Metsategu ja -vedu. ATVd, ruunad ja russid

Mis mõte sellist videot üldse linkida? Sama nagu tõstuki-käruga vedas vaid 1 kaigast. Sel masinal pole ise ju absoluutselt massi, vaid 420 kg ja vaadates seda kuidas haagis taha sätitud oli, siis ei rakendu masinale mitte mingit täiendavat koormust. Pehmes küll püsib pinnal, kuid käru upub kindlasti. Ja jällegi ja kuna jõuülekanne on jõu peale tehtud, siis kaevab lihtsalt sisse end. Kuna tegu on aeglaselt liikuva masinaga ei saa ära kasutada ka kiirust, et raskematest kohtadest hooga läbi sõita. 
Originaal käru sellele obesele toetub masina keskosasse ja annab koormust kogu roomikupinnale, sealt tulebki veovõime. Kuid vaadates kui palju röövlid selle eest raha tahavad saada.
Käru hind 2650 eurot. Reaalselt selle asja omahind on laristades 400 euri ja sellest enamuse moodustavad rattad. 
Olgem ausad, 20 kilo eest pole raudhobu näol masinat ollagi.
Vasta

(30-01-2019, 03:04 AM)viplala Kirjutas:  
(29-01-2019, 16:39 PM)v6sa Kirjutas:  Kusjuures mahutati see kõik kabiini ja jõuülekande vahele nii ära, et ka rippsüsteem jäi täiesti kasutuskõlblikuks.

Ega sellisest kooslusest ka ära ei ütleks  Smile


Ma lihtsalt niisama,jutu jätkuks.On kellelgi üldse seda sorti tehnikaga mingit töökogemust?Eemalt vaadata ja filmi vaadata on muidugi lihtne,nagu kõik asjad.Kui seda tööd pole enne teinud siis uskuge pole vaja alustada ka kui ei tahagi just seda kogu aeg teha.Masina võib muidugi soetada aga seistes pole sellest mingit tolku.Raha paigutamiseks on mõistlikumaid kohti .Mitte midagi halba soovides!
Vasta

Harvesteripeaga küll pole töötanud kuid väljavedajana paar päeva proovinuna ütleks, et pole päris see.
Harvenduse peal on väga tülikas tõstukit ette pakkida ja sealt võtta ning see aparaat on siiski liiga kerge et muretult suuremat suutäit peale visata.
Oleks ka tugijalad olnud oleks kindlasti parem olnud.
Kindlasti aitab rehvide vedelikuga täitmine kuid kuna tal raamilukku pole hoiavad ikkagi ainult tagarattad teda püsti.
Sileda maa peal saab töötada küll aga meil mägedes oli küll raske mõnda jämedamat puud altpoolt kätte saada.
Samuti ülesmäge sõites peab tõstuki ette pakkima sest tõstab esirattad maast lahti.
Harvesterina aga kui piirduda sellise peenema materjali lõikamisega saab ilmselt hakkama kui ette raskust ja tagarehvid vett täis pooleni.
Kui palju väikseid lanke on teha siis seal on asjal jumet sest sõidab ise ja treilerit pole vaja.
Samas aga treileri kilomeeter on 1,1-1,2 ja kui vedu jääb 50 km kanti siis on transpordikulu selline et alates 200 tihumeetrist on veokulu talutav.
Vasta

(29-01-2019, 20:54 PM)Inri Kirjutas:  ...
Russiga vedas mees ca 30-40 tm päevas valtraga 40-60 küttekulu sama-aegselt russil 30-40L päevas valtral 90-110L päevas + paneme siia uue masina hoolduse maksumuse.  
...

Selline rike on nimistus veakoodina "tihendileke kabiinis". Akupiikvasar on ka jube fekaal haamer, kui piik korralikult kinni pole. Toungue

Kütuse ülekulu sõltub ainult juhi oskusest püsida tööd tehes pöördemomendi tõusu (kütuse erikulu miinimumi) pööretel. Mille kuradi pärast peaks metsas põhjagaasi pruukima?

Mis puudutab Fendti metsatööl, siis ettevaatlik mees (või KORRALIKUD põhjakaitsed) säästab masinat. Samas on viidatud Fendti kohatu võrrelda Valtraga, vaid peaks võrdlema Valmeti viimase otsa masinatega. Samas on Fendt kahtlemata üks mugavamaid ja töökindlamaid masinaid turul, kui mitte sattuda "leidlikult" remonditud või labaselt esmaspäevase eksemplari otsa. 

Muide, russi kütuse erikulu on maailmaklass 184 g/kWh. Ainult, et normaalseks tunnikuluks ei taha kuidagi realiseeruda see... Rolleyes
Vasta

(30-01-2019, 12:08 PM)2715 Kirjutas:  Harvesteripeaga küll pole töötanud kuid väljavedajana paar päeva proovinuna ütleks, et pole päris see.
Harvenduse peal on väga tülikas tõstukit ette pakkida ja sealt võtta ning see aparaat on siiski liiga kerge et muretult suuremat suutäit peale visata.
...

Halloo - säärane kerge asi on mõeldud harvenduse ja valgustuse jaoks, mitte palgimetsa. Ärge võrrelge poekäru superautoga!

Mägedes keeratakse külili ka "päris väljavedajad".

