[hulgus]

soojusta korstent niipalju kui võimalik, siis saad alt jahedama tossu teele panna ilma kondensaadi ohuta.
ülevalt otsast peab üle saja kraadi välja tulema, siis on korsten kuiv. paljas raudkorstnas langeb temp kole palju.

Peale slepet on sarikateni jämme kivikorsten, napp pool meetri enne katuseplekki on koonuses üleminek ja siis toru.
Pole nagu kuhugi panna. Praegu on korsten kuiv, järelikult on sooja piisavalt.
Uus pump 25-60 pani asjad paika, 1. kiirusega lükkab terve ringi soojaks täies mahus ja ühtlase temperatuuriga.
Tasakaalustamine on lihtne, kõik kraanid piiranguteta valla ja tunniga oli 0,7-st 11c, katlatäis hommikul, teine õhtul, pütt 80 ja tuba 10. Ei tea kuidas teistele, aga mulle sobib, üle selle hakkab liigutades juba palav

[juss]

Minu pärast võib nüüd külmaks minna, garaaži ahjul sai paar vidinat omale uue värvkatte (nüüd annab paremini sooja ).
Ei hakka siin seletama mis mida ja kuidas teeb, üks pilt ütleb nagunii rohkem kui tuhat sõna!

[r.i.h.o]

Ahi on võimas aga kust sa tavaliselt plutooniumi hangid, et seda käimas hoida?

[spitfire]

Minu pärast võib nüüd külmaks minna, garaaži ahjul sai paar vidinat omale uue värvkatte (nüüd annab paremini sooja ).
Ei hakka siin seletama mis mida ja kuidas teeb, üks pilt ütleb nagunii rohkem kui tuhat sõna!

Seda pilti vaadates tuli lugu meelde: mind saadeti kunagi sõbraga Kunstikoolist suve praktikale salvosse või normasse, enam ei mäleta, aga keegi ei teadnud mida seal noorte kunstnikega peale hakata ?
Siis lõi äkki kellelgi juhtkonnast lambi eredalt särama... saadame r*sad katlamajja, las pintseldavad seal palju tahavad. No tehtud-mõeldud.
Kui meid katlamaja uksest esimest korda sisse lükati, oli tunne nagu oleks põrgu eeskotta sattunud. Paar minutit seisime ukse juures ja kui silmad pimedusega harjusid siis nägime, et ega me päris üksi siin ei olegi. Mingi tropp pikutas puhvaika unniku otsas sooja toru peal. Katlakütja. Uuris siis meie käest, et kas me oleme vana-kooli mehed või selle uuema aja "kiirestitegemisemehed". See oli aeg kui kärakat hakati müüma kella 2-st ja ega enne seda suurt midagi ei liigutatud kah. Me siis kinnitasime muidugi, et me oleme raudselt vana kooli mehed ja meil pole kiiret kuhugi. No see selleks, aga noor inimene on kärsitu ja tahab oma kätega ikka midagi ilusat teha. Ma ei mäleta, et keegi meid juhendanud või kontrollinud oleks ja tagant järgi ma ei saa ise ka aru, miks me ei kasutanud ära meile antud "loomingulist" vabadust. Me siis värvisime fantaasiavaeselt külma vee torud siniseks, kuumavee torud punaseks ja auru torud roheliseks. Vabalt oleks võind seal Chagalli või Picassot panna. A ju siis nii palju julgust pold.

Jussi katlamajas ühtegi tuttavat sinist-punast-rohelist toru netu, aga installatsioon on kena. See toru kus peal katlakütja maika väel pikutab on samuti puudu. Juu ta r*sk ikka plutooniumi peal käib 

[Marko]

See on tilgutiga õlikatel, kütab soemüüri.

[veix__]

Kütab hästi, isegi "riiulil" olev keps on kõveraks sulanud.

[marauder]

Tarkade klubi andke nöu. Mul on kasutada veneaegne kaarhall osaliselt. 1 sein(vahesein) on FIBOst laetud sein. 2 seina siis tavalien kaarhalli sein ja kolmas uksega sirge sein. Seina/katuse pleki vahel on nöukaaegne soojustus(vahtplast vms punane).

Tekkis idee panna sinna keskkütte katel + 1-2 kalorifeeri. Ruum on ca 14m pikk, laius samuti ca 14m ja harjakörgus ca 7m. Väga jämedalt 1300 kuupi? Mis vöimsusega ahju on sellise ruumi kütmiseks vaja?

Praegu kütan 2 diiselpuhuriga, üks 44kw ja teine lahjem, pakun ca 35kw. Saab toa päris kiirelt 20+ kraadi peale, lahjem üksi hoiab ca 15 kraadi.  Kui seisma jätta siis temp langeb hetkega. Laes vent ka.

[hulgus]

annan ära teemast

Hulgusel on oma ahi ja paar radikat, milleks surve?

Ma tegin küttesisteemi surveproovi...

Küttesisteem töötab 1-1,5 bar surve all. surve avariiklapp avaneb 3-4bar juures. Proov käiski kuni surveklapi avanemiseni. muidu hoidis rõhku 48 h.
Veega on hetkel kitsas, vea teist tünnikaupa. õhk ei maksa midagi. Ja kui hakkab lekkima, siis üleujutatud ruumid pole just meeldivad.
Õhk näitas väiksemadki lekked ära, sh. alupex´i lekkivad pressliited. Torumees kes torud paika pani, ei ole just selle ala proff.

ps. Radikaid on hekel pisut rohkem kui paar + kaks kaloriiferit. Kunagi hiljem veel mõned (2 kaloriiferit ja kümmekond radikat) tarbeveed jms.

[Kjen]

Tarkade klubi andke nöu. Mul on kasutada veneaegne kaarhall osaliselt. 1 sein(vahesein) on FIBOst laetud sein. 2 seina siis tavalien kaarhalli sein ja kolmas uksega sirge sein. Seina/katuse pleki vahel on nöukaaegne soojustus(vahtplast vms punane).

Tekkis idee panna sinna keskkütte katel + 1-2 kalorifeeri. Ruum on ca 14m pikk, laius samuti ca 14m ja harjakörgus ca 7m. Väga jämedalt 1300 kuupi? Mis vöimsusega ahju on sellise ruumi kütmiseks vaja?

Praegu kütan 2 diiselpuhuriga, üks 44kw ja teine lahjem, pakun ca 35kw. Saab toa päris kiirelt 20+ kraadi peale, lahjem üksi hoiab ca 15 kraadi.  Kui seisma jätta siis temp langeb hetkega. Laes vent ka.

Sellises situatsioonis ei oskagi väga teoreetilisi arvutusi keegi teha. Küttevõimsuse leidmiseks on vaja teada tüüpide kaupa välispiirete pindalasid: plekkseina pidama, fibo seina pindala, akende pindala, põranda pindala jne.  Ehk siis majaosa mõõtudega joonist. Seda Sul ilmselt ei ole. Ja lisaks veel piirete soojusläbikandetegurit. Neid Sa tead ilmselt veel vähem. Ja olles kunagi ühe kaarhalli lahti võtnud, siis see fenoplastiks kutsutud punane jäik soojustusplaat nõukogude ehitusmehe töökultuuri arvestades on paigaldatud kahe plekikihivahele niivõrd hõreda asetusega juhuslikest tükikestest, et 50% soojustuse tüübiks tuleks lugeda "õhkvahe".

Seega lähtu parem sellest loogikast, et hoone küttevõimsus on lineaarses sõltuvuses välis ja siseõhu temperatuuride vahest. Ehk siis 0 kraadi juures töötab küttesüsteem 50% võimsusega (Harjumaal ja toas soovitakse hoida +20) ja -20 kraadi juures samadel tingimustel peab endast andma juba 100%.  Ehk siis iga kraad külmemat ilma või siis soojemat tuba eeldab 2,5 % suuremat võimsust küttesüsteemilt.
Nüüd jääb Sul ainult lahendada võrrandsüsteem: 35kW puhur tagas X kraadise välisõhu korral toas +15C. Kui suur peaks olems puhuri võimsus, et -20C juures oleks toas +20C.

