Inverter
#1

Huvitav oleks teada,kui suurt tarbijat kannatab 12v-220v voolumuundur,millel ilutseb 2000 w voi 6000 voi lausa 10000w? Omal kogemus 300w -se muunduriga,mis toitis läpakat ja seda suht vaevaliselt.
Vasta
#2

Kui kirjas 2000 siis 2000 kui 6000 siis 6000 jne.
Vahe on kas täis siinus või mitte kui rääkida mootorite st.
Vasta
#3

48->220 (2000W) inverter hakkas mäletamist mööda Volta radika peale (750W) inisema.
1000VA UPS kannatas pidevalt 340W ja 430W peal hakkas vaikselt suitsu tõusma trafo juhtmetest.
Vasta
#4

(25-12-2018, 23:37 PM)MeelisV Kirjutas:  Kui kirjas 2000 siis 2000 kui 6000 siis 6000 jne.
Vahe on kas täis siinus või mitte kui rääkida mootorite st.

Mind huvitab konkreetselt,milline inverter paneb probleemita tööle ca. 300w -se mootoriga kompressori.
Vasta
#5

Kui jutt käib sigaretisüütajasse käivast, siis sealt polegi võimalik eriti palju kätte saada kuna näiteks 15 A kaitsme alt saab maksimaalselt ligikaudu 200 W.
Vasta
#6

(25-12-2018, 23:21 PM)Raigo R Kirjutas:  Huvitav oleks teada,kui suurt tarbijat kannatab 12v-220v voolumuundur,millel ilutseb 2000 w voi 6000 voi lausa 10000w? Omal kogemus 300w -se muunduriga,mis toitis läpakat ja seda suht vaevaliselt.

Kui korpus on avatav, siis kruvi lahti ja vaata millistest komponentidest asi koos seisab.
12/24V laadijal tuli suits välja. Esimese asjana vaatasid seest vastu paistes dioodid millel kiri 16V.
2Kw muundurisse peavad väga jämmed juhtmed sisse minema ja seisva mootoriga seda ei kasuta. 6/10kw eeldab juba dubleeritud el.süsteemi oma geneka ja akuga.

1,0kw inverteri taga kasutan aeg-ajalt 850w relakat, käib küll.


Vasta
#7

(25-12-2018, 23:56 PM)hulgus Kirjutas:  
(25-12-2018, 23:21 PM)Raigo R Kirjutas:  Huvitav oleks teada,kui suurt tarbijat kannatab 12v-220v voolumuundur,millel ilutseb 2000 w voi 6000 voi lausa 10000w? Omal kogemus 300w -se muunduriga,mis toitis läpakat ja seda suht vaevaliselt.

Kui korpus on avatav, siis kruvi lahti ja vaata millistest komponentidest asi koos seisab.
12/24V laadijal tuli suits välja. Esimese asjana vaatasid seest vastu paistes dioodid millel kiri 16V.
2Kw muundurisse peavad väga jämmed juhtmed sisse minema ja seisva mootoriga seda ei kasuta. 6/10kw eeldab juba dubleeritud el.süsteemi oma geneka ja akuga.

1,0kw inverteri taga kasutan aeg-ajalt 850w relakat, käib küll.

See on kyll ok.,st et mingi 2000w toidaks kompressori ära kyll,muidugi töötava mootoriga
Vasta
#8

Siin pole vahet kaas 12 või 24 volti. kui on märgitud 1500 W siis seda ta ka toidab.  Muidugi seniks kuni aku suudab piisavalt voolu anda. Suuremad tööd tuleb töötava mootoriga teha.  24v/1500W inverteriga, käivitusvool 3000 W, sai viimati 1100 W relakaga lõigatud.
Kui on plaan kasutada peenemat elektroonikat siis on vaja vaadata, et inverter annaks välja siinusvoolu.Diagramm laineline. Cosinusega (diagramm nurgeline) põletad elektroonika maha kui üldse tööle hakkab.
Ülalmainitud inverterile on sappa pandud mul mikrouun, printer/skänner, läpakas, kohvimasin, hädajuhtudeks 1200W veekeetja. Kõik toimib. 
Kui mikrouun ja veekeetja korraga järgi panna siis viskab küll välja turvakaitsme.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#9

Korralikumad tootjad annavad tipu võimsuse ja pikajaliselt lubatav koormus erinevate välistemperatuuride juures.
Vasta
#10

(26-12-2018, 00:03 AM)Daff Kirjutas:   Cosinusega (diagramm nurgeline) põletad elektroonika maha
Milles koosinus süüdi on? Kandilise pulsiga voolu on lihtsalt odavam toota, ärge ajage mõisteid sassi!
Häid jõule kõigile!

