Mida kõike meil Eestimaal leidub, osa 6

(29-11-2018, 00:25 AM)saark Kirjutas:  Huvitav Niva

Huvitav küll, et konksu taga pole.

hp
Vasta

Arvestades pikka ajalugu alates ENSV perioodist, on selle Opel Rekord C säilivus hämmastav.

Seisukorra illustratsiooniks pilt sisemusest, mis sageli paremini kui miski muu peegeldab omaniku/omanike kasutusharjumusi ja suhtumist. Väliselt asi nii viksviisakas ei ole.
       


Küsitav hind on muidugi selline, et kommenteerida pole midagi.
https://www.auto24.ee/used/2939855
Vasta

(11-12-2018, 00:55 AM)TeeTL Kirjutas:  Arvestades pikka ajalugu alates ENSV perioodist, on selle Opel Rekord C säilivus hämmastav.

Seisukorra illustratsiooniks pilt sisemusest, mis sageli paremini kui miski muu peegeldab omaniku/omanike kasutusharjumusi ja suhtumist. Väliselt asi nii viksviisakas ei ole.



Küsitav hind on muidugi selline, et kommenteerida pole midagi.
https://www.auto24.ee/used/2939855

Mind huvitaks pigem selle auto saamislugu,kelle peed pidi lakkuma või mis kukerpalle pidi tegema,et 78-ndal tuttuus rekord endale soetada sai?

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta

(11-12-2018, 08:26 AM)hundu615 Kirjutas:  Mind huvitaks pigem selle auto saamislugu,kelle peed pidi lakkuma või mis kukerpalle pidi tegema,et 78-ndal tuttuus rekord endale soetada sai?
Meremeeste teema - need said omale teatud tingimustel lääne autosid ilusti tuua. Õismäel elas me kõrvalparaadnas 3-4 meremeest ja maja ees seisid poisikluttide jaoks eksootilisi masinaid päris mitu.
Samas pole 78. aastal Saksast toodud 71.aasta auto ka teps mitte tuttuus auto.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta

(11-12-2018, 08:26 AM)hundu615 Kirjutas:  Mind huvitaks pigem selle auto saamislugu,kelle peed pidi lakkuma või mis kukerpalle pidi tegema,et 78-ndal tuttuus rekord endale soetada sai?

Ma olen saanud 70-ndatel esimesel poolel sõita naaberküla mehe Mersuga, ei tea kui uus aga väga korralik asi oli. Ta oli laevakapten ja kui isakoju tuli, siis võttis koolist tuleva poisi peale, ilma hääletamata.
Vasta

Auto võisid meremehed tuua küll, makstes kõigepealt auto hinna valuutas ja siis veel tollimaksuna teist samapalju peale rublades. Aga pärast seda oli ilmselt vaja ka varuosi jm tarbekraami. 
Piduriklotse võis ju hädapärast neetida ja mootorisse valada Kamazi õli, aga näiteks automaatkäigukastiõli siin ju polnud?
Vasta

Küll endale auto tekitanud meremees juba teadis, kelle kaudu vajalikud vidinad endale tellida, kui aeg sealmaal oli. Tarneaeg ja "maksud" olid muidugi iseasi...
Vasta

Mäletan ka, et Õismäel oli 70-ndate lõpus päris mitmeid erinevaid lääne autosid.
Poisikestena olid need autod meile hästi teada ja imelikul kombel olid omanikud
valdavas enamuses vene rahvusest inimesed. Eestlastest meremehi vist ei lastud eriti läände.
Vasta

(11-12-2018, 13:58 PM)Urmash Kirjutas:  Mäletan ka, et Õismäel oli 70-ndate lõpus päris mitmeid erinevaid lääne autosid.
Poisikestena olid need autod meile hästi teada ja imelikul kombel olid omanikud
valdavas enamuses vene rahvusest inimesed. Eestlastest meremehi vist ei lastud eriti läände.

Olenes viisast, kas avati või mitte. Olin kalalaevas aastakese, 5 ja pool kuud ja ei mingit valuutat ega sadamasse sisenemist. Alles üle 6 kuu pikkuse reisiga oli ette nähtud sadam ja valuuta. Meile tõi baaslaev või tanker apelsine-banaane ja see oli kogu moos. БМРТ Полоцк 1970-71. Viisat ei avatud, sest olin polgus joomingute organiseeria (laos jõime sünnipäevi ja jõulusid), zampolit ei andnud iseloomustusele allkirja aga see oli merel viisa saamiseks määrav.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(11-12-2018, 11:33 AM)TeeTL Kirjutas:  Auto võisid meremehed tuua küll, makstes kõigepealt auto hinna valuutas ja siis veel tollimaksuna teist samapalju peale rublades. 

Ma ei ole väga kindel kas veneajal autodele tollimaks oli. Kes täpsemalt teab võiks pajatada. Pigem oli altkäemaks, sest kodanik pidi suutma asjapulkadele ka selgitada kust selline likviidsus tekkis.
Vasta

Üks võimalus oli, et see toodav auto laeti maha mitte kusagil balti mere sadamates vaid nt põhjas ja toodi sealt juba õigete dokumentidega ENSV-sse. Nt üks Barracuda sattus nii siia.
Vasta

(11-12-2018, 23:15 PM)gruppen Kirjutas:  Üks võimalus oli, et see toodav auto laeti maha mitte kusagil balti mere sadamates vaid nt põhjas ja toodi sealt juba õigete dokumentidega ENSV-sse. Nt üks Barracuda sattus nii siia.

See kus auto kai peale pandi olenes ilmselt laeva NL-i saabumise sadamast, vaevalt siin omanik valikuid sai teha. Transa eest ei makstud ju enivei midagi, pudel kapule ja klaar.
Vasta

Mul üks tuttav sõitis siin pikalt ringi 90-nendate algul Leningradi numbritega. Auto oli sealt ostetud ja kuidagi seal arvel ka. Aga siis tuli EV ja piir tõmmati vahele. Aastaid hiljem sai siis auto jälle suurele kodumaale tagasi müüdud, siin seda enam müüa ei saanud, või polnud kasulik ei mäleta enam.
Vasta

See tollimaks oli üks põhjustest, miks reeglina vene masinaid läänest "tagasi toodi". Olen ca. 20 aastat vastavates teemades küsinud, et kuidas varuosadega lood olid, kuid pole nagu mingeid lugusid tulnud. Oli ju ka neid, kes ostsid "lääneka" järelturult. Samas, ega need "läänekad" ka vähe maksnud ja kui juba oskust raha kokkuajamiseks, siis oli ka tõenäoliselt kontakte. Palju detaile annab asendada, põlveotsas toota ja võibolla oligi nii, et piltlikult alles ploki lõhkikülmumine tõi peale nõuka mootori (üks konkreetne Mustang). Aga ikkagi.
Vasta

Kaptenitel oligi neid võimalik tuua, m.h muud kaupa mida siin sadamates poleks eales maale saanud ilma sm. Organite tähelepanuta. Arhangelskis aga ei häirinud see kedagi, kui ENSV-st laekus kohale nt 2103, mis laeti elektroonikat, tööriistu, riideid, alkoholi täis ja tuli rõõmsalt siia tagasi. Seal ei erutanud see kraam kedagi, sest seda oli seal niigi. ENSV sadamates puistati läänest tulnud laevasid kõvasti ning kaupa hea meelega konfiskeeriti. Kuigi kuna karistust üldiselt ei järgnenud siis ilmselt paberid ülespoole reidi kohta ei jõudnud.
Vasta

(11-12-2018, 08:26 AM)hundu615 Kirjutas:  Mind huvitaks pigem selle auto saamislugu,kelle peed pidi lakkuma või mis kukerpalle pidi tegema,et 78-ndal tuttuus rekord endale soetada sai?

"Perli baasis" otsinguid tehes jäi kunagi ette 80-82 aastal siia eraisikule tuttuuena registreeritud Datsun Cherry ja 87 aastal regatud tuttuus firebird.
Vasta

(11-12-2018, 13:58 PM)Urmash Kirjutas:  Mäletan ka, et Õismäel oli 70-ndate lõpus päris mitmeid erinevaid lääne autosid.
Poisikestena olid need autod meile hästi teada ja imelikul kombel olid omanikud
valdavas enamuses vene rahvusest inimesed. Eestlastest meremehi vist ei lastud eriti läände.

Nõukaajal suunati enamus merekooli lõpetajad Eestist Kaug-Ida merelaevandusse  kohapeale sai jääda kõva tutvusega ja kui olid aktiivne nõuka korra pooldaja ja samas ka värvatud kõige madalamalt... informaatoriks. Laevale välisvetesse said läbi nõutud ameti ja koputaja staatuse. Samas kogu laeva meeskond teadis, kus ja kellele mingit jutukest vesta.

Parimat  h2rra

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta

(11-12-2018, 22:46 PM)spitfire Kirjutas:  
(11-12-2018, 11:33 AM)TeeTL Kirjutas:  Auto võisid meremehed tuua küll, makstes kõigepealt auto hinna valuutas ja siis veel tollimaksuna teist samapalju peale rublades. 

Ma ei ole väga kindel kas veneajal autodele tollimaks oli. Kes täpsemalt teab võiks pajatada. Pigem oli altkäemaks, sest kodanik pidi suutma asjapulkadele ka selgitada kust selline likviidsus tekkis.
Volgaklubi seinalehel on selline artikkel muidu kunagi avaldatud:

http://volga.ee/modules.php?name=Forums&...pic&p=2908


Tsitaat:NSV Liidus valmistatud sõiduauto lubatakse sisse tuua tollimaksuvabalt, olgu see kingitud või ostetud. Tollimaksuta võib tuua ka välismaise auto, mis on ostetud seal tegutsevalt Nõukogude asutuselt. Maksustamise alused on järgmised: Mootori kuni 1300-cm3 töömahu puhul 5 rubla, kuni 1800-cm3 puhul 6 rubla ning sellest suurema mahu korral 7 rubla iga kuupsentimeetri kohta. Selliselt arvutatud summast tasutakse ostetud auto sisseveol vaid 20% (keskmise töömahuga auto puhul 2...3 tuhat rubla), kingitud auto puhul 50%. Terve summa tuleb ära maksta üksnes siis, kui tahetakse autot müüa enne nelja aasta möödumist sisseveo päevast. Sel puhul võetakse tollimaks tagantjärele ka NSV Liidus valmistatud autolt. 
Täiesti loogiliselt soosivad eeskirjad mini- ja väikeautosid, kingitud suurauto tollimääraks kujuneb seevastu 10...20 tuhat rubla.


Tsitaat:Autot tuues peab olema ette näidata ostukviitung ja tehniline pass, kingiks saadud auto puhul ka notariaalselt (NSV Liidus või välismaal)kinnitatud kinkeleping. On lubatud samuti tuua varuosi, kas või esiklaasi "Ladale". NSV Liidus valmistatud osade puhul tollimaksu ei nõuta. Välismaistelegi autoosadel ei kehtestata tollimaksu, välja arvatud kere, mootorim käigukasti, silla või vedrude toomisel - nendelt on tolli 200% hinnast. 

Ostukviitungi järgi arvutatakse momendil kehtiva vahetuskursi aluselekvivalent rublades ning see korrutatakse kahega. 
Vasta

(11-12-2018, 23:49 PM)Alts Kirjutas:  
(11-12-2018, 08:26 AM)hundu615 Kirjutas:  Mind huvitaks pigem selle auto saamislugu,kelle peed pidi lakkuma või mis kukerpalle pidi tegema,et 78-ndal tuttuus rekord endale soetada sai?

"Perli baasis" otsinguid tehes jäi kunagi ette 80-82 aastal siia eraisikule tuttuuena registreeritud Datsun Cherry ja 87 aastal regatud tuttuus firebird.

firebird oli saares iron duke mootoriga pill, selle ostis meremees, oli mu isa tuttav, rääkis veel, et kui soovis lisana porilapakaid, siis oli teda usas poes nagu lolli vaadatud, üldisel oli 80nendate lõpus juba natuke lihtsam vast nende lääne pillidega
kunagi käisin ühte volvo 66 vaatamas, selle tõi ka 80nedate alul, meremees, vana rääiks, et kõigepealt loksus see peaaegu poolaastat laevatrümmis, kolistas kõik aafikad jmuud läbi laevaga, lõpuks olevat saanud kuidagi sellise kauba teha, et mingi euroopa sadamas laaditi maha ja ta tuli sellega mööda maad eestisse
Vasta

(12-12-2018, 15:05 PM)supp Kirjutas:  kunagi käisin ühte volvo 66 vaatamas, selle tõi ka 80nedate alul, meremees, 

Seesama masin äkki?

Palju neid rihmajuhaneid siia ikka toodi 80.-datel, kui praegu vedeleb Lihula kandis, siis sobib ka geograafiliselt.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 83 külali(st)ne