On ka kolmas arutluskäik. Nõukogude ajal teadsid kõik kuulsat arvutusmetoodikat "ribi ruudule". Siiani idapool tootmises olev malmradiaatori ribi M140 küttevõimsus oli kusagi 100W hästi kuuma küttevee korral. Kaarhalli osa pind on lähteülesande kohaselt ca 200m2. Ja kõrgus ca kolmekordne NL eluhoone kõrgus. Ehk siis võta 2,5...3 "ribi ruudule".
Häid jõule!

[veix__]

annan ära teemast

Hulgusel on oma ahi ja paar radikat, milleks surve?

Ma tegin küttesisteemi surveproovi...

Küttesisteem töötab 1-1,5 bar surve all. surve avariiklapp avaneb 3-4bar juures. Proov käiski kuni surveklapi avanemiseni. muidu hoidis rõhku 48 h.
Veega on hetkel kitsas, vea teist tünnikaupa. õhk ei maksa midagi. Ja kui hakkab lekkima, siis üleujutatud ruumid pole just meeldivad.
Õhk näitas väiksemadki lekked ära, sh. alupex´i lekkivad pressliited. Torumees kes torud paika pani, ei ole just selle ala proff.

ps. Radikaid on hekel pisut rohkem kui paar + kaks kaloriiferit. Kunagi hiljem veel mõned (2 kaloriiferit ja kümmekond radikat) tarbeveed jms.

Marko mõtleb ilmselt seda, et vabalt võiks süsteem ka nö. vabarõhuline olla. See eeldab avatud mahuti olemasolu süsteemi kõrgeimas punktis.

[olli]

Viadrusega seda eriti ei soovita. Mul alguses oli, väga vähe oli vaja "üle lasta" et katel paukuma hakkaks. Kasvõi näiteks elektrikatkestuse korral. Väike lisarõhk annab tublisti lisaaega et tuli maha jahutada. Tegelikult läheb katla peal olev termomeeter 100 kraadi piirile või nõks ülegi iga kütmise lõpus kui akupaak 80-90 vahel.

[stretch]

Tarkade klubi andke nöu. Mul on kasutada veneaegne kaarhall osaliselt. 1 sein(vahesein) on FIBOst laetud sein. 2 seina siis tavalien kaarhalli sein ja kolmas uksega sirge sein. Seina/katuse pleki vahel on nöukaaegne soojustus(vahtplast vms punane).

Tekkis idee panna sinna keskkütte katel + 1-2 kalorifeeri. Ruum on ca 14m pikk, laius samuti ca 14m ja harjakörgus ca 7m. Väga jämedalt 1300 kuupi? Mis vöimsusega ahju on sellise ruumi kütmiseks vaja?

Praegu kütan 2 diiselpuhuriga, üks 44kw ja teine lahjem, pakun ca 35kw. Saab toa päris kiirelt 20+ kraadi peale, lahjem üksi hoiab ca 15 kraadi.  Kui seisma jätta siis temp langeb hetkega. Laes vent ka.

Sellises situatsioonis ei oskagi väga teoreetilisi arvutusi keegi teha. Küttevõimsuse leidmiseks on vaja teada tüüpide kaupa välispiirete pindalasid: plekkseina pidama, fibo seina pindala, akende pindala, põranda pindala jne...

Mul olid kuskil selle tüüpse kaarhalli mingid joonised ka, aga nende praegu esitatud andmete põhjal:
nii fibo kui otsaseina pindalad: 77 m²
kumera plekkseina pindala: 308 m²
ruumala: 1077 m³
"Aknad" olid sellistel mingid plastist kitsad ribad ülaosas, mõõte öelda ei oska...

