[13piisab]

papinaelte kohta sain juba kah teada, et praktikas neid aluskatte paigaldamisel ei kasutatata - ka aluskate põletatakse kinni. Mis muudab selle paigaldamise mu silmis märksa mõistlikumaks, kui naelutamine seda oleks - naela puhul oleks töömaht kole suur ja tulem kuidagi küsitav ja eelkõige sellest mu vajalikkus-küsimus ka tõstatus

[TeeTL]

Küsin sellist asja mida teha kasutuskõlbmatute tuhaplokkidega. Kas on mõtet purustada ja tükid segada põrandabetooniga või viia lihtsalt metsateele täiteks

Betooni sees on tuhaplokitükkidel too häda, et kipuvad pinnale ujuma ja pealispind jääb krobeline. Seinavalamisel vast ükskõik.

[wagoneer]

Tuhaplokid ju suht pehmed ka. Ja nagu ka eespool mainiti,kipuvad üles tulema enne kui betoon ära kivistuda jõuab. Sõber aastaid tagasi betooni kokkuhoiu eesmärgil nii tegi. Läksid sisse silikaat ja tuhaplokkide tükid.Pärast on põrand küsitava tugevusega kohati ja oh seda rõõmu kui midagi põrandale ankurdades auk just sinna tuhaplokki läheb(ja ta kindlasti läheb kui vähegi võimalik )

[vant]

Ah jaa, tuuletõkke-aluskate pannakse. Siis küll

Sa tead vist bituumenkatustest veel vähem, kui mina...
Harimiseks: viimasel kahel kümnendil käib Eestis viisakal lamekatuste katmisel vaikimisi bituumen-pealiskatte alla aluskate. Selle tarvilikkuses mu küsimus seisnes. Homme saan juba spetsialisti arvamuse, aga aiman, et see on: "kui tahad kindlust, siis pane - need loetud tunnid tööd ja paar eurot ruutmeetrile on odav kindlustus".

Kui sa nüüd lugeda viitsiks, siis ma ei kirjutanud sellest aluskattest, mis bituumenkatte alla käib, vaid sellest mis OSB alla läheb tuuletõkkeks. Tuuletõket on sinna tõesti vaja ja sellest minu parandus. Aga muidu tänan harimise eest

[Basilio]

Küsin sellist asja mida teha kasutuskõlbmatute tuhaplokkidega. Kas on mõtet purustada ja tükid segada põrandabetooniga või viia lihtsalt metsateele täiteks

Ära tuhaplokki küll betooni sisse pane, see on nagu naistesse minek riistaga, millel pehmed tükid sees. Teetäiteks tuhaplokk kõlbab.

[Raivo]

Ah jaa, tuuletõkke-aluskate pannakse. Siis küll

Sa tead vist bituumenkatustest veel vähem, kui mina...
Harimiseks: viimasel kahel kümnendil käib Eestis viisakal lamekatuste katmisel vaikimisi bituumen-pealiskatte alla aluskate. Selle tarvilikkuses mu küsimus seisnes. Homme saan juba spetsialisti arvamuse, aga aiman, et see on: "kui tahad kindlust, siis pane - need loetud tunnid tööd ja paar eurot ruutmeetrile on odav kindlustus".

Kui sa nüüd lugeda viitsiks, siis ma ei kirjutanud sellest aluskattest, mis bituumenkatte alla käib, vaid sellest mis OSB alla läheb tuuletõkkeks. Tuuletõket on sinna tõesti vaja ja sellest minu parandus. Aga muidu tänan harimise eest

OSB alla pole mingit tuuletõket vaja.
Ma muidugi pole sel teemal eriline arusaaja milleks näiteks roov, kui OSB saab otse sarikatele panna?

[olli]

Mina olen sellest aru saanud nii, et Osb ei laseks niiskust villa seest välja - tekib kastepunkt kuhugi villa ja osb vahele. Järelikult peab Osb all olema tuulutusvahe ning villa peal seega omakorda hingav aluskate/tuuletõke.

[v6sa]

Küsin sellist asja mida teha kasutuskõlbmatute tuhaplokkidega. Kas on mõtet purustada ja tükid segada põrandabetooniga või viia lihtsalt metsateele täiteks

Betoonist ujumisest juba räägiti.

Alustäiteks kõlbavad, augutäiteks kõlbavad, tehnika alla kõlbavad (kui on midagi kõvemat peale panna), peenraääriseks kõlbavad. Ühesõnaga igale poole sinna, kus puudub mehhaaniline punktkoormus.

Iseküsimus muidugi, mida tähendab "kasutuskõlbmatud". Kui plokist on nurk ära, siis sellest saab ju tarviliku tüki lõigata. Kui on servad maha taotud või plokk korduvast külmumisest-sulamisest pude, siis säärane kõlbabki ainult täiteks (või lillealuseks).

Teoorias saab sellest ka nikerdada, aga praktikas vist keegi ei viitsi tolmutada.

[pkmp]

Näiteks:

https://www.rockwool.ee/tehniline-tugi/cad-raamatukogu/

soojustuse ja kihtide koha pealt, et kus ja mis.

