[mlsluik]

See T40 oli tegelikult 4*4, vedav sild lihtsalt mujale rändand. Väljavõte on olemas. 

[motamees]

Mul oli kunagi üks tore töökaaslane, nüüd lännu parematele maadele. Ostis traktori ilma esiveota, kuigi oleks võinud osta ka esiveolise. Minu imestamise peale ütles, et esiveoga traktoriga lähed lolliks. Ronid igalepoole ja harid põldu ka pehme ajaga. Pärast igalpool roopad maa sees ja põld rikutud.
Tal oli ka muid "väga imelikke" arusaamu elust.

[cesium]

See kilose eelarvga otsitav masin jäi kusagile teise teemasse maha, siinne teema pigem üldine. 
Selles mõttes, et ksf! mlsluik ei peaks põdema mida sealt vanade traktorite näituselt pakkuda

[Janka]

Nigut talus sündind-kasvand tüdruk, kes teab, kuis vikat peon seisap ja mismoodu leevätegu käü, et latsõ söönuss saass ja esi tervess jääss.

"Vastaste" poolt ka üks, ja mis, vähemalt minu meelest, sobib sellesse teemasse nagu rusikas kulmu:

Jah
Veel üks - 

Valed riistad, mis muu ikke siin olla saab

[Marko]

See kilose eelarvga otsitav masin jäi kusagile teise teemasse maha

Kõigepealt oleks vaja lugeda selle teema esimese postituse esimesi lauseid, siis võiks põhjapanevaid avaldusi teha
Pealiskaudsus ruulib. Õnneks on inimesi, kes vaatamata paljupalutud algse teema ringitõstmise viibimisele (enam pole vist mõtet) mäletavad, et jutuks oli väikese eelarvega küttepuude kojuvedu maja tagant metsast.

[Janka]

Midagi reaalsest elust kah.
Selline, kuidas nüüd öeldagi, tavaline hall argipäev üksiküritaja elust rögiseva vene tehnikaga
Ei, kurat! Liisingus hiinlane on tegijam. Iga kell. Maksad vähemalt ja kõik näevad, kui palju pappi sul on, et sellise kena mänguasja oled suutnud osta. Hambad ristis, võlgu küll, aga mis siis!


Või siis, et kuhu vittu sa ronid selle rögiseva vene tehnikaga!? Ma oleks tutika hiluksi kastikaga sama koormaga palju õnnelikumalt sealt välja roninud, eksole.. 
Või noh, vähemalt ühe neljandikuga sellest, a naabrite ees poleks vähemalt häbi olnud. Uus autu ikkagit.

[Janka]

Hea küll.
Midagi päris tõelist kah. Eriti neile, kes pisikesi tarbetuid lõkstoose liialt kummardama kipuvad.
See oli tõeline nauding, mida isegi aastaid kogetud sai. Kui masin just parajasti laiali polnud .
Professionaalne raadiokuulaja - nii armastasin ma tol ajal enda ameti tagamaid asjatundmatutele tutvustada.




Sellest videost leiab vbl. vastuse ka see mees, kes öist metsatööd silmade pääle käivaks või muul moel tervist tapvaks pidas.

[PlyVal64]

Hea küll.
Midagi päris tõelist kah. 

[quote pid='468763' dateline='1548459874']
Hea küll, täielik respekt aususe eest aga julged öelda kah, palju sa selle "lastevägistamisega" ka teenisid? Nagu PÄRISELT???  Lapsele mängukaru ikka said? 
[/quote]

[nootsii]

Millised emotsionaalsed pursked.  Teise inimese maa ja puud ise teab mis teeb miks arvavad mõned et neil on kuidagi õigus teiste asjadesse ennast toppida.

[vant]

Haige värk. Puulapsed lõigati maha

[Janka]

Hea küll.
Midagi päris tõelist kah. 

