[Daff]

Kes ennist karjatas et võtavad noored puud maha siis võiks mõelda tulevikku mitte olevikku.
Mis pilt seal võiks avaneda 15 aasta pärast?
15 aasta pärast on kask kui kiiremakasvuline puu kuused enda alla matnud need kuivavad 6-9cm jämedusena ja ei anna õieti mingit puitu.

Kuusel meeldib kasvada teise rinde puuna. Koos kase või männiga annab ta ilusa tüve. Laasub korralikult ja toodab tagavara. Kuusk on varjutaluv puu ja aktiivse kasvu ajal lausa nõuab, et on kerge vari peal.Mõistlik on muidugi vahel saage näidata ja anda metsale "suuniseid". Kui on noor ku/ka segamets siis on loomulik, et mõni vidrik ära kuivab. See juba kuuskede omavahelise olelusvõitluse tulemus. Kes ellu jääb see jääb. Kuusik harvendab ennast ise parajaks. Käid aeg ajalt sanitariga langi üle ja korras.

[rauljaakervin]

Mis puutub omavahelisse olelusvõitlusse, siis kuuskede puhul ei taha see eriti hästi toimida. Et tugevamad jäävad ellu ja nõrgemad kuivavad ise välja. Ei ole eriti nii. Selle elavaks tõestuseks on mõnest sügavamast metsasopist leitud aastakümneid tagasi maha jäätud taimlapeenrad. Enamasti taimed kõik elus, ruumikitsikuses pole kasvamisest midagi välja tulnud, aga eriti keegi surnud ka pole. Kasvavadki niimoodi troppis koos.

[Daff]

Otse loomulikult. 100 protsendilist tõde pole olemas. On olukordi kus puu lööb kasvu lukku ja lihtsalt vegeteerib. Alles hiljuti novembri kuul tegin metsas väikest sanitari ja umbes 10cm läbimõõduga kuusk millel pikkust vast 6 meetrit oli seal seisnud sõjast saadik. Pidin teise lihtsalt eest ära võtma  ja üllatuzena sain järkamisel killu. See "tarkus" mida enne pritsisin on koolist külge jäänud.

[PSV]

Kas keegi HEVO http://www.hevo.ee/et/palgivints  kasutanud on? Kuidas on kasutusmugavus ja kuidas sidur vastu peab? Tundub võrreldes hüdro ja elektriga olevat lihtne ja lollikindel. Kas pooli veoasendisse saab lukustada, et kui vaja kinnijäänud traktorit natuke järgi aidata? Selle abiks oleks ka see aretus https://digi.lib.ttu.ee/i/?5169 . Sellest kirjatükist meeldib mulle vajaliku jõu leidmise arvutus.

Kas 40 hüdro toidab sellise vintsi ära? http://www.rasketehnika.ee/products/vint...s/1743467/

[Jahimees]

Teema püsib kuum   .


Mis mind natuke üllatab on see, kui palju tegeletakse küttepuude puhul järkamata puude kojuveoga. Aga kui see nii on, siis pajatage juba veidi ka järkamisest ja mind eriti segavast tegevusest nimega ladumine. See ladumine on just midagi, mille osas mõlgutan mõtteid automatiseerimise erinevatest võimalustest   .

[Inri]

Siin võib päris targaks saada  . Kas keegi reaalselt ka metsas tegutseb (ma ei mõtle hobikorras) ? Siin kõlab selliseid väiteid, et ma hakkan enda metsakasvatus oskustes kahtlema. 
  
Halgude ladumine on ilmselge tüütus ja omal plaan teha konteinerid kuhu saaks puistena ladustada.

[muska71]

Kirjutada eriti ei viitsi, lisan mõned pildid metsateo ja küttepuude kohta. Kütte tegemisel peale langetamist ja laasimist saab järgatud 2 meetristeks ja siis virna, aluspuud ka alla.



Vedamine toimub rondiga,mis kunagi sovhoosi ajal oli T-40AM, on minu käes juba nõuka ajast. Suurt remonti pole eriti teinud, ainult niipalju, et kasutada saab, sidurid-pidurid ja muud kangid töötavad.
Pilti pole, läheb puude veoks, siis teen. Vedamine ise käib lihtsalt: traktoril on aiste otsas kahe toeka haruga lohisti, alla lastes maaga horisontaalne, tõstes ajab harude lotsad püsti. Oleneb veo kaugusest ja kas puud jäätand või puhtad, saavad koormarihmaga kinnitatud.

nii vedasin juba 20 aastat tagasi kui põllikul elasin,naabrimees oma 40-ga vedas kodulähedal nii  paarsada m sõitu.oleks täna metsa veaks võimalusel niisamuti kui lund pele või lume korral täistüvena.no puudub stiimul hakata halgusi kärule ja pärast maha ladustades kilplast mängima.
kunagi vene ajal kui tatt olin ja raieloaga anti riigimetsast mingi koht kust kütet teha.kord oli sääne,et enne väljavedu pidi kolhoosi metsnik üle vaatama ja mõõtma ja siis sai loa.tollal vanamehe juhtimisel kevade varakult kui mahlad ei liikunud veel lõikas tüved maha ja vist ka laasis kohe ja äkki ka järkas,oksad tulle ja siis sai käidud metsas meetri pikkused puud ära lõhutud ja riita kuivama ja siis suvel kui kuivem kolhoosi hobesega välja veetud vankril,sai isegi koormal istutud ja kodupoole ohjad käes sõidetud.rabast vedas vanaisa talvel lumega välja.lõpu poole sai hobesega needasmad meetrised halud langilt tee äärde veetud ja sealt edasi juba k-750-iga millel käru taga,ruum paar pääle ja tulema ja täitsa toimiv lahendus oli.
täna ja praegu seisneb kütte tegemine kraavikallaste võsast puhastamine ja võsa hunnikusse ja 40 ja lohistiga alla sõita ja kuhi peale nagu heinagi tasuks proovimist ,et kuda toimiks.

[motamees]

...Halgude ladumine on ilmselge tüütus ja omal plaan teha konteinerid kuhu saaks puistena ladustada.

Ma ei viitsi ka ladumisega väga tegeleda. Tegin maale betooni valuvõrgust "konteinerid". Puud hõredamini ja ehk kuivava paremini. Igastahes kenasti kuivasid ära. Lõhkumisel lihtsalt loopisin täis. Pärast panin koormakile katuseks.
   

[viplala]

Kas keegi on kunagi kaalunud, kui palju erineb talvel lõigatud puu kevadel lõigatud puust? Ma proovin ära mõõta kui meeles on, vaatan kaks kõrvuti asetsevat leppa mis oleksid ühesuurused ja proovin ära kaaluda mingi meetrise jupi talvel ja kevadel. Täitsa huvitab, kui palju kaal erineb.

[muska71]

Kas keegi on kunagi kaalunud, kui palju erineb talvel lõigatud puu kevadel lõigatud puust? Ma proovin ära mõõta kui meeles on, vaatan kaks kõrvuti asetsevat leppa mis oleksid ühesuurused ja proovin ära kaaluda mingi meetrise jupi talvel ja kevadel. Täitsa huvitab, kui palju kaal erineb.

no fakt on see,et talvel puu puhkab ja kuivem,kevadel mingil ajal ärkab ellu ja mahlad voolavad ja puu vett täis.

[Jansa]

Kui keegi metsast rääkides masinatest kaugemale tahab vaadata, siis Valdur Mikita 'Eesti looduse kannatuste aastad' on paras alustuseks.
Mikita kirjutab muidu kohutavalt raskelt (räägib samas ülimalt arusaadavalt), aga see raamat on isegi minule jõukohane.

[Mats metsast]

Tuleb mullegi positiivse üllatusena, et ma polegi vähemus kes 2m küttepuu mõõtu vedamisel kasutab . Pajatan oma meetoditest ka natuke:
Oman umbes 4ha soist kase/kuuse enamusega segametsa ja umbes 2ha jagu põlluäärseid lepikuid. Puid teen kahele elumajale, lisaks lauda karjaköögi pliit mis tarbib igasugu okslike monstrumeid. Kogumaht u25rm aastas. Mõõdud 25cm, 40cm ja 50cm.
Metsast harvendan kehvema minekuga ja defektidega kaske, langetan, järkan 2m ja väiksestesse hunnikutesse. Teed rajan iga aastaga kaugemale edasi(paras peavalu kuna palju suuri kive ja vanu kände sees). Jämedamad(üle 20cm) vean enamasti pikalt koju ja seal kohe halumõõtu. Vedamisega ootan kuni mets korralikult külmunud(kuna sisuliselt aastaringselt vesi peal ei juhtu seda enne kui vähemalt nädal -10* + tallamine). Vedamisel kasutan mitte rögisevaid vaid popsuvaid  T-25/DT-14+ isetehtud palgikäru. Kärule vinnan käsitsi, kasutades vanarahva tarkust ja haaratsit konti ei murra. Kevadel saen põka taga saega mõõdu(enamasti pliidipuu) ja lõhkumine ladumine.
Lepikust võtan jämedamaid ja kõveramaid(ahjupuu), jupitan kohe metsas ja käruga koju või vean pikalt üle põllu, sõltub kuda maastik ja tuju on.
Lõhun isetehtud hüdro lõhkujaga, haakub samuti traktoriga.
Miks kõik seadmed põkadelt jõu saavad- puudub tööstusvool ja hea mobiilsus.
Kütte tegemist võtan hobina ja ootan sügisel millal juba külma teeks ja metsa saaks.
Linnamees ei ole, hoopis vastupidi, käsi kirvest hoidnud ja jalg künnivaos juba enne kui ennast mäletan. 
Uueneda plaanin halumasina näol ja kui satub odavamalt kätte mõni väiksem tõstuk, näiteks T-16 oma vms siis selle võiks palgikäru peale panna. 