[vant]

Ah jaa, tuuletõkke-aluskate pannakse. Siis küll

Sa tead vist bituumenkatustest veel vähem, kui mina...
Harimiseks: viimasel kahel kümnendil käib Eestis viisakal lamekatuste katmisel vaikimisi bituumen-pealiskatte alla aluskate. Selle tarvilikkuses mu küsimus seisnes. Homme saan juba spetsialisti arvamuse, aga aiman, et see on: "kui tahad kindlust, siis pane - need loetud tunnid tööd ja paar eurot ruutmeetrile on odav kindlustus".

Kui sa nüüd lugeda viitsiks, siis ma ei kirjutanud sellest aluskattest, mis bituumenkatte alla käib, vaid sellest mis OSB alla läheb tuuletõkkeks. Tuuletõket on sinna tõesti vaja ja sellest minu parandus. Aga muidu tänan harimise eest

OSB alla pole mingit tuuletõket vaja.
Ma muidugi pole sel teemal eriline arusaaja milleks näiteks roov, kui OSB saab otse sarikatele panna?

Ei taheta soojustust otse vastu välispinnaga kokku puutuvat OSB- d panna. OSB- l asuv topelt bituumenkate ju ei võimalda niiskusel välja auruda. Sellepärast tahab kodanik tekitada soojustuse ja OSB vahele tuulutuse, mis minu arust on täiesti mõistlik mõte. Ja sinna on ju tuuletõket vaja.
 Näiteks klassikaline Rootsi kivikatuse konstruktsioon tehakse nii: Sarikale laudis või OSB, sellele bituumenkate ja sealt edasi tuulutus ja roov ja kivi.
 Sarika küljele lüüakse distantsliist, mis võimaldab õhuvahega paigaldada mingi tuult tõkestava materjali- tuuletõkkeplaadi, soome papi, veel ühe kihi OSB- d või mis iganes.
 Antud juhul on tuuletõkke funktsiooni täitev aluskate pandud sarikale ja sealt edasi täiendav tuulutus... noh ma ütleks lausa roovistik. Kas see tuulutusmaa nii suur peab olema, ei tea. Kui vaja nagunii mingi olemasoleva muu onniga kokku viia, siis halba ta ka ju ei tee. 
 Igasugu tuuletõkkega peab muidugi vaatama, et linnutõkked oleks paigaldatud. Putukate ligipääsu ilmselt ei õnnestu piirata, aga tihased nokivad meelsasti igat materjali.
 Ilupilti ka 

[aavu]

Sigala ehitus.

Viis meid sovhoosi ehitusinsener (või mis ta täpne tiitel oligi) Kokoras ühe sigala juurde ja ütles, et siia teeme teise veel. Küsin, et kuhu siis. Tõmbas jalaga joone maha ja ütles, et siit alustame. Kõndisime tükk maad, siis tõmbas jälle joone ja ütles et siin lõpetame ära. Küsisin projekti. Pole. Et millise siis teeme? Tema vastu, et tehke umbes selline nagu see seal on. Nii me siis tegime. Sügiseks saime seinad püsti. Mõni aasta tagasi sõitsin mööda – seisab siiamaani nii nagu ta meist jäi.

Lihtne ju see ehitamine: http://eue.ee/eue/1980/ruhmad-1980/tartu...estus-829/

[spark]

Ilupilti ka 

Pildil on kivi all mittehingav aluskate ja laudise võib asendada OSB-ga.
Üldiselt on nii, et kui seespool on kile siis peab soojustus saama hingata välja või siis vastupidi ...

Ehk sellisel juhul ei tohiks OSB-d, kui mittehingavat materjali otse soojustuse peale panna.
Enda "kuuril" kruvisin  OSB maha (kui olin asjast aru saanud ) - ja panin hingava aluskatte soojustuse peale, siis 32+22 distantsliisud ja OSB tagasi
topelt roov sai sellepärast, et mul oli üks sein tulemüür (katuse alune on tuulduv kolmest küljest)

ja OSB peale sai siis 2x SBS (aluskate ja puistega)

[olli]

panin hingava aluskatte soojustuse peale, siis 32+22 distantsliisud ja OSB tagasi

Jah, nii on õige, sest läbi OSB niiskus soojustusest välja ei pääse. Küll aga tuleb arvestada, et sellisel juhul tuleb ära lahendada tuuletõkke küsimus. Iseenesest aluskate on tuuletõkkeks sobiv materjal, aga ainult juhul kui ühenduskohad on teibitud. Teipimine ei pruugi anda kauakestvat tulemust. Seepärast tihti paigaldatakse sarikate peale eraldi tuuletõkkeplaat, mille peale distantsliistud ja alles seejärel aluskate. Hingava aluskatte võib panna ka otse tuuletõkkeplaadi peale. Eriti oluline on see muidugi moodsates soojustagastusega venti omavates majades, kus on soojusvaheti efektiivsuse saavutamiseks vaja, et võimalikult vähe õhku läbi konstruktisioonide vahetuda saaks.