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#11

See kandiline pulss ei ole koosinus, vaid ristküliksignaal. Aga odavam toota ja seepärast kasutusel.

Lühiajaliselt pole enamasti häda, pikka tööd ei taha ümmargused mootorid kandilise vooluga tehaWink

Arvesta, et inverter ise paneb umbes 10% võimsusest soojana nahka. Ehk kui vajad 300 W pidevat väljundvõimsust, siis peab inverter seda ka soovitud koormustsüklina pakkuda suutma. Mis omakorda tähendab, et inverterit toitev ahel peab suutma pakkuda 330 (mäletate, soojuskaod) jagatud 12 V = 27,5 V sisendvoolu tugevust pingel 12V. Kui pinge on väiksem, kulub voolu rohkem. Ehk unustage sigaretisüütajad...

Lisaks on küsimus, palju on mainitud kompressori käivitusvool? Ka seda peab inverter suutma välja anda. Enamasti on koormatavus üsna nigel.

Kindla peale minek on kaks korda võimsam inverter korralike juhtmetega otse aku küljes. Aasklemmidega poltide all, mitte krokodillidega. Ning ka siis on võimalikud üllatused.

Mul on 2 kW inverter 16 ruuduste kaablitega 72 Ah aku küljes diiselvolkari peal abivoolugenekaks. 750 W pehme käivitusega veeautomaat käib selle pealt päris hästi, kui elektrilevi taas kvaliteetset voolu tarnida ei suuda. 1600 W relakas läheb küll käima, kuid tõmbab 72 Ah väsinud aku mõne minutiga alapingele ka töötava 70 A genekaga. 1500 W kompressor 30/70 tsükliga on parasjagu tasakaalus nii, et pooletunnise tööga aku alapingele ei kuku. 50/50 tsükliga hakkab varsti näljahäda kisa kuulda olema.
Vasta
#12

(26-12-2018, 00:58 AM)Marko Kirjutas:  
(26-12-2018, 00:03 AM)Daff Kirjutas:   Cosinusega (diagramm nurgeline) põletad elektroonika maha
Milles koosinus süüdi on? Kandilise pulsiga voolu on lihtsalt odavam toota, ärge ajage mõisteid sassi!
Häid jõule kõigile!

Elektrikuks pole õppinud ja mõisteid ei tea aga räägin nii nagu asi on ja silmale näha kuigi see võib riivata tõesti spetsialisti kõrva. Keegi ehk parandab mu jutu allpool ära ja paneb normaalsesse keelde. 

Võib olla on jah lihtsam ja odavam toota aga selle kandilise pulsiga ei hakka elektroonika tööle. Kui inverteri peal on kandilise pulsi märk siis kõlbab see ainult relaka ja veekeetja käivitamiseks. Ja need inverterid on ka tükimaad odavamad. Kuna meil on autodes umbes sama tehnika mis mõnes kehvemas kontoris siis võin täie vastutustunde juures väita kogemustele tuginedes, et sellisel juhul on vajalik siinusvool. 
Isegi mäluga kapslikohvimasin lasi ainult vilet kui sai kandilise pulsiga inverteri taha ühendatud, sama arvasid asjast skännerid, printerid, koopiamasinad. Läpaka laadija hakkab cosinusega tegema sellist põrinat, et hirm hakkab.Kunagi ammu kui veel ei osanud märki vaadata inverteri peal lasin ühe läpaka laadija õhku ja sellega koos andis saba ka läpaka aku.