[quote pid='468763' dateline='1548459874']
Hea küll, täielik respekt aususe eest aga julged öelda kah, palju sa selle "lastevägistamisega" ka teenisid? Nagu PÄRISELT???  Lapsele mängukaru ikka said? 

[/quote]

Ei saanud. Mängukarude kinkimise asemel kinkisin neile midagi asisemat. Raamatuid näiteks. Ja elu andsin. Päris algusest kuni pesast lahkumiseni.
Endale ei saanud ka midagi. Ühtegi asja võlgu ei ostnud. Kõik mis on, on oma, mitte panga oma.

[motamees]

... palju sa selle "lastevägistamisega" ka teenisid? Nagu PÄRISELT???  

https://www.youtube.com/watch?v=PgfdspCK1Rs

[Janka]

Vaadaku igaüks, kel tehnika kohapealt pööning midagigi jahvatab, millest see ülehaibitud raudhobu koosneb - http://lennartsfors.com/manualer-och-reservdelslistor/
Kui rataste juurest mõne arvestatava pori ja vett mittekartva laagri koostu leiate, andke mulle ka teada.
Üksikute varuosade hinnad on netist samuti hõlpsasti leitavad. Täieliku hinnalisti (võllid-balansiirid näiteks...) omandamiseks peab nähtavasti tehasega individuaalselt ühendust võtma.

[metsakohin]

Kirjutada eriti ei viitsi, lisan mõned pildid metsateo ja küttepuude kohta. Kütte tegemisel peale langetamist ja laasimist saab järgatud 2 meetristeks ja siis virna, aluspuud ka alla.
   
   

Vedamine toimub rondiga,mis kunagi sovhoosi ajal oli T-40AM, on minu käes juba nõuka ajast. Suurt remonti pole eriti teinud, ainult niipalju, et kasutada saab, sidurid-pidurid ja muud kangid töötavad.
Pilti pole, läheb puude veoks, siis teen. Vedamine ise käib lihtsalt: traktoril on aiste otsas kahe toeka haruga lohisti, alla lastes maaga horisontaalne, tõstes ajab harude lotsad püsti. Oleneb veo kaugusest ja kas puud jäätand või puhtad, saavad koormarihmaga kinnitatud. On ka käruga veetud, siis kui oma mets ei olnud veel oma jagu, enam ei taha upitada. Harilikult teen sellised virnakesed, mis korraga peale mahub ehk ülesse tõstes esirattad maa peale jätab.
Seejärel saagimine 50 cm ja 25 cm ja siis lõhkumine. Saest oli kusagil teemas pilt ka, puu on paigal, saagi saab üles-alla liigutada, saab vajadusel üksi saagida, jämedamate jaoks, mida ei taha maast tõsta, ostsin paar aastat tagasi elektri kettsae 2,4 kW, teeb vähe müra ja ei värise üldse. Lõhun lihtsa hiinakaga,  mis sai väheke mugavamaks tehtud.
   
   

Ja siis lähevad riita. Pildil olev on tehtud metsavarguse kompensatsioonist. Olin ise haiglas, naine võttis asja ülesse.
   

Selliseid riitu ikka on, umbes viimased 10 aastat sai tehtud kolmele perele puud, eks saagimas ja riita ladumas on abilised ka olnud. Arvestasin kokku, et vähemalt seitsmeks aastaks jätkub.

Palgid ka sama rondiga välja veetud. Olen kasutanud vintsi ja haaratsit samuti, praegu pole kummatki olemas. Palkide veoks on lihtne abinõu, aiste otsa kinnitub väike plaat ja selle traktori poolses servas on väikese vahega püstiselt kaks U-tala, milles avad ülemisele tõmmitsale ja veokettide kinnitamiseks. Ketid on tunduvalt mugavamad kasutada, kui trossist tehtud tsokrid. Kui võimalik jätan tüve metsas 10-12 meetrit pikaks.
   

Need siis lähevad lauaks või prussiks, nagu vaja on.
   