Kellegile oma vaateid ja võtteid peale ei suru, äkki saab keegi siit ideid või julgustust hoopis. Pilte miskipärast ei lase panna hetkel.

[veix__]

14 a tagasi on istutatud männid ja kased (istutamise ajal väga väikesed, 7-8 cm) vahedega 2 m ühes suunas ja 2,5 m teises suunas. Istutamise ajal olid 25% taimedest kased ehk reas järjest lugedes iga neljas. Kaskesid järgi on vähe. Huvitav, kas oleks praegu vaja nende puudega mingeid tegevusi ette võtta? Ja teisel lapil on kuused samasuguste vahedega ning iga neljas oli kask, neid samuti suhteliselt vähe järgi jäänud (siiski vist veidi rohkem kui mändidega koos kasvaval lapil). Kuuskedest mõni on vaevalt enda kõrgune, mõni jällegi võibolla 4...6 m. Männid onolevad veidi kõrgemad. Kas mändidel alumisi oksi võib/on mõistlik ära saagida? Paistavad üsna laiaks minema muidu. Kas vahed (ühes suunas 2 m, teises 2,5 m) on männile OK või on liiga suur? Ilmselt liiga tihe vähemalt mitte.

[cesium]

Nii naglalt kaaperdadki teema või?   See metsandusfoorumi küsimus puhtalt juba ju.

[Inri]

14 a tagasi on istutatud männid ja kased (istutamise ajal väga väikesed, 7-8 cm) vahedega 2 m ühes suunas ja 2,5 m teises suunas. Istutamise ajal olid 25% taimedest kased ehk reas järjest lugedes iga neljas. Kaskesid järgi on vähe. Huvitav, kas oleks praegu vaja nende puudega mingeid tegevusi ette võtta? Ja teisel lapil on kuused samasuguste vahedega ning iga neljas oli kask, neid samuti suhteliselt vähe järgi jäänud (siiski vist veidi rohkem kui mändidega koos kasvaval lapil). Kuuskedest mõni on vaevalt enda kõrgune, mõni jällegi võibolla 4...6 m. Männid onolevad veidi kõrgemad. Kas mändidel alumisi oksi võib/on mõistlik ära saagida? Paistavad üsna laiaks minema muidu. Kas vahed (ühes suunas 2 m, teises 2,5 m) on männile OK või on liiga suur? Ilmselt liiga tihe vähemalt mitte.

 
Ma võin mõnikord tulla läbi jalutada kui huvi. Üldiselt peaks kask okaspuust vähemalt 2,5 m eemal olema ( parem kui 3m oleks) , kuna oksad piitsutavad okaspuudel ladvad ära. Kui võimalik siis võid alumisi oksi laasida, aga kindlasti mitte rohkem, kui üks kolmandik puu pikkusest, kuna lehed/okkad on need mis kasvatavad puu tüve.

[muska71]

nagu kuulnud,et puid laasitaksegi kasvuperjoodil,et oksavaba puitu saada ja 1/3 latva alles vast küll.

[Inri]

nagu kuulnud,et puid laasitaksegi kasvuperjoodil,et oksavaba puitu saada ja 1/3 latva alles vast küll.

Kasvuperjoodil 2/3 peaks jääma laasimata, et puu kasvaks võimalikult kiirest.

[olli]

Rohkem on seda kasvatamise ja hooldamise osa lahatud kõrvalteemas: https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=53976

[rauljaakervin]

Jälle pöörates juttu natuke rohkem teemasse. Olen ka majalähedase väikse metsa omanik. Mõned aastad tagasi loobusin tz-st. Oli iseenesest täitsa mônus traktoripunn, aga mõõtmetelt ja võimekuselt lihtsalt natuke liiga väike. Põlluharimiseks ka suht ebasobiv. Kuna kuuri taga ühtegi "rögisejat" ehk siis vene tehnikat ei vedelenud ja kuulutustes tundusid nende hinnad põhjendamatult kõrged oli minu valikuks hiina ime e. Dong Feng 354. 
Nüüd paar talve olen oma puud selle abil teinud ja ütleks, et pole viga. Toimib küll. Haakes Kilingi-Nõmme Hevo meeste tehtud väiksem haarats. Neelud käivad ka sama firma vintsi järele. Pole veel selgeks mõelnud, kumb vints parem on. Kas see, mis toimib komplektis olemasoleva haaratsiga vôi eraldi vints.

Lisama pean veel, et toetan ka mõtet, et eks iga mees ise teab kuis oma mured lahendatud saab. Ei ole nüüd keegi selle pärast, mis tehnikat ta kasutab ei parem ega kehvem. Emotsionaalsed sõnavõtud sel teemal on nats liiast.

[olli]

Kuidas Dong Feng vastu peab? Juppe on saada? See vist 35hj mudel. Kui saladus ei ole, siis mis hinnaga kätte tuli? Peaks olema üks odavamaid variante sellel sajandil toodetud aparaatidest. Ja kasutusmugavus?