis pane - need loetud tunnid tööd ja paar eurot ruutmeetrile on odav kindlustus".

[pljuhkam]

Ah jaa, tuuletõkke-aluskate pannakse. Siis küll

Sa tead vist bituumenkatustest veel vähem, kui mina...
Harimiseks: viimasel kahel kümnendil käib Eestis viisakal lamekatuste katmisel vaikimisi bituumen-pealiskatte alla aluskate. Selle tarvilikkuses mu küsimus seisnes. Homme saan juba spetsialisti arvamuse, aga aiman, et see on: "kui tahad kindlust, siis pane - need loetud tunnid tööd ja paar eurot ruutmeetrile on odav kindlustus".

10+ aastaid tagasi sai lamekatust põletatud. Papinaeltega aluskatet ei kohanud. Põletati see aluskate  ka osb peale kinni ja servast läks kruvi ja seibiga osb külge. Vähemalt sel ajal läks aluskate samapidi peale nagu  hiljem pealiskate.. Üldiselt ikka risti sarikatega mõlemad kihid. Vuugid ei tohi kattuda. Aluskattega on kindlam ikka vast. 5mm vahet pole vaja, piisab poole vähemast.
Ei pretendeeri täielikult tõele, aastaid möödas juba ... Vahepeal ehk tehnoloogia arenenud rohkem