[viplala]

...
Vaatame siis mida saab 2500 euri eest +350 haagis
...

Siit loen ma välja, et võin peale kolme tuhande uue rubla väljaladumist antud komplektiga rahumeeli ära sõita? Või mida see rahajutt siin tähendama pidi?

Looda sa , pigem tähendas see seda, et need odavad vene rauad ei pruugigi olla nii halvad ja et sama funktsionaalsuse eest uuema või miks mitte ka uue hiina tehnika eest, tuleb seda va krõbisevat kaugelt rohkem välja laduda kui 20kilo või mis iganes muu summa, sest ühe madala kusemisega hiina põkaga, mille selga on hää ja mõnus ronida,  pole mitte midagi peale hakata kui tal pole lisaseadmeid küljes. On see lepik või kuusik, vahet pole eriti, (täna toimetan lihtsalt seal) jumz tõstab reaalselt 1-1,5 tonni üles. Suurim peavalu töödest metsas on ikka tõstmine. Pole masinaga tõstet, tõstad käsitsi ja 100x rohkem ja kauem. See on lõpuks hullem tapmine kui ükskõik millise ruuna järgi sörkida, on selleks siis rauast kronu või kaera krõmpsutav. Kui jõuan, hakkan Natile suvel giljotiiniga tõstukit taha aretama. Kui ei, teen veel paar talve jumziga. Hea, soe, mugav, odav. Mis sa hing veel tahad   Õnneks ei ole ego ka selline, et vot peab olema sihuke ja sähuke. On mis on, peaasi et endal hea on olla ja naeratus suul, ning kui sellise raha eest saad paremat, efektiivsemat, rohkemat, kiiremat ja mitmekülgsemat tööd teha kui ükskõik millise uue ja läikiva jupstükiga, siis tekib küll tunne, et paljud probleemid meie elus on otseselt pastakast vilinal välja imetud.

[PlyVal64]

Siit loen ma välja, et võin peale kolme tuhande uue rubla väljaladumist antud komplektiga rahumeeli ära sõita? Või mida see rahajutt siin tähendama pidi?

Looda sa , pigem tähendas see seda, et need odavad vene rauad ei pruugigi olla nii halvad ja et sama funktsionaalsuse eest uuema või miks mitte ka uue hiina tehnika eest, tuleb seda va krõbisevat kaugelt rohkem välja laduda kui 20kilo või mis iganes muu summa, sest ühe madala kusemisega hiina põkaga, mille selga on hää ja mõnus ronida,  pole mitte midagi peale hakata kui tal pole lisaseadmeid küljes. 

Sooja toaga traktor + tõstukiga isevedav hüdropakita ja/või PTO-pumbaga käru kokku koos maksudega kaugelt alla 20K euri. Sooja toata veel odavam, ei taha kärule vedu ka, veel odavam. Jah, Jumzi jõudu sel pole ja Sinu kolakale sobiks nooleotsa mõni Naarva, Nisula nn.stroke-harvester ehk laasija-järkaja. Sellest ma saaks aru. Aga see tööpea ise maksab suurusjärgus alates 10K€ maksudega ja mida edevam-kangem, seda kallim. Näiteks selline ja teed otse küttepuud - geniaalne ja siis me juba võime rääkida Jumzilaadsete remondist ja asja mõttekusest, kui sedasorti metsa on palju. See on isegi  alla 10K.

[Daff]

Endal on metsaga "vedanud." Lõuna Eesti kuppelmaastik laiutab siin. Oma maa peal mägi mille kõrgus on 152m üle merepinna.
Haagisega pole selles metsas midagi teha, et sõidaks puu juurde ja laoks koorma peale. 
Metsategu käib klassikalise nõuka süsteemi järgi. 
Vintsiga traktoriga sikutad palgi või noti orust välja või mäest alla ja koondad laoplatsile. Siin teen kogu sortimendi. Mis palgiks mis kütteks. Õnneks on perimeeter sellise hea lahendusega, et saan kasutada mitut laoplatsi kuhu hiljem saab transport ligi. Kütte lõhun ka metsas  ära ja läheb sealsamas riita ja katus peale. Suvel toob 53 kuuri täis jälle. Praegu oma 3 aasta varu kuivab. 
Võiks ju mõne talve lulli lüüa aga jooksev sanitar nõuab tegemist. Selgi talvel mõned kuivad ja paar tuulemurtud puud vaja kütteks teha. 
Sellise töö eripära on see, et vintsiga saab vaid talvel majandada. Sula maaga määrib palgi poriseks ja kes see lõikab seda liivast materjali.
Looduskaunil maastikul omad mured ja võlud.

