Vene sõiduauto starteri kestvus.
#1

Tere kaaskodanikud.

Küsimus ise lihtne, kas ka vastus näitab aeg või foormlased. Nimelt vedeleb üks korralik Mosse starter, soov oleks teada kas see kannatab ka näiteks koormuse all töötamist nt 10-15 min järjest või kooleb teine ülekuumenemisse?
Vasta
#2

Kindlasti oleneb millise koormusega töötab. Tühjalt võibolla venitab välja kuidagi. Sellise koormusega, millega mootorit ringi veab, arvan et kindlasti mitte.
Vasta
#3

Kui jahutada vedela lämmastikuga, siis ilmselt veab. Tõsi, sõltub ka pöörlemissagedusest ja küsitavast pöördemomendist.

Niisama välisõhule lootma jäädes peaks nii viie minutiga küpse olema. Pluss-miinus paar minutit, sõltuvalt konkreetse ekseplari valulävest.
Vasta
#4

(25-11-2018, 21:50 PM)ummi1999 Kirjutas:  Tere kaaskodanikud.

Küsimus ise lihtne, kas ka vastus näitab aeg või foormlased. Nimelt vedeleb üks korralik Mosse starter, soov oleks teada kas see kannatab ka näiteks koormuse all töötamist nt 10-15 min järjest või kooleb teine ülekuumenemisse?

Kohe algatuseks ütlen, et ei tea. Aga mul oli kunagi Mitsubishi Canter ja sellel oli kallutav kast. Kallutamine töötas hüdropumbaga ja seda ajas ringi mingi auto starter. Starter igatahes mingil hetkel suri ära. Asemele sai aretatud kas Volga või Mosse starter 12 Voldi pealt. Kasti tõstmine kestis ehk minuti, võibolla kas. Mõnikord sai paar tõstet järjest tehtud.  Talvel oli õli paks ja siis kestis tõstmine eriti kaua, äkki isegi kolm minutit, ei mäleta enam. Minu käes pidas see starter umbes aasta vastu. Siis sai auto maha müüdud.
Vasta
#5

Tänud vastajatele. Mõte oli nimelt selles, et nn isehakanud insenerid plaanisid seda nõukogudeaegsele laste kolmerattalisele paigaldada. Laitsin mõtte maha aga hiljem hakkan ennastki painama.
Vasta
#6

Oht veel selles, et suurte pööretega (liiga väike vedu) viskab mähised välja. Olen selliseid startereid hulgim peos hoidnud.

hp
Vasta
#7

Lihtne vastus. NSVL panustas enamiku rahast sõjatööstusele ja ka isiklikud sõiduautod olid sõjaseisukorra kehtestamise järel riigi omand.Väga palju osasi olid sõjanduses asendatavad era käibes olevate vahenditega. NSVL tooted olid tehtud mitmekordse tugevus-kuluvus varuga, kuid seda korrektse hoolduse raames. Kuna aga määrdeainete valik oli laiatarbe osas ülimalt kasin, siis tekkis ka ahelrealktsiooon purunemise ja kulumise poole pealt. 

Kokkuvõtteks ütleksin, et NSVL elektritoodete mähised on SUURE TAGAVARAGA arvestatud, kuid mõned muud nõrgad kohad nullivad selle panuse ära.

1. parima toodangu võttis ära kosmosetööstus.

2.sealt jäänukist sai enesele seadmed-elektroonika jne. sõjatööstus.

3. sealt jäänukist sai enesele kõik järelejäänud toodangu rahvamajandus.... ehkkõik meie kodudes olnud autod-mehhaanika. telerid-raadoid. ja muu pudipadi.

Ja me olime õnnelikud ja kasvatasime üles oma järglased.

Hiljuti sain ühelt võõralt noorelt teada, et miks meie "vanad kännud" ei osanud omal ajal head elu alustada, ütles nii:  "Te ei osanud  Google`t kasutada"

Naeratasin külalisena kodurahu huvides


Parimat  h2rra

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#8

Ehk oskan neile nõu anda, sobib siit tootevalikust mõni?

https://www.tooriistad24.ee/elektrikaubad
Vasta
#9

(25-11-2018, 21:50 PM)ummi1999 Kirjutas:  Tere kaaskodanikud.