[jurkman]

Minu pärast võib nüüd külmaks minna, garaaži ahjul sai paar vidinat omale uue värvkatte (nüüd annab paremini sooja ).
Ei hakka siin seletama mis mida ja kuidas teeb, üks pilt ütleb nagunii rohkem kui tuhat sõna!

Vägev näeb küll välja, võibolla seletaksid lähemalt, kuidas toimib, maksab, kasutegur jne

[muska71]

Minu pärast võib nüüd külmaks minna, garaaži ahjul sai paar vidinat omale uue värvkatte (nüüd annab paremini sooja ).
Ei hakka siin seletama mis mida ja kuidas teeb, üks pilt ütleb nagunii rohkem kui tuhat sõna!

Vägev näeb küll välja, võibolla seletaksid lähemalt, kuidas toimib, maksab, kasutegur jne

kasutegur on teadupärast matemaatiliselt arvutatav mingi valemiga koldes põlemistemperatuuri ja korstnasse mineva temperatuuri numbritega.sellel kooslusel tundub üsna hea olema.

[marauder]

Tarkade klubi andke nöu. Mul on kasutada veneaegne kaarhall osaliselt. 1 sein(vahesein) on FIBOst laetud sein. 2 seina siis tavalien kaarhalli sein ja kolmas uksega sirge sein. Seina/katuse pleki vahel on nöukaaegne soojustus(vahtplast vms punane).

Tekkis idee panna sinna keskkütte katel + 1-2 kalorifeeri. Ruum on ca 14m pikk, laius samuti ca 14m ja harjakörgus ca 7m. Väga jämedalt 1300 kuupi? Mis vöimsusega ahju on sellise ruumi kütmiseks vaja?

Praegu kütan 2 diiselpuhuriga, üks 44kw ja teine lahjem, pakun ca 35kw. Saab toa päris kiirelt 20+ kraadi peale, lahjem üksi hoiab ca 15 kraadi.  Kui seisma jätta siis temp langeb hetkega. Laes vent ka.

Sellises situatsioonis ei oskagi väga teoreetilisi arvutusi keegi teha. Küttevõimsuse leidmiseks on vaja teada tüüpide kaupa välispiirete pindalasid: plekkseina pidama, fibo seina pindala, akende pindala, põranda pindala jne...

Mul olid kuskil selle tüüpse kaarhalli mingid joonised ka, aga nende praegu esitatud andmete põhjal:
nii fibo kui otsaseina pindalad: 77 m²
kumera plekkseina pindala: 308 m²
ruumala: 1077 m³
"Aknad" olid sellistel mingid plastist kitsad ribad ülaosas, mõõte öelda ei oska...

Minu versioonil nood aknad kinni pandud. Otsaseinas, uksepool, on 3 akent ca 2m laiad ja 1,40 körged

[inc]

Kaugel väljamaal kasutasid suure angaari, mis oli siis masinate komplekteerimise ruum, kütmiseks nn. Infrared Tube Heaters lahendust. Üks selline näiteks, https://www.schwankgroup.com/products/tu...raschwank/
Soojendab ka põranda, tööristu, põhimõtteliselt kõike. Töötab gaasil, kes seda Eestis pakub, ma ei tea.
_____________________________________________________________________________________________
Mina lahendasin enda pisikese hobinurga ikkagi diislil töötava IR kiirguriga. Pind ca. 50 ruutu arvutustelt sain, et küttevajadus oleks ca 12kW, ma olen väga soojalembeline . Seega võtsin 10,5 kW diisel kiirguri. Müüja väidab, et võib kasutada kinnises ruumis kui on hea ventilatsioon ja tuulutad iga tund. Mina ei soovita, vii kohe heitgaasid ruumist välja. Põlemine on ikka üks ja sama, tahmab ka krt imepeenikest tahma. Hetkel olen oma lahendusega väga rahul. Garaaz on kuiv, temp. püsib +2..5 C. Päeval lasen 4 tundi töötada temperatuurini +10C, ta ise jälgib temperatuuri. Kui ise midagi nokitsen, siis tõstan temp. +12C (mõõdab 15cm põranda pinnast) ja 45min. on juba väga mõnus olemine. Peale ühte tundi hakkab juba ise sisse ja välja lülitama. See kuu on läinud 40l erimärgistusega diislit, aga ehk leian mõne rekkameha kes odavamalt müüb(sahinait on).
Paigaldus võttis alla poole päeva, nn. korsten on veoauto sumbuti toru 76mm oli vist, auk sina puurida, natuke keevitada ja lõigata. Ustele tegin ette presentriidest kardinad, mis ei lase tuult läbi. Kardina saab üles kokku kerida. 