[v6sa]

...
Sellise töö eripära on see, et vintsiga saab vaid talvel majandada. Sula maaga määrib palgi poriseks ja kes see lõikab seda liivast materjali.
...

Eks see, kes ei oska vaadata. Ainult, et lõpuks saavad lõikajad lihtsalt otsa - targaks saavad, krdi kapitalistid.

Mihandne vints on kasutusel? Kas toast või väljast lülitamisega?Kui pikk pael?

[viplala]

Looda sa , pigem tähendas see seda, et need odavad vene rauad ei pruugigi olla nii halvad ja et sama funktsionaalsuse eest uuema või miks mitte ka uue hiina tehnika eest, tuleb seda va krõbisevat kaugelt rohkem välja laduda kui 20kilo või mis iganes muu summa, sest ühe madala kusemisega hiina põkaga, mille selga on hää ja mõnus ronida,  pole mitte midagi peale hakata kui tal pole lisaseadmeid küljes. 

Sooja toaga traktor + tõstukiga isevedav hüdropakita ja/või PTO-pumbaga käru kokku koos maksudega kaugelt alla 20K euri. Sooja toata veel odavam, ei taha kärule vedu ka, veel odavam. Jah, Jumzi jõudu sel pole ja Sinu kolakale sobiks nooleotsa mõni Naarva, Nisula nn.stroke-harvester ehk laasija-järkaja. Sellest ma saaks aru. Aga see tööpea ise maksab suurusjärgus alates 10K€ maksudega ja mida edevam-kangem, seda kallim. Näiteks selline ja teed otse küttepuud - geniaalne ja siis me juba võime rääkida Jumzilaadsete remondist ja asja mõttekusest, kui sedasorti metsa on palju.

Ära unusta, et Jumz kaevab ka ja lükkab kruusahunnikut mida on suuteline tegema traktor kogumassiga 10 tonni või midagi sinna kanti. Igasugu sitanikerdisest hiinlasega pole küll seda mõtet võrdlema hakata, selleks ma kirjutasingi, et 'sama funktsionaalsuse eest' 

Naarva tahab saada juba korralikku hüdrot ja pikka noolt. Otse küttepuuks on kõvasti kallim kui puud lõhkuja juurde vedada ja seal teha. Ega traktori tiksutamine tasuta ole

Samas mis jumzilaadsete remonti puutub, siis taoliste remont on 100X mõttekam kui uue hiinlase piltide peale netis pihku taguda.

[Janka]

Sooja toaga traktor + tõstukiga isevedav hüdropakita ja/või PTO-pumbaga käru kokku koos maksudega kaugelt alla 20K euri. Sooja toata veel odavam, ei taha kärule vedu ka, veel odavam. Jah, Jumzi jõudu sel pole ja Sinu kolakale sobiks nooleotsa mõni Naarva, Nisula nn.stroke-harvester ehk laasija-järkaja. Sellest ma saaks aru. Aga see tööpea ise maksab suurusjärgus alates 10K€ maksudega ja mida edevam-kangem, seda kallim. Näiteks selline ja teed otse küttepuud - geniaalne ja siis me juba võime rääkida Jumzilaadsete remondist ja asja mõttekusest, kui sedasorti metsa on palju. See on isegi  alla 10K.

Nende "sellistega" pole paraku midagi teha. Lõkstoosid, mis linnavurlele videos ainult hää vaadata . Pöidla hõõrud õhtuks villi enne kui oksad laasitud saad ja tulemus on suur miinus kütusekulu näol. Garanteerin.
Saega langetatud ja laasitud tüvest küttepuude valmistamiseks kõlbavad küll. Ses osas ei vaidle vastu.

[Daff]

...
Sellise töö eripära on see, et vintsiga saab vaid talvel majandada. Sula maaga määrib palgi poriseks ja kes see lõikab seda liivast materjali.
...