Küsimus ise lihtne, kas ka vastus näitab aeg või foormlased. Nimelt vedeleb üks korralik Mosse starter, soov oleks teada kas see kannatab ka näiteks koormuse all töötamist nt 10-15 min järjest või kooleb teine ülekuumenemisse?

Lihtsaim vastus... ülekuumenemise vastu aitab alati jahutamine. küsin juurde, et miks on Teie arvutis protsessoril jahutusventilaator paigaldatud valmistaja poolt ? 

Kuni ei ole avaldatud koormuse suurust , või mida "Kuliibin "mõtleb teostada, siis on raske tulemust saada, kuna enamus vastuseid on lihtsalt " sooja õhu võngutamine"  

Ps vanadel operatiiv autodel kasutati startereid sireeni käivitamiseks.

Edu mõtlemises.    Parimzat     h2rra

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#10

Pole küll isiklikku kogemust aga...  Startereid kasutati ka tuletõrje autodel sireenidena. Kaua need vastu pidasid? Muidugi koormus oli väike ehk. Või olid need veidi ümberehitatud?

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#11

(25-11-2018, 23:22 PM)h2rra Kirjutas:   või mida "Kuliibin "mõtleb teostada

On ju kirjas - kolmerattalisele veomootoriks.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#12

Sireen ei lõuanud ju kogu aeg ühte tooni? Katkestus helis toimub aga toite katkestusega.
Vasta
#13

(25-11-2018, 23:23 PM)aavu Kirjutas:  Pole küll isiklikku kogemust aga...  Startereid kasutati ka tuletõrje autodel sireenidena. Kaua need vastu pidasid? Muidugi koormus oli väike ehk. Või olid need veidi ümberehitatud?

Pole seal koormus ühtegi väike .Nimelt ülekanne parajalt suur .Meil oli vene kroonus KPP väravas nn.statsionaarne sireen .No umbes vaksapikkuse vändaga andis ikka vehkida .enne kui häält tegema hakkas.
Vasta
#14

(25-11-2018, 23:54 PM)linnuke Kirjutas:  Pole seal koormus ühtegi väike .Nimelt ülekanne parajalt suur .Meil oli vene kroonus KPP väravas nn.statsionaarne sireen .No umbes vaksapikkuse vändaga andis ikka vehkida .enne kui häält tegema hakkas.

Starteri baasil sireenidel oli nn oravaratas otse võlli otsas. Mingit ülekannet pole.
Vasta
#15

(25-11-2018, 22:45 PM)ummi1999 Kirjutas:  Tänud vastajatele. Mõte oli nimelt selles, et nn isehakanud insenerid plaanisid seda nõukogudeaegsele laste kolmerattalisele paigaldada. Laitsin mõtte maha aga hiljem hakkan ennastki painama.

Meil oli kunagi peres pedaalidega neljarattaline, nagu pedaalidega väike kartauto, millele sõber aretas peale akutrelli mootori, mis sai toite UPS-i aku pealt. No asi jeeli-jeeli liikus. Sai siis teine akutrelli mootor lisaks ohverdatud ja sinna installitud,... ja tulemus oli joppenpuhh. Panime asjale kepsu peale, mis fikseerib ka max kiiruse. Minu mäletamist mööda lendas see kuuskümpi välja !! No see vend on muidugi hull elektroonik ka. 
Kahjuks ei taibanud sellest kaadervärdist pilti teha. Kaks tatti on selles tänaseks üles kasvanud ja ellu jäänud. Sinna sai aretatud ka algeline tagadiffer kuna muidu ei tahtnud väga roolile alluda. Lõpuks kulusid keti hammakad ära ja hakkas ketti maha viskama. Sai siis järgmisele otttänakule maha müüdud ja loodetavasti on kõik terved. 

See starteri mootor kõlab veits jõhkralt.
Akutrelli mootor oli veel sellest hea, et seal sai trelli siduril paari klõpsuga "tõmmet" lahjemaks keerata, et poiss kohe suurt vunki üles ei saaks. See toimis päris hea piirajana, seni kuniks sõiduvõtted selged. Aga see kärin hakkas endal ajudele ja poiss sai ka päris ruttu selgeks kust kohast "vunki" juurde sai keerata.
Vasta
#16

Kui starterit tahetakse kasutada pikemaks vurrimiseks, siis tuleks puksid ümber laagriteks mõelda.
Kui aga tahetakse midagi sõiduvahendile aretada, siis võiks hoopis alalisvoolu genekale mõelda.

hp
Vasta
#17

Lõdvalt peab vastu. Puksidega tekib pikemas perspektiivis probleem, kuid mingi 15 min ei ole üldse probleem. Proovitud, tehtud, katsetatud. Juhtmed on vaja ainult siga mõnusad sinna toppida.

E: see ka muidugi, et kui jõhkralt koormata siis nagu Võsa ütles, vaja on vedelat lämmastikku. Kui koormus aga kergema killast on, siis pole probleemi. Suvaline massita kolmerattaline seda koormust ei tekita kui just ülekandega hulluks ei lähe.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#18

(26-11-2018, 00:56 AM)viplala Kirjutas:  ...
et kui jõhkralt koormata siis on vedelat lämmastikku. Kui koormus aga kergema killast on, siis pole probleemi. Suvaline massita kolmerattaline seda koormust ei tekita kui just ülekandega hulluks ei lähe.

Kolmerattalise puhul ilmselt kestaks, sest liikumise ohutuse huvides on vaja piirata kas voolutugevust või pinget (kuna alaliisvooluahelas P=U*I). Ainult, et juba starteri lisamine kolmerattalisele kahekordstab selle kaalu. Akusid on ju ka vaja...

Kui konkreetse isendi mähised kenasti rootoris püsivad, siis määrab starteri kestuse nii lahjas kasutuses tõenäoliselt pukside ärakulumine, nagu juba mainiti.

Mina läheks siiski akudrellist liikvele. Cool
Vasta
#19

Kui starteri pukse vaja siis neid peaks jaguma vist aastakümneteks,kõikjal saada. Sellepärast ei tasuks muretseda ja nende vahetus ei ole ka teab mis raske.
Kuumaks läheb see starterike kindlasti. Kuumaks lähevad ka need väikeste laste mikromootoriga väikeautod. Neil mootorid nii pisikesed ja lähevad ka nii kuumaks,et suits väljas. Jube ülekoormatud. Minu arvamus siis. Kui hirm mootori läbipõlemisega siis midagi annab ka ära teha sellega,et jahutada. Asukoha valik,harjade katte eemaldamine jne. Ja võibolla tasuks mingi relee vahele panna,et kui üle kuumeneb,jääb lihtsalt seisma.... Big Grin  Käivitub alles siis kui maha jahtub. Noortele autujuhtidele kohvi ja burksipaus.... Big Grin

Meenub,et kuskil nägin millalgi vene starterit puurpingi küljes... ju siis pole häda ülekuumenemisega.

T.
Vasta
#20

(26-11-2018, 10:03 AM)Talupoeg taluja Kirjutas:  Kui starteri pukse vaja siis neid peaks jaguma vist aastakümneteks,kõikjal saada. Sellepärast ei tasuks muretseda ja nende vahetus ei ole ka teab mis raske.
Kuumaks läheb see starterike kindlasti.
...


Nõus, aga kui pukse iga kolmanda päeva õhtuks vahetama peab, siis läheb suti tüütuks vist.

Aga tegelikult me ju ei tea, kaua ühe harju keskmise mosse starteri puksid näiteks kolmandikkoormusel (ega seal vast rohkemat välja ei pigista) vastu löövad. Ning kuumenemise osas määrab palju kasutusviis. Tõenäoliselt "kolmekaga" ei anta kümnete minutite kaupa põhjagaasiga. Pigem võiks kasutusviis olla väga vahelduv ja veota ajal toimib vabalt pöörlev rootor ju jahutusventilaatorinaWink
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 5 külali(st)ne