[vant]

No kui tuuletõket asendav rullmaterjal on pandud piki sarikaid, nagu mõni postitus ülalpool kirjeldatud, siis ei koti ülekate üldse. Isegi teipida pole vaja. Lihtsalt kadu on suur, kui sarikavahe on oluliselt väiksem tuuletõket asendava aluskatte laiusest.

[viplala]

Ehk sellisel juhul ei tohiks OSB-d, kui mittehingavat materjali ...

Kui sa hingamise all mõtled veeauru difusiooni, siis hingab küll. Klaas ei 'hinga', enamus materjalid siiski teevad seda. Hingaval katuse aluskattel on µ-väärtus umbes 60 siia sinna. OSB plaadil umbes 120, villal ja õhul 1, savitellisel ja kipsplaadil +-10.

[Marko]

Paneksin minagi OSB hingavate seltsi. Lihtne kontroll - upub või ei? Lihtsustatult - imab või mitte? Kui vettepandud tükk hommikul sama palju kaalub kui õhtul uputades, siis ei hinga

[olli]

Ehk sellisel juhul ei tohiks OSB-d, kui mittehingavat materjali ...

Kui sa hingamise all mõtled veeauru difusiooni, siis hingab küll. Klaas ei 'hinga', enamus materjalid siiski teevad seda. Hingaval katuse aluskattel on µ-väärtus umbes 60 siia sinna. OSB plaadil umbes 120, villal ja õhul 1, savitellisel ja kipsplaadil +-10.

Difusioontakistus tegur tuleb natukenegi võrreldava tulemuse saamiseks läbi korrutada materjali paksusega. Üliselt on rusikareegel see, et see tegur (takistus) peaks erinevates kihtides maja seest välja poole minema järjest väiksemaks. Ütleme, et villa on 200mm, siis siis saame kihi teguriks 200. Osb 9mm oleks siis 120x9 =1080. Järelikult seda villa peale panna ei tohi. Aluskate on vast 0,5-1 mm paks, järelikult tuleb tegur villa omast väiksem ja seega villale otse peale panek lubatud.

[viplala]

Ehk sellisel juhul ei tohiks OSB-d, kui mittehingavat materjali ...

Kui sa hingamise all mõtled veeauru difusiooni, siis hingab küll. Klaas ei 'hinga', enamus materjalid siiski teevad seda. Hingaval katuse aluskattel on µ-väärtus umbes 60 siia sinna. OSB plaadil umbes 120, villal ja õhul 1, savitellisel ja kipsplaadil +-10.

Difusioontakistus tegur tuleb...

Kõik õige, kuid ma nimelt kustutasin ülejäänud jutu spark'i postitusest ära, et ei tekiks pudru ja kapsaid mida kuhugile panna tohib ning suunasin oma märkuse materjali dif tegurile, et ei jääks valet muljet, et mingi materjal nn 'hingab' ja teine mitte.

[klemm]

Ehk sellisel juhul ei tohiks OSB-d, kui mittehingavat materjali ...

Kui sa hingamise all mõtled veeauru difusiooni, siis hingab küll. Klaas ei 'hinga', enamus materjalid siiski teevad seda. Hingaval katuse aluskattel on µ-väärtus umbes 60 siia sinna. OSB plaadil umbes 120, villal ja õhul 1, savitellisel ja kipsplaadil +-10.

Difusioontakistus tegur tuleb natukenegi võrreldava tulemuse saamiseks läbi korrutada materjali paksusega. Üliselt on rusikareegel see, et see tegur (takistus) peaks erinevates kihtides maja seest välja poole minema järjest väiksemaks. Ütleme, et villa on 200mm, siis siis saame kihi teguriks 200. Osb 9mm oleks siis 120x9 =1080. Järelikult seda villa peale panna ei tohi. Aluskate on vast 0,5-1 mm paks, järelikult tuleb tegur villa omast väiksem ja seega villale otse peale panek lubatud.

Puistevilla peale igatahes lubati panna osb-d, et pidi hingama küll.

[olli]

Kes lubas? Projekteerija? Võibolla on tolle villa difusiooni takistus tegur midagi muud kui nt isoveri villadel? On ka muud erandid võimalikud. Muidu rusikareegli järgi kui villa oleks vähemalt meeter, siis on 9mm OSB jah OK   Vähema villaga pääseb aga niiskus villast läbi kiiremini kui OSBst. Tulemuseks kondensaadi ja hallituse teke plaadi villa poolsel küljel. Seda leevendab kindlasti korralik aurutõke toas.

Mul näiteks projekteerija (tunnustatud projekteerimis firma oli) esimese hooga projekteeris mittehingava aluskatte (sisuliselt kile) otse sarikate ja villa peale... Ise kohe tähele ei pannudki, aga valla ehitusametnik saatis kuu peale ja käskis pädeva inimese otsida ning ümber teha. Ehk siis lõpuks taandub ikka sellele, et ehitad endale ja ise pead asjadest aru saama, kui ei taha pange panna. Teised võivad öelda mida iganes, mis neile lihtsam on. Eriti kehtib see ehitusmeeste kohta.