Eks see, kes ei oska vaadata. Ainult, et lõpuks saavad lõikajad lihtsalt otsa - targaks saavad, krdi kapitalistid.

Mihandne vints on kasutusel? Kas toast või väljast lülitamisega?Kui pikk pael?

Mul on ZIL-i vints 52 peal. See mida kunagi Paide EPT tootis. Asub ees.Lülitus kabiinist ja edasi tagasi käik.ZIL-i jõuväljavõte. Pooli vabastamine ka kabiinist hüdroga.  Pluss pooli pidur, et tross sassi ei lähe kui vabaks lased pooli. Praegu 18mm trossi peal mingi 40 meetrit. Kui soo pealt musta leppa välja tirisin siis oli 80m  peenikest 10mm trossi peal. Panen kunagi ehk masinast pildi siia. Kusagil Belarusi teemas olid kunagi pildid.

[v6sa]

Vintsindus on võõras, seepärast küsin.

Töötate kahekesi: üks kangide taga, teine troppimas? Või käib operaator mõlema trossiotsa vahet iga tõmbega ühe ringi?

See vints on vist esipoolraami küljes ainult? Või on tõmbid ka tagasilla käistele?

Ning Päriselt Pehmest või Tõsiselt Sügavast Lumest saabki ainult vintsides kätte, olgu vedaja kui tahes kõvast rauast ja suurte ratastega, upuvad need lõpuks kõik.

[mutikas]

Alati pole kiirus hea
    

[Janka]

Vintsindus on võõras, seepärast küsin.

Töötate kahekesi: üks kangide taga, teine troppimas? Või käib operaator mõlema trossiotsa vahet iga tõmbega ühe ringi?

See vints on vist esipoolraami küljes ainult? Või on tõmbid ka tagasilla käistele?

Ning Päriselt Pehmest või Tõsiselt Sügavast Lumest saabki ainult vintsides kätte, olgu vedaja kui tahes kõvast rauast ja suurte ratastega, upuvad need lõpuks kõik.

Eks ta sarnane ole, nagu nõukaajal Tamsalu EPT-s samuti neid kit-e valmistati.
Ikka jah esiraamile täies pikkuses aisad, mis sidurikoda samuti sellesama raamiga sidusid. Veoplaat oli ka kaasas. Tagasillani vaevalt, et midagi kinnitus. See rohkem juba töömeeste rats, et ettepoole kiskudes masinat pooleks ei tõmmataks.
Ma olen ühe talve MTZ-82 ja vintsiga leiba teeninud. Sokeldaja oli lisaks. 6-8 tüve olenevalt puude jämedusest haakisime sappa. Keskmises palgimetsas pidi iga päeva või paari tagant äravedu tellima, sest 25-30tm 6-meetrise palgi virn oli seniks valmis meisterdatud. Pika tüvena sai välja veetud, platsil oli kaks tükeldajat kah. Päält järkamist nügisin plaadiga palgid virna. 
Küte ja paber olid tol ajal 2-meetrised, nende virnastamisega said järkajad ise hakkama.
Langil liikudes tiksus pill praktiliselt tühikäigul, aeglane teine-kolmas käik. Kui sihile välja sain, andsin loomulikult kuuenda kiirega talda. Kütusekulu 30 liitrit päevas.

[viplala]

Alati pole kiirus hea

Asi polnud küll kiiruses, kuid ma ennist jätsin rääkimata ühe seiga, peale seda kui ma kell 16.00 metsast väljusin, mis sinu postiga uuesti päevakorda tõusis. Kahjuks ei teinud ühtegi pilti, hiljem muidugi kahetsesin aga mida sa ikka kahetsed kui tol hetkel on kõik valesti ja närvid püsti kui kuradil. enivei...