Ja nagu V6sa eelpool mainis on väga tähtis voolu kättesaamine inverteri tarbeks. Praegu on mul veetud inverteri toide samajämedate juhtmetega mis Volvol starteri peale lähevad ja alles nende juhtmetega hakkas asi korralikult tööle. St. ei viska enam ennast välja. Varem tekkis "nälg" ja mikroka täisvõimsust näiteks ei saanud kasutada.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#13

cosinus on "teise nurga" all siinus mitte kandiline.

Kõige lihtsam lugeda mingeid matkaautode teemasid kus lahatakse tihti mis masin vajab siinust mis mitte.  Kapselkohvimasinates jahutaks pidevalt peale 10kW hiina inverteri ostmist. Need ei tööta nimel ja üldiselt asjad mis sisaldavad juht elektroonikat
Hiinlased teevad muidugi ka omakaubamärkide all korralikke aga hind pea sama mis saksa toodangul.
Vasta
#14

(26-12-2018, 10:27 AM)v6sa Kirjutas:  See kandiline pulss ei ole koosinus, vaid ristküliksignaal. Aga odavam toota ja seepärast kasutusel.

Lühiajaliselt pole enamasti häda, pikka tööd ei taha ümmargused mootorid kandilise vooluga tehaWink


Elektrimootoritel peaks üsna ükskõik olema kui ümmargune või kandiline see vool on? Rolleyes
Vasta
#15

Üks asi mis inverteri tegelikust võimekusest aimu peaks andma on seadme toite kaitsme võimsus.

Enda 300W püsiva/600w tippvõimsusega puhta siinusega inverteri kaitsmeks on nii paberites kui reaalselt 2x 30A ja ca 450w kannatab riista koormata enne ülekoormuse märguande saabumist.
Uurisin hiljuti kuskil poes ühte 1500w/3000w 12V inverterit ja paberites oli kiri, et toiteahela kaitse 2x 40A. Füüsika seaduste järgi võimatu või kuidas? Komplektis olevad toitejuhtmed olid ca 6 ruutu...
Vasta
#16

Modifitseeritud siinus (kandiline graafik) ei sobi nii mõnelegi elektroonilisele laadijale. On odavam. Siinus (laineline) on ok. On hinnalisem. Juhtme ruudud, kaitsmed jne. on puhas füüsika.
Vasta
#17

(26-12-2018, 15:18 PM)ZIL 131 Kirjutas:  Modifitseeritud siinus (kandiline graafik) ei sobi nii mõnelegi elektroonilisele laadijale. On odavam. Siinus (laineline) on ok. On hinnalisem. Juhtme ruudud, kaitsmed jne. on puhas füüsika.

 Siin on ära selgitatud mispärast see nii on: https://electronics.stackexchange.com/qu...r-a-laptop
Tsitaat:The Dell laptop power supply almost certainly contains Active Power Factor Correction circuitry. This means that the current waveform drawn by the power supply closely matches the voltage waveform. As if the power supply was a simple load like a heating element.
Advantages are a smaller high voltage storage capacitor can be used inside the power supply, far lower harmonics on the mains input. As power is almost always been fed into the storage capacitor, instead of only at the peaks of the AC waveform.
By using such a power supply on modified sine wave power, you have almost certainly destroyed the active PFC circuit. and the power supply is now behaving as if it no longer has active PFC. As a result, the power supply now requires a much larger storage capacitor, due to only being fed at the peaks of the waveform. This explains why the power supply is somewhat working, but unable to supply it's full rated power.

 Ehk siis Dell või misiganes kvaliteetlaadija, millel on hea võimsustegur kuna tarbib kogu siinust aga on seetõttu palju keerukam. Ning mis on tavavõrgus väga hea, siis selle ristküliku kujulise siinuse jaoks ta pole mõeldud ning ei toimi õieti.
 Samas, mõni vanem või vuffel laadija, mis tarbib ainult tipu pinget toimiks ilusti  Big Grin  See mis LEDi teemas soome keeles selgitatuna oli halb (lihtne alaldi ja kondekas tavavõrgus) oleks antud juhul ainult plussiks.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne