[olli]

Ma ATV palgikärul kolisin eelmisel aastal trossiga käsivintsi pealt üle nööriga elektrivintsile. Kui vastupidavus igasugustele hõõrumistele ja muudele mehaanilistele vigastustele välja arvata, siis muus osas on nööri kindlasti kõvasti etem kasutada. Tegu seal küll spets vintsi nööriga, mis on päris kallis, aga siiski. ATV puhul vahemaad lühikesed ja trossi järel vedamine pole iseenesest mingi küsimus, aga eeliseid nööril on. Vähemalt see spets vintsi nöör ei veni absoluutselt. Ja on ülikerge. Purunemise puhul pole mingit ohtu, et suure hooga kedagi jalust maha niidaks. Samuti kerib oluliselt puhtamalt ja paremini rullile. Tross kippus pooli peal risti-rästi sõlme minema, mis tähenab vigastatud murdumiskohti ka trossi keskel. Samuti on trossi poolilt maha tõmbamine raskem, kuna suure jõu all kokku kerides ta sikutab pealmisi trossi kihte alumiste kihtide alla kinni. Nööriga pole selles osas mingeid probleeme. Kerigu kokku mistahes nurga alt, kasvõi pooli ühte äärde, ikka tuleb ilusti uuesti maha, ei saa kahjustusi vms. Tõmbetugevuse poolest ei tohiks küll nöör trissist viletsam olla.. aga kui mul korra vintsi lüliti kinni kiilus, siis tõmbas sõlme juurest nööri katki. Polegi kindel, kas see on hea või halb, et ta katki läks, aga vähemalt ülejäänud masin kannatada ei saanud.

[PlyVal64]

meerikamaal vintsitakse suurelt. langi ja laoplatsi vahele venitatakse tummine trossimajandus ja selle peal sõidab jumekas vints. suure sisepõlemismootoriga, sohver istub kabiinis ja puha. see siis sikutab omale kõhualla palgid ja veab laoplatsile ka.
kas miskit sarnast popsilikumas mõõtkavas ka kellelegi kuskil ette on jäänud?

Ja nende Kirvemeeste saate põhjal: on seal üksainsam täiearuline tööl ja mitu vanaks elab??? On seal mõni selline, kelle teksti ja kogu olemuse üle oleks Isana uhke- "Minu Poeg!"? Ei ole, küll on nende tolade tööandjad soliidsed ülikonnas härrad, kes vähe teistsuguse tehnikaga oma tööd teevad. Ise tõid selle asja sisse...    PS: USAs tehakse metsa isegi helikopteriga! Ju tasub ära...

edit: seda, et ksf! Janka metsategemisest jagab, on ju selge. Küsimus on selles, et mistahes Vanas Maailmas Inimese elu lihtsamaks tegev lahendus on fekaal! Nagu "läänes" oleks ja elaks vaid lauslollid ettevõtjad, kes ainult saasta toodavad??? Ei ole ju nii! Aga tegelane, kes juba nõukaajal metsamajandis töötas, ei pruugi /aga võib...) olla kõigi teadmiste juures just parim nõuandja tehnika kasutamise ja selle kestvuse osas. Sorry - ma olen ka juba ammu "liiga vana" ja nõukaaegne. Ja ma RÕHUTAN: et me ise vaesed oleme ja midagi moodsat omale osta ei suuda, selles oleme ikka ise süüdi ja vaatame peeglisse! See jutt ei päde, et vabalt kasutatavate miljonite juures ostaks kesiganes siit ikka omale rõveda russi ja hakkaks ise giljotiini keevitama... Jätke ometi loll jutt! Ja ka see on "jutuks hea küll", et "ma olen selle tee ise valinud". Kokkuhoidlikus ja mittelaenamine on elustiil (meil ka pole ühtegi klassikalist kohustust panga jms ees, on vaid varad ja "õigused"...), korralike odavaima otsa töövahendite mitteomamine vaesus. Enamus meist elab "stiilselt vaesuses", kui Vana Maailmaga ikka päriselt-päriselt võrrelda. Me oleme "miljonärid", sest meil on OMA maad-metsad aga töövahendites ja efektiivsuses oleme vaesed. Minult on seda korduvalt küsitud, kui on sadamates muu ilma purjetajatega elust-olust ja Eestist räägitud. "Ei-ei, mina olen vaene madrus, ei ole miljonär. Aga eramaja pealinans, maamaja oma metsaga mere ääres ja veel muud omad metsa don Eestis normaalsus paljudel tavakodanikel, kes oma igapäevast leivaviilu palgatööna teenivad." Üks briti ülirikas sinivereline härra arvas, et me oleme siis peaagu nagu Sark'i saare landlordid - feodaalid! Et tal on SIR'ina samapalju maad...küll lossimõõtu mõisa ümber

[v6sa]

...
Karupees metsatalus tohutu rauahunniku vahel elajad ja kunagi kutsekates spetsiifiliselt  nõukatrakatsitega ja/või metsatehnikaga kooselamist õppinud tegelased võiks aru saada, et ENAMUS elab vähe teisiti ja enamusel ei ole ei oskuseid ega tahtmist ega isegi ruumilist võimalust selle vana laguneva jamaga tegeleda! 
...

Siis need, TEISED, elagugi teisiti. Meile kuradi pärast jutlustad Sa siin meile, kuidas MEIE peame elama? Alguses oli naljakas, siis oli piinlik aga nüüd ajab vihale. Mine ja osta ja tee. Ning siis vaatame, kas teeme järgi.
Isand Daff, kas vintsimisel lõksutate tühikäigul või lasete vähe kiiremini joosta? Too Soomes pruugitu igatahes lõksis 36 kW Massey taga tühikäigul ja mingit koormust küll ei tekitanud traktorile. Alles siis, kui hakkas traktorit kummuli keerama, suri välja. Seepärast oli rangelt keelatud üle tühikäigu lasta.

[honkomees]

 Ainult trossi vedu meetrises lumes oli tülikas jupatsile.

... Sama köit annaks edukalt ka metsas kasutada, kergem laiali tirida, sest ega 10mm terastrossi on juba paras tegu 50m peale järgi lohistada lumes. Köis ise on umbes midagi sellist.  ...

Kuna mul vintsi pole ja orust vaja puud kätte saada, siis mul selline kas 18 kuni 22 mm 30 m köis oli eelmine kevadtalv kasutusel neliveolise kastikaga puude väljavinnamisel. Täitsa toimis, kui kaugemalt vaja sikutada, siis sai veel 2 köit pikenduseks, et 60 m ära tuleks, üksi oli jooksmist ja mägironimist ikka piisavalt. 
Ainuke probleem oli kastika liikumises koos palgiga vastumäge ja lumes. Korraliku külmaga veel liikus, aga kui sulalumi, siis selles pudrus ... ja varem oli lumi liiga sügav, märtsiks sulas natuke vähemaks.

[honkomees]

Ma arvan sellest nööriga vedamisest niipalju, et 50m nööri otsas hakkab puu liikuma 5 meetriste hüpetega olles seega päris ohtlik ja pääsedes lõpuks lahti ning siis võib ka nööriga pihta saada.

mul igatahes ei hakanud auto taga sikutades, pääses külg vahel äkitsi kännu tagant lahti aga ei mingeid hüppeid.

[2715]

Kui juba Ameerika metsategu sisse toodi, siis sellist tsirkust tehakse rohkem ikka tv jaoks.
Juhtumisi kaugelt sugulane töötab selle kallal, et Ameeriklastel oleks puud millest ehitada.
Nende brigaad on 30 meest, elavad metsas ja kuna maa on suur ja langid suured siis tüüpiline on, et kõigepealt tehakse tee langini ja selle pikkus võib olla 10-40 miili.
Siis valmistatakse umbes langi keskele või siledasse kohta ette plats, kuhu tuuakse moodulitest elamine, remondiruum ja muu vajalik tehnika treileritel.
Kuna lank on 3-12 miili pikk siis olenevalt pinnavormist tehakse edasi kas teed või pannakse kahe mäe vahele üks või mitu vintsimajakat ning trossid nende vahele.
Trossimajakad ja trossid viiakse teinekord helikopteriga teise mäe otsa kui läbi oru pole reaalne viia.
Peatross moodustab ringi, mis jookseb üle vastasmäe otsas oleva rulli ja teine ots on vintsiga ringiaetava rulli peal.
Peatrossi küljes on plokiratas, millest läheb tross alla ja sinna otsa haagitakse alt puutüvi või mitu kui peenem puu ja tõmmatakse õhku ning sõidab laoplatsile kus ta maha lastakse.
Vintsimees on nii pädev, et laseb trossi alla kohe troppija kätte ja maha paneb ilusti üksteise kõrvale otsad tasa.
Kuna aluspuud on all siis järkaja jõuab tavaliselt eelmise enne ära järgata kui uus tuleb.
Kui laoplatsile enam ei mahu tulevad autod, kuhu seesama vintsija need siis peale tõstab samuti ilusti otsad tasa.
Peenemad ladvad ja kõverad jupid lähevad paberivabrikusse, kuid mitte nagu meil ümarana vaid hakitakse ära ja viiakse hakkena.
Oksad ja muu peenem materjal mis alla 7 tolli on jääb aga maha tulevasele metsale väetiseks ja erosiooni takistama ning selle äravedu on kohati isegi keelatud.
Mismoodi nad siledal maal majandavad sellest väga ei tea, kuid hakatavat ka seal järjest rohkem väljaveotraktoriga vedama pikatüve asemel.

[pkmp]

Kuna siin teemas on esinenud märksõnad IronHorse ja vints, siis üks selline pilt minu õue pealt:
 
Kopp ja konteiner mõelge ise haaratsiks ja puuveokäruks.
Teine selline, tüki vanem.   See selline "kahepealine lohe" esimese otsa mootoriga vead vintsi metsa ja teine Honda mootor on vintsimiseks.
8mm ja ca 50 meetrit.

Assembled by me muidugi. Siin foorumites on mõlemast juttu. 
Masinaklass motoriseeritud käsikäru ehk järgmine mootorita käsikärust.

[Daff]

[quote pid='468593' dateline='1548328215']



.Isand Daff, kas vintsimisel lõksutate tühikäigul või lasete vähe kiiremini joosta? Too Soomes pruugitu igatahes lõksis 36 kW Massey taga tühikäigul ja mingit koormust küll ei tekitanud traktorile. Alles siis, kui hakkas traktorit kummuli keerama, suri välja. Seepärast oli rangelt keelatud üle tühikäigu lasta.

[/quote]
Natuke ikka annab pöördeid. Ni umbes veerandi jagu. Kui liiga aeglaselt lased vedada siis kipub palgi kas kännu taha sättima või mätta taha kinni pooma aga hooga jookseb üle. Ei ole aega kontakti luua ümbritseva keskkonnaga.
Vanasti olid kiired vintsid ja kõrge paigaldusega LKT-l ja metsapullil need ei haakinud kunagi ennast kinni.
Külili tõmbamise oht on alati olemas. Kui nurga alt tõmbad siis pole ime. Trossil on omadus venida ja siis kokku tõmmata. 40 lasin niimoodi lapiti sarapuu põõsasse. Sidur oli juba lahutatud kui kops käis.

[Meelis2]

Teema pani ka oma tegemiste peale mõtlema ja saatsingi BelEsti meili ja tundsin huvi väikeste russide vastu- MTZ-421(kabiinita) ja MTZ.422.4 (kabiiniga). Tulemus nagu eesti vanasõna- küsija suu pihta ei lööda(ega ei vastata ka).
No mis sa rott tahad nii väikese traktori hinda teada või? Sõida oma vanarauaga edasi.....

Huvitav kas Lätis või Poolas pole Bellaka esindusi?
Leidsin ja saatsin hinnapäringu. info@mtz-serviss.lv
Eks annan teada kui vastavad

[Kult]

Ma annaks oma hääle ka t40am-ile, kui mahud väikesed ja ei taha palju kulutada. Sai 90ndate alguses kui veel varateismeline oldud ka metsa välja veetud 40 ja tagavintsiga, millel siis plaat küljes kuhu sai vastavalt puu jämedusele neid ikka 2-5 tükk järgi pandud, nii pikka tüve kui 6 meetrist. Siis sõit laoplatsile ja seda kannatas teha 4nda käiguga, mis on juba päris kiire, sai ka 5ndaga vahepeal lastud aga see läks natuke liiga lõhkumiseks ära. 
 Pärast vintsi tuli tagahaarats mis oli natuke kasutaja sõbralikum(ei pea välja ronima), aga ei saanud nii palju korraga puid järgi panna ja pidi nii proovima et ikka taga ots mööda maad lohiseb.
 Kindlasti oleks olnud inimlikum mingi lääne traktoriga seda teha, aga sai hakkama. 
 
Paar aastat tagasi ostsin ühe vana rögiseva russi ~1200 euri eest ja see on teeninud kolme suvega mingi 30k+, remondikulud umbes 1-1.5k, enamus oleks võinud ignoreerida ja edasi lasta. Võiks ju olla parem masin, aga kui ta enamus ajast seisab, siis ei suuda õigustada kuidagi seda.

[GRAND]

Alati pole kiirus hea
    

+1

[nootsii]

Mul siuke küsimus et miks keegi arvab et rootslased selle Raudhobu sellikse nädalavahetuse mänguasjaks ostavad? Minule tundub rohkem et see mingit laadi metsahooldus kus muidu ei saa või ei tohi ja seda ikka raha teenimise eesmärgil tehakse. Kui see oleks kodukasutuse jaoks siis maksaks murutraktori hinda.

[Janka]

edit: seda, et ksf! Janka metsategemisest jagab, on ju selge. Küsimus on selles, et mistahes Vanas Maailmas Inimese elu lihtsamaks tegev lahendus on fekaal! Nagu "läänes" oleks ja elaks vaid lauslollid ettevõtjad, kes ainult saasta toodavad??? Ei ole ju nii! Aga tegelane, kes juba nõukaajal metsamajandis töötas, ei pruugi /aga võib...) olla kõigi teadmiste juures just parim nõuandja tehnika kasutamise ja selle kestvuse osas....

Ei ole ma õnneks mitte ühtegi sekundit  töötanud nõukaaegses metsamajandis. Ja selles vist tera ongi, et erafirmades loetakse  ja rehkendatakse raha pisut teisema kursiga, kui "riiklikes süsteemides". Vaat Terride ikaldus oligi tegelikult riiklikust süsteemist erasektorisse suundunud värske "ärimehe" kinnisidee, kes tehnikast ei teadnud tuhkagi ja nägi ainult seda, mida reklaamis nägi. Oivaline on selline inimmaterjal saagina müügimeeste tööpõllul. Säukstele müijass lehmakoogi kah maha, sest see on ju nii ilusa rohelise tooniga, eksole ja läheb pääle nigut soe fekaal kevadisele orasele. 
Õpetas see metsaelu mis ta õpetas, aga kõik persse alt läbiveerenud masinad (ja neid on olnud miskised paarkümmend tükki küll erinevaid mudeleid või modifikasiuunisd...) on andnud hääd infot vähemalt sel teemal, et kui kunagi metsa asja on ja hirmus häda ning tahtmine tuleb selleks tehnikat soetada, siis võtagi spetstehnika a'la JohnDeere (end. Timberjack), Komatsu, Ponsse, Metsis või noh äärmisel juhul käib siis põlla-Valtra kah. Pole mõtet hakata üldse aega, närve ja raha raiskama uute õrnade läikivate aiamaaputukate pääle. Jäägu nemad letile edasi oma säraga edvistama, tööks nad ei kõlba. Noh, nigu ühestki beibest pole iial õiget lüpsinaist saanud...

 Ja kui spetsehnikat osta ei suuda, siis krabadki odava vene raua, sest see kestab metsas. Ebamugav küll, aga kestab. Nigut talus sündind-kasvand tüdruk, kes teab, kuis vikat peon seisap ja mismoodu leevätegu käü, et latsõ söönuss saass ja esi tervess jääss.

[honkomees]

Autode maailmast saab paralleele tuua. Igapäev pikad otsad, liisingumasin kavalam. Kord nädalas poe juurde, olukord teine.

Ikka rahakotist ja mugavusest tuleneb kõik. Paralleel automaailmast - veel 10-20 aastat tagasi oli nii, et meie jahimeestel olid küll juba lääne masinad, isegi maasturid aga jahil käidi ikka vene uazi ja nivaga, kahju oli lääne masinat lõhkuda. Tänaseks pole ühtegi vene masinat jäänud jahiseltskonda, kõik sõidavad kastikate, maasturite või pargikatega, vähepruugitud või liisingumasinatega mööda metsa, mugavaus teine ja remondivajadus olematu. Igapäevasõiduks on enamasti teine auto ... Saab küll hobiks kulutada ja siin on Priidul õigus, et eesti inimese mõttemaailmas saab veel paljugi muutuma järgneva aja jooksul.

[aavu]

Nigut talus sündind-kasvand tüdruk, kes teab, kuis vikat peon seisap ja mismoodu leevätegu käü, et latsõ söönuss saass ja esi tervess jääss.

Oleks noorem, kosiks ära selle tubli tüdriku. Vähemalt niitmise tehnika oli seal laitmatu. Hanguga rohkem meeste töö aga sellega sai ka imehästi hakkama.

[viplala]

Kes siin natiga metsa majandasid, kas teil prouad ka traktoriga suhtlust on proovinud?

Natile annab paigaldada starteri nii käivitusmootorile kui ka selle asemele. Enamus inimesi kes neid ekspluateerivad, seda teevadki. Starteri ringi ajamiseks on vaja tavaliselt võtit keerata või nuppu vajutada. Enamus prouadest saab sellise asjaga hakkama, loomulikult mitte kõik, mõnel kipuvad plastküüned näppude küljest irduma sellise tegevuse ajal.

Saab küll hobiks kulutada ja siin on Priidul õigus, et eesti inimese mõttemaailmas saab veel paljugi muutuma järgneva aja jooksul.

Kindlasti saab muutuma ja muutub ka. Aina rohkem inimesi tahavad enadale mugavusi, kolitakse linna, müüakse kõik maha ja ostetakse ilus auto ja tutipluti. Hobiks vaadatakse traktorilaadne tutipluti, millega saab puhaste riietega toimetada ning oma 10 ruumi talveks välja vedada. Aga peaasi, et proua saaks ka sellega hakkama ja juhi tervisele ei hakkaks. Sest olgem ausad, näiteks natiga metsas käia, läheb üks juht kümne korra peale. Lihtsalt surevad nati poolt tekitatud tervisekahjustustesse. Mul on jäänud alles veel 3 korda. Kui ma enam siin sõna ei võta, siis teadke, surin metsas nati kangide taga, järgmise aasta talvepuid välja vedades.

[cesium]

Ise pidid jumziga käima, olid pildid ja puha 

[PlyVal64]

Autode maailmast saab paralleele tuua. Igapäev pikad otsad, liisingumasin kavalam. Kord nädalas poe juurde, olukord teine.

Ikka rahakotist ja mugavusest tuleneb kõik. Paralleel automaailmast - veel 10-20 aastat tagasi oli nii, et meie jahimeestel olid küll juba lääne masinad, isegi maasturid aga jahil käidi ikka vene uazi ja nivaga, kahju oli lääne masinat lõhkuda. Tänaseks pole ühtegi vene masinat jäänud jahiseltskonda, kõik sõidavad kastikate, maasturite või pargikatega, vähepruugitud või liisingumasinatega mööda metsa, mugavaus teine ja remondivajadus olematu. Igapäevasõiduks on enamasti teine auto ... Saab küll hobiks kulutada ja siin on Priidul õigus, et eesti inimese mõttemaailmas saab veel paljugi muutuma järgneva aja jooksul.

Seda on kõrvalt n'htud tõesti ja ka seda, et ATV ei ole hakanud prevalveerima. Ja ei saaks öelda, et tegu pole ma maameestega! Aga üks on siis ka suhteliselt selge: kui ka on mõni jäänuk nõukaajast taluõuel, siis on seal veel igasuguste moodsat tehnikat reaalseks tööks. 
Ja kui me siin räägime 10-20K€ asjadest, siis see on suhteliselt väike summa, see pole enamuse igapäevaauto väärtustki. Kui juba ka kolmas laialt levinud hobi - jahindus - sisse toodi, siis eramets, kalapüük ja jahisaak võivad ka sisse tuua! Neljas on purjeka omamine, kus raha eest lõbusõidud võivad ülalpidamiskulusid korvata aga uued jahid on täiesti teises hinnaklassis praegu "jahutavast" hobitehnikast, selline 50-150K€ ja edasi. 

Ehk kulutame mingi natukenegi mahu erametsa omamishobis 20K metsatehnikale ja varustusele, kalapüügil 20K paat+treila+varustus ja 20K jahinduses 4WD+püss(id)+varustus ja siis on see erametsaomanik loll ja idioot, teised aga lahedad kälid??? Et jahimees, ostes omale jahihobiks mingi mõnusa uue mersu-sedaani kõrvale lihtsaima 16,5K€ uue Jimny, on täiesti mõttetu mees ja kõik jooksevad tormi "näitama", kuidas nemad ikka vaid ja ainult vaarisa räätsadega kraavitaga jänesejahil käivad... ja äärisel vajadusel ja ainult ilusa ilmaga ussitanud niivalt kile pealt maha võtavad. "Vastik rikkur" on ta igal juhul ja absoluutselt raudkindlalt käib ta ka viljapõldudel ja heinamaadel sellega kihutamas... mitte seda ei tee kohalikud noored umbjoobes külamehed, mis viimane väide on TEGELIKKUS ja reaalsus elust!!! Ega 25+ aastat tagasi käisime me linnavennikestena ka Laari "käsu" peale maal lautade aknaid sisse peksmas, katuseid varastamas, rauda välja lõikamas jne??? 