Sõitsin siis nende puudega oma sõbra juurde kuhu ma need maha pidin panema. Tee oli kenasti lahti lükatud kuni sinnamaani, kus ma pidin üle põllu minema ja vot põllu serva peale teed ei olnud tehtud. Hüppasin traktorist välja ja läksin kompama. Maa tuli vastu umbes põlve kõrguselt, 60cm või nii. Sellest juba läbi ei uha koos kaheteljelisega, lisaks veel tee äärsed vallid oma vähemalt meetriga ja kallak. Haakisin haagise takka lahti ja hakkasin sahaga teed sisse udjama. Minna oli mingi 500m. Haagis seisis niikaua teel, ja kui keegi oleks tulnud, poleks sealt kitsast vahest mööda saanud. Närv oli juba siis püsti. Sain mingi raja sisse, haakisin ka haagise uuesti sappa ja paugutasin eesmärgi poole. Lõppu loomulikult sisse ei ajanud, mõtsi et ehk läheb niisama ja saaks selle haagise juba teelt minema. Seal lõpus jebisin veel edasi tagasi kuni oli juba pime käes ja siis hakkasin puid maha kallutama. Kast sai püsti ning ma vaatasin kuidas haagis kalduma hakkas, teha ei jõudnud suurt midagi, lätaki külili maha koos puudega. Õnneks olin esimese asjana haagise veopea ringi pannud käima kui selle ostsin. Ei tõmmanud midagi puruks ega väänanud välja. Sõitsin siis jumziga (pool tundi lükkasin platsi vähe puhtamaks meetristest hangedest) teise asendisse, tõstsin puud serva pealt maha ja haakisin kasti külge keti millega sain haagise uuesti püsti tõsta. Nüüd oli juba pime, külm ja ma olin märg selle pudru sees sumpamisest ja jebimisest. Haagise jätsin sinna, tõin poest paar õlli ja kobisin ahju äärde sooja. Homme lähen ja tirin ta koju, lakun haavad puhtaks ja metsa.

[Daff]

Vintsindus on võõras, seepärast küsin.

Töötate kahekesi: üks kangide taga, teine troppimas? Või käib operaator mõlema trossiotsa vahet iga tõmbega ühe ringi?

See vints on vist esipoolraami küljes ainult? Või on tõmbid ka tagasilla käistele?

Ning Päriselt Pehmest või Tõsiselt Sügavast Lumest saabki ainult vintsides kätte, olgu vedaja kui tahes kõvast rauast ja suurte ratastega, upuvad need lõpuks kõik.

Vints on jah ainult esipoolraami küljes. Ey kui ikka kogu hingest tahta siis on võimalik asi pooleks murda. T-40 oli mul pandud kaks tala tagasillani. See ju veel hapram kui russ. Mul jõuväljavõte küljelt ja see kiirem kui tagumine jõuvõtt ming väga hullu tõmbe juures saab jõud õnneks otsa. 
Kui mingi suurem vedu käsil siis toimetame kahekesi. Sõber tsokerdab. Kuniks laoplatsis käin valmistab tema "strateegia" ette. Näitab kust läheneda. Viskab trossid külge. Vahel õnnestub mitu tüve korraga aga enamused tõmbad paar kolm palki ühekaupa ligi siis üks tross ümber ja lattu sõit. Mul suht kiire kerimine sellepärast pole vaja eriti kangiga kõrval joosta. Ainult kui tihnikust välja tõmmata siis peab juhtima, et tross ja palk ikka üheltpoolt puud tuleksid.
Eks ta sporti selline töötegemine meenutab aga oma tarbeks ajab asja ära. Mul riigitöö ajast 40 tehtud isiklik rekord. Lageraie veol 200m kaugusele tsokerdajaga 92 tihu mastimändi päevas.

[pannkook]

selline vigur kripeldab kangesti omale taha panna
VINTS

[v6sa]

Sa pole ainuke.

Soomes sai ühe sihukesega, küll aastast Nikita, töötatud paar nädalavahetust. Oli mugav ja muretu küll pikka tüve koguda. Ainult trossi vedu meetrises lumes oli tülikas jupatsile.

[Jahimees]

Vintsid on lahedad ja teatud tingimustes ka pea ainuke mõistlik vahend metsatöö tegemiseks. Endagi autol võiks üks peal olla   .

Tean mehi, kes tegid aastaid kolme erineva majapidamise puid metsas kasutades T-25 ja käru kombinatsiooni. Neil viskas see võimekus üle lõpuks   ja siis soetasid kolme peale mingi plaadiga vintsikomplekti sama traktori rippesse. Mäletan, et sel oli üle 60 m peenikest trossi poolil ja muudeti siis metsas ka oma töötaktikat. Hakati töötama justkui tööplatsidel - traktor seisis paigal, ja siis vähemalt 60 m raadiuses tõmmati vintsiga puud platsile, kus juba läks tükeldamise töö edasi. Ehk siis ei pidanud traktori liikumisega seotud teemadega niipalju möllama.