   

Saeraamist juttu teises teemas. Veel paar pilti metsast ja puude tegemisest.
   
   

[meli666]

Ja kui me siin räägime 10-20K€ asjadest, siis see on suhteliselt väike summa, see pole enamuse igapäevaauto väärtustki.
Ehk kulutame mingi natukenegi mahu erametsa omamishobis 20K metsatehnikale ja varustusele, kalapüügil 20K paat+treila+varustus ja 20K jahinduses 4WD+püss(id)+varustus ja siis on see erametsaomanik loll ja idioot, teised aga lahedad kälid???
KAUA te meid linnamehi idiootideks peate??? Mis te arvate, et meie ei oska arvutada??? Me oskame väga hästi panna koordinaatteljestikku oma soovid, vajadused, võimalused ja eesmärgi, sest näiteks mina õppisin matti-füssi, kui paljud läksid kutsekasse traktoristiks saama, ja hiljem tüka-lapa nii metsandust kui ehitust ja traktoristiks õppisin alles 40'te teises pooles, seega???  
Seega ootaks linnamehed maameestelt MÕISTLIKKU ja põhjendatud, KOGEMUSTELE tuginevat targutamist, miks mingi asi kas sobib või ei sobi, kas laguneb ei lagune, on ergonoomika hea või paha jne! Ma tahaks näha TÄPSET pikemas ajaühikus reaalset kulutabelit nende "eriti heade ja odavate rögisejate osas" ja sama asja siis kirutud mistahes UUE tehnika osas!
See, et mul on siis ka LAHE MEESTE MÄNGUASI, on täiesti hindamatu väärtus!

Ei taha vastu vaielda, idioodiks ka ei pea ja eks seal Tallinnas elujärg ka teine. Aga siiski summad meil siin Põlvamaal autode osas küll tunduvalt nigelamad. Võttes aluseks keskmise reaalselt omanikule kuuluva sõiduki.
Kel aga auto liisingus, maja 30 aastaks laenupeale, lapsed ka veel koolitada, siis kõik ongi ilus. Aga raha eriti selliste summadega hobiks ei jätku, saab korra Egiptuses ära käia aastas.
Aga teema juurde ja enda pere metsast ja tingimustest konkreetselt. Metsamaa suurus 27Ha kopikatega ja see kõik ümber maja. Majandamiskava järgi ligi 11Ha nähtud lageraieks. See oli juba aastaid tagasi tehtud kava järgi. Siiski hapuks asi minemas pole ja ootame üldist metsa hõrenemist üle maa ja ehk seetõttu ka paremat hinda. Kas ka õige, ei tea. Viimaks järgmine nädal idanaaber siin ja vse naaci.
Kuna nagu öeldud, on mets mõnevõrra ooteseisundis ja muu osa arenemisjärgus. Siis küttepuude kättesaamiseks ja saeraamile ehitusvajaduseks palgi ettetoomisel on kasutusel rögisev tehnika. 
Eelmise aasta lõpul enne lund oli paras külm ja sai põhiliselt metsakuiv ära tehtud ja mõni toorem palk ka saeraamile lauaks toodud.
Pilte ei ole reaalsest metsatööst, oleks võinud teha, aga polnud siis seda teematki. Mõned pildid siis täna tehtud ikkagi aimduse saamiseks.
Rögiseja NR1. Jumz ülapeakopp. 
         