KAUA te meid linnamehi idiootideks peate??? Mis te arvate, et meie ei oska arvutada??? Me oskame väga hästi panna koordinaatteljestikku oma soovid, vajadused, võimalused ja eesmärgi, sest näiteks mina õppisin matti-füssi, kui paljud läksid kutsekasse traktoristiks saama, ja hiljem tüka-lapa nii metsandust kui ehitust ja traktoristiks õppisin alles 40'te teises pooles, seega???  Seega ootaks linnamehed maameestelt MÕISTLIKKU ja põhjendatud, KOGEMUSTELE tuginevat targutamist, miks mingi asi kas sobib või ei sobi, kas laguneb ei lagune, on ergonoomika hea või paha jne! Võib-olla selles oleme tõesti mahajäänud aga RAHA jätke meie "mureks", see ei ole meil tihtipeale peamine kriteerium! Ma tahaks näha TÄPSET pikemas ajaühikus reaalset kulutabelit nende "eriti heade ja odavate rögisejate osas" ja sama asja siis kirutud mistahes UUE tehnika osas! Samas ei tasu unustada, et HOBIKS tehnikal on samamoodi väiksemad nõudmised ja kasutustihedus, kui Politsei maastur piirivalvuritele vs seesinane hobimaastur jahimehele. Ehk äriks tehtav metsatöö omas metsas suurtes mahtudes ja hobiks tehtavad kaikad on kaks erinevat lähenemist!

Peaks päriselt neile kirjutama ja küsima, kuidas siis reaalsus on? Märtsis võiks suisa katsetama minna, kui seuhke võimalus oleks. 21.60€ on masina/mehe töötunni hind ja 8tm puitu tööpäevaga, see teeks 175€ mis on põhimõtteliselt sama masina kuumakse seadmeliisingus. Mulle "kuni 8 tihu" täiesti sobib, rohkem pole vajagi ehk laisalt ja mõnuga, aktiivselt puhates, iseendale tehes nädalavahetusega 10tihu on küll! Et sellised asjakesed hoiavad täiesti arusaamatult oma hinda, siis pole küsimust ka 5-6 aasta peale raha ajatamist võtta, siin tuleb lihtsalt iseenda mentaalsusest ja kohustustevaba elu põhimõttest üle saada ning esimesed 2 garantiialust aastat  päriselt-päriselt ja aktiivselt teatud metsa minna  ! See vanake Klaravikis oksjonil 1550€+KÕM ja piirhind pole veel saavutatud... aga kole räsitud näeb välja ja koos transaga ei ole kuidagi jälle "odav", kuigi Kapellskäri kaudu minnes on Sala 160 km sadamast ja "tuhandeid" juurde ei tuleks. Jällegi kiire arvutus annaks sama raha (arvata on, et sinna 2,5-3K lähedale läheks) sissemaksuks ja kuukulu UUEL langeks pea 40eurot mis on ~10 liitrit kvaliteetset Aspenit mootorist läbi lasta ja tööd teha. See, et mul on siis ka LAHE MEESTE MÄNGUASI, on täiesti hindamatu väärtus!

[viplala]

Ise pidid jumziga käima, olid pildid ja puha 

Praegu käin Jumziga. Nagu siin kuskil kribasin, siis olen käinud ka natiga ja kui jõuan see suvi, paigaldan natile tõstuki ja giljotiini, ning hakkan sellega käima, kui ei jõua, teen jumziga edasi paar talve, sest momendi seisuga ootab mind kaks-kolm projekti veel ees ja ma ei tea kas ma jõuan seda kõike nii kiiresti teha. See nati ja tõstuki mõte sündis siit samast teemast. Algselt pidin tõstuki (ehitatavale) haagisele paigaldama aga nüüd kasvas sellest kõigest siin välja hoopis parem lahendus. Kujutad sa ette, sõidad natiga mööda metsa ringi, lõka lõka lõka ja krõmpsutad leppi maha. Pärast võtad haagise järgi, millele saab ka lindid peale sikutada vajadusel, ja tood lepad välja.

Kui ma selle asjanduse valmis saan, siis panen ka pildid siia üles projektist. Aga seda juhul, kui selleks ajaks pole siinse keskkonna mentaliteet langenud tarbimisühiskonna mugavusväärtustesse, et ainsad teemad saavad siin olema taolised, kus näidatakse ainult oma rendi või uut soetatud tehnikat ja kirutakse lolle isetegijaid 

[qwerty009]

Käi parem Jumz'ga edasi, natiga on sul ainult 3 korda jäänud käia