[viplala]

 Ainult trossi vedu meetrises lumes oli tülikas jupatsile.

Kõrgepingeliine veetakse peale köiega ja seal on ka need raskused ning vahemaad üsna jõhkrad. Sama köit annaks edukalt ka metsas kasutada, kergem laiali tirida, sest ega 10mm terastrossi on juba paras tegu 50m peale järgi lohistada lumes. Köis ise on umbes midagi sellist.  Kes vintsivad võiksid ära proovida. Hind ei löö ka põlvist nõrgaks kui tuleb välja, et ei sobigi see asi metsa.

[PlyVal64]

Nende "sellistega" pole paraku midagi teha. Lõkstoosid, mis linnavurlele videos ainult hää vaadata . Pöidla hõõrud õhtuks villi enne kui oksad laasitud saad ja tulemus on suur miinus kütusekulu näol. Garanteerin. Saega langetatud ja laasitud tüvest küttepuude valmistamiseks kõlbavad küll. Ses osas ei vaidle vastu.

Sa pole ainuke.
Soomes sai ühe sihukesega, küll aastast Nikita, töötatud paar nädalavahetust. Oli mugav ja muretu küll pikka tüve koguda. Ainult trossi vedu meetrises lumes oli tülikas jupatsile.

Huvitav, kas Janka näol on tegu mõne tundmatu Eesti miljonär-rantjeega, kes on salaja ja meile tundmatu "üleilmselt kõvade asjade tootearenduse ja tootmise teinud" ja praegu naudib töövilju sest pool maailma ostab ja kasutab neid imeasju või... 
Aga las olla.

Isand Võsa: kui juba siin hädaldatakse haarats-giljotiini-halumasina kütusekulu üle, siis sedasorti vints on ju eriline röövel! 
Just TÄPSELT sellise "jama" asendamiseks ongi välja mõeldud IronHorse, mis on ise nii vints kui traktor. Vints on tõesti hädavajalik ja väljapääsmatu a'la Neeruti mägedes ja ka Nõmme-Mustamäe seljaku. Kui on laugem nõlv, on muidki töövahendeid mis kallakut väga ei karda. See, et mingi vidin nüüd reaalselt omajagu palju raha maksab - kui hakata reaalses pikas kasutuses arvutama, tuleb IronHorse odavam. Ja see "kulude tasa saamine" võib mõnikord täiesti uskumatult kiiresti tulla, kuid sellest aru saamise võime ja arvutusoskus on Eestis suhteliselt nigel...  Siit ka Eesti madal efektiivsus ja üldine "vaesus". 
Ja nagu siin ennist tabavalt viidati: SUVEL pehme maaga ei vintsi keegi sest selle muda täis palgi eest ei anna ükski saeraam raha. Siis tõmmatakse need palgid raudhobu enda haagisele ja tuuakse forwarderi juurde. Kõik see siin kiidetud raske ja kole vene värk on tore - TALVEL!! Nagu vanasti ka tehti sest külmaga ei vajunud ka hobune ja regi sisse. Aga seda külma on meil heal juhul 3 kuud, ülejäänud 9 kuud tuleks ka metsa teha ja nii, et maha ei jää sõjatanner. Lisaks ei taha väga paljud just külmaga midagi teha, pool Eesti erametsast on suvekodude mets, kus talvel ei käidagi. Lisaks on see pime aeg masendav ja päeva olematu pikkusega suurt midagi ei jõua. 