[Laurts]

Kui 3faasi on olemas siis kas tasub see diisliga jamamine ära?
Otseküttel on 1kW hind nagu seinast kätte tuleb, maksimum 15senti.
Diislikütuse energiasisaldus on teoreetiliselt 10kW liitri kohta, kuid milline on kasutegur põletamisel? Kui enda tervise hinnaga just kogu auru tuppa ei lase siis pool sooja läheb ju heitgaasidega korstnast välja? Iseasi jah kui kuskilt varastatud kütusega saab kütta.

[Kult]

Kas on mingi miinimum temperatuur ka kirjas kuskil mida saab hoidma panna. Läheks vaja sellist et hoiaks 4C stabiilselt.  Vajadusel rohkem.

[inc]

Kui 3faasi on olemas siis kas tasub see diisliga jamamine ära?
Otseküttel on 1kW hind nagu seinast kätte tuleb, maksimum 15senti.
Diislikütuse energiasisaldus on teoreetiliselt 10kW liitri kohta, kuid milline on kasutegur põletamisel? Kui enda tervise hinnaga just kogu auru tuppa ei lase siis pool sooja läheb ju heitgaasidega korstnast välja? Iseasi jah kui kuskilt varastatud kütusega saab kütta.

Jama selles, et meil elektrivarustus on väga kahtlane ja 10kW välja ei vea, kuna puudub korralik ühistu jne. on suhteliselt keeruline hakata uuendama kaablit, lepinguid, kõigi liikmetega läbi rääkida jne.  Valisin lahenduse kiiruse ja lihtsuse pärast. Arvestasin, et elektriliin peab kenasti vastu ca. 4-5kW võimsusele. Plaan panna mõned elektrilised IR lambid äraoleku kliimat hoidma. Mingi kontroller ka vaadata, et jälgib väljas temp. ja sees. Diisel jääb selleks, et kiirelt soojaks kui vaja midagi teha ja diisli eelis on ka see, et seda saab kaasa võtta kui talvine üritus, telginurgas sooja annab või matkal laagris ootab kui sooja vaja. Mobiilsuse eelis. Muidu kõik õige, elekter tuleb tasuvam.

[inc]

Kas on mingi miinimum temperatuur ka kirjas kuskil mida saab hoidma panna. Läheks vaja sellist et hoiaks 4C stabiilselt.  Vajadusel rohkem.

Temperatuuri saab reguleerida 0...+50C vahemikus 1 ühiku kaupa. Temp. andur on seadmel tagaküljes ca. 15cm cm kõrgusel põrandast. Sisse välja lülitus toimub +/- 2C juures. Minul on ette pandud temp. +10C seega +10C peal lükkab välja ja +8C peal uuesti tööle, aga tal on ka võimalus panna ajaliselt käima. 10min. töötab ja 10min. seisab. lisaks veel lõpu taimer, peale 4 tundi lülitub seade täiesti välja. 
Panen päeval 4 tunniks ööle, siis esimese tunni töötab pidevalt ülejäänud hakkab juba nii, et 10min käib ja 10min puhkab. Sõltub kuidas ruum soojust kaotab.