Ostetud tallu enne milleeniumit, aastal 97-98 kuskil. Maksis vist 30000.- ja peale, kes see enam mäletab. Tegu endise kolhoosi tehnikaga, kohati kippus olema juba tookord surmale võlgu, sooja mootoriga 1Bar mootori õlisurve saamiseks pidi gaasi pedaali vajutama.
Mis aga kõige imelikum, asi töötab tänase päevani. Õli on paar korda mootoris vahetatud, päike hukanud hüdrovoolikuid ja rehve. Muu väga tühi tähi. Vesi sisse ja käivitusmootorist käima. Eks see siiani vastupidavus on tulnud ka 10 töötunni edasikerimisest aastas ainult. Saan nüüd ilge rahe kaela, aga suhtumine sellesse masinasse ongi olnud võiduka lõpuni, seega pole isegi viitsinud varjualust ehitada ega seda traktorit ilutada.
Metsatöös on tal osa metsaäärde toodud materjali kojutoomises üle põllu. Kopa asemele käib haarats ja taha veepüti raamist tehtud toikadega käru.
         
Metsa ei ole mõtet selle kooslusega ronida. Äärmiselt kohmakas ja maakera sügavustesse minna tahtev. Suureks abiks küll tugikäpad ja sahk, millega saab maapeale tagasi tõsta ja rataste alla notte visates on üldiselt liikuma saanud. Nagu öeldud, see kopa keeramine eest toe otsast tahapoole tõstmiseks võtab ruumi palju ja tihedamas ei kuidagi. Kopp taga aga nina taevapoole. 
Jumzik on aidanud palju muud ka teha, alates korstnakivide tõstmisest kuni septiku, vee ja elektrikaabli trassideni. Selline hea nullkuluga masin väikesteks hobiõiendamisteks. Umbes nagu viimasel ajal moodi läinud Maz ja Zil kraanade soetamised endale ehitamiseks. Ostad, teed ära ja müüd sama hinnaga edasi.
Mõned pildid ka see hooaeg õuele toodud metsakuivast ja eelmisel hooajal varutud küttepuuvirnast. Viimaks pilt ka Jumzi kopast, et näha et tegu toimetava masinaga, mitte maa sisse vajunud mälestusega.
               

Rögiseja NR2. T-25 koos laiemate CK-4 rehvidega ja vajadusel nendel kasutavate kettidega.
         

Laiust masinal 1600mm ja paar tikutopsi peale. Kitsamast ei unistagi, 6m palk sabas lõhub ise juba rohkem juurekaelu, otsi seda teed kuidas tahad väikestel käänakutel.  Puuduva kabiini tõttu ei jää okstesse ka kinni. Rattakettidega tirib hästi. Rööpaid natukese külmaga juba eriti mädama peal oma kaalu tõttu ei tekita. On siis metsas sees tegutsemise masin.
Remonditud käigukast ja mootor euro tuleku aegu. Summas üle 1200.- eur kuskil. Nüüdseni peale hoolduste muud tehtud pole. Samuti ei pööra välimusele ega ilutamisele tähelepanu, vaid käigushoidmisele. Sest mets on sõda ja kõik plekid saavad nagunii kraabitud ja mõlgistatud.
Selline tehnika siis metsas käimiseks. Kui kunagi peaks ootel oleva lageraieks minema, siis nagunii tuleb tellida see õige ja suur.
Eks rögisejaid veelgi majapidamises, aga metsaga eriti seotud pole. Siiski tahaks natuke rääkida vene tehnika käivitamisest külmaga aastal 2019. See ei pea mitte olema nii, et õlid ahju äärde sooja, leeklamp jne. T-25 panin Ksf muska järgi boileri tenni karterisse.
Russ aga. Poolakate plokisoe, Letrika starter ja tund enne tööle minekut juhe seina. Ja võtit. 
   

Jah, see kõik nõuab teadmisi tehnikast ja ka tööriistu. Aga vähemalt üks maal toimetav inimene võiks ikka mõndagi jagada ka sellest, olgu või uus traktor. Nimelt ei ole ma eluaegne paksu metsa sees olnud nõukaihalusega Ivan Duratsjok, vaid töötanud üle nelja aasta endises Peetri butiigis ja remontinud traktoreid. Dong, Branson ja Zetor. Näinud Zetoriomanikust maameest, kes ei suutnud kuidagi aru saada vedruseibi tööpõhimõttest. Vaid ikka korrutas ja korrutas, et kui see mutri alla kinni pigistada, siis kuidas ta seal vedrutama hakkab ja mis see annab?
Remondipoolelt musta pesu vist mõtet pesema hakata ei ole ja rääkima iga isendi insenertenilistest lahendustest. Mis oli, see oli ja jäägugi remondihalli seinte vahele. Pealegi tänapäeva tehnikas tuleb pea iga aasta mingi uus lahendus ja eripära. Pole nii, et kümneid aastaid tehakse sama asja. Dong küll siiski selline, plastikud ainult uuenevad. 
Kes saeraami jaoks puitu toob, siis vanarahvas on üht teist selle kohta ka arvamust omanud, et kuidas, millal jne. Mul üks tark raamat selle kohta isegi.
Aga mõndagi kirjas näiteks siin.
https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/par...varumisest
Kui uskuda neid kuufaase, puude asetsemist metsas jne. Ahju alla vist ei ole üldse vahet.
Kel aga muud vajadused ja nõuded metsatehnikale, nagu näiteks Ksf Plyvalil. Kerghaagisega transporditav, roo niitmine mäda peal jne. Lisaks riigi poolne ettekirjutus, et vee- või looduskaitse ala. Siis muidugi temale see lahendus ei sobi, aga ehk said teised mõtteid.
Muideks mul tuttav Tartu kandis miskise kotka pärast sai sellise metsanõude teatud raadiuses kaela, et põhimõtteliselt kikivarvukil võid seene ära korjata ilma kummardades peeretamata.
Panen omatehtud saeraami pildid ka. Majapidamise kõpitsemiseks asendamatu asi. Kes tähelepanelikult vaatab, näeb seal veel ühte rögisejat.
Pole küll kaks aastakümmet enam käima pandud, aga Ksf viplala rongi mõte ikka geniaalne.
         

[IIIFFFAR]

Haige värk. Puulapsed lõigati maha

fekaal, lünklik ja kõverik... siva maha ja uus peale. Noored kuused jäid ju ka alles. Olemasolevaga uut tootvat metsapõlve saada...? No, umbes kolm põlve..

Mul ka hulk lageraideid ja kraavikaevamisi veel ees. Vähemalt üks nendest päris külma talve ootamas, millist oodanud juba ammu aga arvatavasti seegi aasta ei tule mitte. 
  Varem lõigatutest on aga maru ilus uut kasvu näha. Mõne aasta pärast jälle üks lage, kõrvalt harvendus ja eelmise lageda esimene harvendus, mõistlik kõrvuti tükid ühekorraga, tuleb kulude poolest lihtsam.
edit: selgituseks, et sugugi mitte kõik maha ja nooreks vaid tuleva lageda ja esimese korra harvenduse vahel on juba uus, noor, ca. 25+ aastane kaasik..
 Kena on noort kaasikut kasvamas näha. Pakku säält ise ei lõika aga mõne riisika kunagi ehk ikka korjan. Jo see jämedam saak jääb kunagi väimeestele kakelda, et kes omale saab....

Kokkuvõte omapidi, et kunagi kolhoosiaegu umbekasvand pinnalt mõistlikku metsa saada, tuleb mõned esmapilgul rämedad liigutused ära teha, et uus ja hooldatud puistu üleüldse kasvada saaks.

Ja veel üks mõttejupike, mis otsapidi siin varem kõlanud väidetele risti vastu:
(lollid kes vana tehnikaga metsas oma tarbeks toimetavad) raha peab teenima, et saaks mugavaid vahendeid valida....