Samas äsjane ksf!mutikas'i kena pilt suurtest lepakuhjadest kergtehnikaga - see on selline reaalne vajadus erametsades! Kuiv ilm, kõva maa, igatepidi mõnus, viimased paar suve on ka putukaikaldus metsamehe "õnneks" olnud. Hea teega on ATV ikka kolekiire ka, ei ole midagi öelda. See paistab üldse juba kergelt rahateenimise moodi tegevus, kus on kokku veetud muljetavaldavad kogused. See päris iseendale küttepuude tegemine pole   
Endale meeldib leppa kevadel enne lehteminekut teha, kui ka alustaimestikku veel pole, aga siis on maa kõige märjem. Lihtsalt on see elurütm olnud viimased 18 aastat see, et talvel tehakse-orgunnitakse mingit "jama" teistele ehk kellakeeramisest kellakeeramiseni metsa ei tee ja suvekodusse üldse ei satu. Lihtsalt pole aega ja seal pole ka miskit teha. Ja kui kevadel valgeks ja mõnusaks läheb, olen mina metsas. Õhtul 8-9ni valge on juba väga ok. 

PS: polnud küll siin teema, aga mistahes lahendus peaks olema B-kati auto ja O1 haagisega üle Eesti liigutatav! ATV ja väiksema jaspitrakatsi paneb kaubikusse ja odavat-kerget paadihaagist tuunides mahutab selle ka O1 kaaludesse või tuleb vähe kallimat piduritega tonnist asja modida aga et autorong 3500 sisse jääks. Äkki kuidagi mahutad sellise peale komplekti ära, 3,9 kasti pikkust on päris hää. Aga seegi on vaja osta ja vana laipa elus hoida, LT ei ole "maailma kõige vastupidavama auto etalon". Kõik on ju jube tore aga liidad muudkui erinevaid kuluartikleid kokku ja igasugusel vanal raskel laguneval nõukatehnikal kaob igasugune majanduslik mõttekus ära! Selle liigutamine, selle remondiks igasse maanurka OMA töökoja ehitamine jms on mõttetu. Karupees metsatalus tohutu rauahunniku vahel elajad ja kunagi kutsekates spetsiifiliselt  nõukatrakatsitega ja/või metsatehnikaga kooselamist õppinud tegelased võiks aru saada, et ENAMUS elab vähe teisiti ja enamusel ei ole ei oskuseid ega tahtmist ega isegi ruumilist võimalust selle vana laguneva jamaga tegeleda! 

Eesmärk on leida VÄHEGI TOIMIVAID ALTERNATIIVE sellele raskele ja suurele vanale saastale, aasta on 2019!!! Jah, see võiks olla ka "odavam" ehk kõige kallimaid kaubamärke ning tootjamaid oskab iga loll osta, kompromiss odavuse ja efektiivsuse/vastupidavuse vahel on oluline. Ning miks ometi on just sellel sajandil ka metsatehnikas toimunud ühe suuna muutus väiksemale-kergemale tehnikale??? Töövahendid, millest veel 20-sajandi lõpupoolel aimugi polnud, on tänapäev. Kõik seesama ATV/UTV ja selle ümber toimuv näiteks. Reaalselt oli enne seda USAs väga popp ja laialt levinud mikrotraktorite turg ehk rauast murutraktorid (garden tractors), kuhu sai kunne ja kaevekoppasid ja isegi metsakärusid külge panna. Viimased rohkem ikka pargihoolduseks jms. Kuulsamad WheelHorse, Bolens, Gutbrod, Ford, Craftsmann jne. On seda ka Rootsist leida, Soomes juba vähe. Ehk vajadus väiksese ja kerge järele, mis inimjõudu asendab, on vana lahendus.

[diesel]

meerikamaal vintsitakse suurelt. langi ja laoplatsi vahele venitatakse tummine trossimajandus ja selle peal sõidab jumekas vints. suure sisepõlemismootoriga, sohver istub kabiinis ja puha. see siis sikutab omale kõhualla palgid ja veab laoplatsile ka.
kas miskit sarnast popsilikumas mõõtkavas ka kellelegi kuskil ette on jäänud?

[2715]

Ma arvan sellest nööriga vedamisest niipalju, et 50m nööri otsas hakkab puu liikuma 5 meetriste hüpetega olles seega päris ohtlik ja pääsedes lõpuks lahti ning siis võib ka nööriga pihta saada.

[diesel]

priidule teadmiseks, et janka jagab metsa tegemisest kordades rohkem kui sina ennast arvad jagavat.
ja mainitud lõka-lõka on päriselt ka nurisünnitis, mida võib "spetsialistidele" kalli rahaga maha müüa, aga töö tegemiseks ta ei kõlba kahjuks.