Esivanemailt päritud (lisaks maamaksuga maksustatud) maa ei ole miski linnameeste rahvuspark vaid maakate tootmisvahend!  raha saamiseks...
Mul oleks sittakanti piinlik kui ma vaarisa kasvatatud palgimetsa lihtsalt ilu pärast ära laseks mädaneda..  (mul muidugi sihukest pole olnd kah aga lastele ehk vineerikaasik jääb)

Muidugi ei arva, et igaltpoolt kõik valimatult maha aga usun siiski, et seda ei arva ka sugugi kõik tänasedki Eesti metsanduses tegevad kodanikud. Ei tunne kõiki aga mõnesid tean ja nood on ikka väga-väga mitmeid põlvkondi metsainimesed.

Mai tuu sents...

[honkomees]

Haige värk. Puulapsed lõigati maha

fekaal, lünklik ja kõverik... siva maha ja uus peale. Noored kuused jäid ju ka alles. Olemasolevaga uut tootvat metsapõlve saada...? No, umbes kolm põlve... 
edit: selgituseks, et sugugi mitte kõik maha ja nooreks vaid tuleva lageda ja esimese korra harvenduse vahel on juba uus, noor, ca. 25+ aastane kaasik..
 Kena on noort kaasikut kasvamas näha. Pakku säält ise ei lõika aga mõne riisika kunagi ehk ikka korjan. Jo see jämedam saak jääb kunagi väimeestele kakelda, et kes omale saab ...

noh minu popsi silmale oli see parajalt harv küttepuumets, mida oleks mõistlik lasta veel 10-15 a kasvada ja siis kütteks.
Kuna oma mets sai seoses maareformiga müüdud (teised omanikud elasid kaugel ja piiride tõmbamine oleks kellelgi ikka perse lohku tõmmanud siis mets müüki ja raha jagamisele) ja maja ümber väike kogus võsa, kust harvendan kütteks jämedamad lepad-haavad-toomingad välja ja alla 10 cm jätan kasvama ning nii 15 a pärast loodan jälle kütet võtta (kui veel elus olen).

[vant]

Kui te nüüd arvate, et ma oma repliigiga seda puulõikajat mõtlesin, siis te küll eksite.

[mutikas]

"Nagu öeldud, see kopa keeramine eest toe otsast tahapoole tõstmiseks võtab ruumi palju ja tihedamas ei kuidagi"
Kui tõsta max ülesse,siis pöörata võtab vähem ruumi.0,8 sirge mastiga.

[2715]

Kes ennist karjatas et võtavad noored puud maha siis võiks mõelda tulevikku mitte olevikku.
Mis pilt seal võiks avaneda 15 aasta pärast?
15 aasta pärast on kask kui kiiremakasvuline puu kuused enda alla matnud need kuivavad 6-9cm jämedusena ja ei anna õieti mingit puitu.
Kask aga on nii hõredalt et need on poole tüveni oksi täis ja ei anna seega muud kui küttepuud ja paberipuud ning lisaks ei kasva kask ja mänd segametsana kuigi edukalt sest kumbki surub teist alla.
Veel 15 aastat edasi hakkab kask murduma ja kuivama ning langedes lõhub ära alt tuleva juurdekasvu ning see mets jääbki selliseks kust õieti midagi ei saa.
Seega tulevikule mõtlev inimene võtab sealt praegu ja kohe suuremad puud maha ja istutab kas kuuse või kase asemele.
Siis on kõik puud ühevanad, kasvavad koos mis tähendab et puu laasub ja annab kvaliteetset materjali ning tuul ei murra nii lihtsalt.
See aga ei tähenda et sealt enne 50 aastat midagi ei saa.
Esimene valgustusraie tehakse 12-15 aasta möödudes ning sealt võiks saada 7-9cm läbimõõduga puud kütteks.
Järgmise harvenduse saab teha olenevalt pinnasest ja puuliigist kuskil 10 aasta pärast kus saab juba rohkem puitu sest siis on mõistlik teed sisse lõigata.
Neid teid ei peaks kartma nii paaniliselt sest need võivad olla ka kõverad et tuul ei puhuks läbi ja tee laius on täiskasvanud puule paras vahe kasvamiseks.