Soomes sai koolis säärast proovitud - sai hakkama küll. Tugijalgade puudumisest tingitud kõikumine töötas algaja jaoks väga hea "koormuspiirikuna" Big Grin . Meie omal olid ainult ülemõõdus ketid, polnud isegi vedeliktäidet.
Vasta

(30-01-2019, 12:40 PM)v6sa Kirjutas:  
(29-01-2019, 20:54 PM)Inri Kirjutas:  ...
Russiga vedas mees ca 30-40 tm päevas valtraga 40-60 küttekulu sama-aegselt russil 30-40L päevas valtral 90-110L päevas + paneme siia uue masina hoolduse maksumuse.  
...

Selline rike on nimistus veakoodina "tihendileke kabiinis". Akupiikvasar on ka jube fekaal haamer, kui piik korralikult kinni pole. Toungue

Kütuse ülekulu sõltub ainult juhi oskusest püsida tööd tehes pöördemomendi tõusu (kütuse erikulu miinimumi) pööretel. Mille kuradi pärast peaks metsas põhjagaasi pruukima?

Samad mehed vedasid nii et.... ja turbamehed kurtsid samamoodi uute valtrate küttekulu üle, et siis kõik mehed oskmatud?
Vasta

Ise kasutan sellist komplekti oma tarbeks palgi ka küttepuu varumisel. Siin kipub inimestel järg käest ära kaduma . 20K ei hakka keegi peaga mõtlev inimene oma 3 kaika vedamiseks kulutama ju (isegi kui see raha olemas on) .


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta

Mitte oskamatud, vaid nad ei oska (ei taha, ei viitsi, ei ...) ära kasutada uute masinate eeliseid. Või on neil tehnika, mida ei saa panna teisiti tööle (no näiteks on vaja kraavifreesi kasutada JSV pööretel vähemalt 1000, aga traktorit tellides jäeti 1000E tellimata) Nüüd on valik, kas panna põhjagaasiga (mis kulutab rämedalt kütust) või riskida freesi ummistumisega. Loomulikult paneb mees põhjagaasiga, kütuse erikulu gaziljon ja kõik põhjavad sitta masinat. Kuigi mootoril oleks rammu seda sama freesi ka 1600 vändapöörde peal vedada (nagu oleks 1000E puhul), mil kütuse erikulu oleks julgelt kolmandiku väiksem ja mootori mehhaaniline koormatus vastavalt suurem.

Selles osas on õigus, et iga järgmine mootoripõlvkond alates EGR jms saastekontrolliseadmestiku lisandumisest on kütuse erikulu kasvatanud. Kui tänane mootoritehnoloogia, materjalid ja määrdeained panna tööle vaid kütusekulu minimeerimise tarkvaraga, siis pakutakse erikulu 140-145 g/kWh. Nii suur olla puhta õhu hind...

Ma metsatöö finesse väga peenelt ei jaga, aga põllumajandust ma tunnen. Ning raskel põllutööl on täiesti võimalik sama masinaga põletada kaks korda rohkem kütust ainult jõuülekande parameetrite vale seadistusega astmevabal kastil. Ma ei näe põhjust, miks raskel veol metsatööl ei võiks sama efekt ilmneda. Eriti neil "juhtidel", kes ei suuda mõista maastikusõidu põhitõdesid ega kasutada masina inertsi, rääkimata PS-käikudest või turbiinsidurist.

Omaette teema on erinevate mootoripõlvkondade võime taluda ülekoormust. Kui vabalthingeldav pada võib rahulikult vedada veel 700 vändapöörde juures, siis tänapäevane kusiainelisapritsega pada paneb sisuliselt 1200 pöörde pealt pillid kotti. Omadus, mitte viga. Pöördemomendi graafikult ju selgesti näha.
Vasta

(30-01-2019, 13:06 PM)Saaressepa talu Kirjutas:  Ise kasutan sellist komplekti oma tarbeks palgi ka küttepuu varumisel. Siin kipub inimestel järg käest ära kaduma . 20K ei hakka keegi peaga mõtlev inimene oma 3 kaika vedamiseks kulutama ju (isegi kui see raha olemas on) .

Muravei see vist ei ole?

Ei tasu inimeste edevust alahinnata - suuremaidki summasid pannakse magama vaid seepärast, et "on vaja".
Vasta

(30-01-2019, 11:13 AM)huvi5 Kirjutas:  Mis mõte sellist videot üldse linkida? Sama nagu tõstuki-käruga vedas vaid 1 kaigast. Sel masinal pole ise ju absoluutselt massi, vaid 420 kg ja vaadates seda kuidas haagis taha sätitud oli, siis ei rakendu masinale mitte mingit täiendavat koormust. Pehmes küll püsib pinnal, kuid käru upub kindlasti. Ja jällegi ja kuna jõuülekanne on jõu peale tehtud, siis kaevab lihtsalt sisse end. Kuna tegu on aeglaselt liikuva masinaga ei saa ära kasutada ka kiirust, et raskematest kohtadest hooga läbi sõita. 
Originaal käru sellele obesele toetub masina keskosasse ja annab koormust kogu roomikupinnale, sealt tulebki veovõime. Kuid vaadates kui palju röövlid selle eest raha tahavad saada.
Käru hind 2650 eurot. Reaalselt selle asja omahind on laristades 400 euri ja sellest enamuse moodustavad rattad. 
Olgem ausad, 20 kilo eest pole raudhobu näol masinat ollagi.

Hakkame tagant otsast!! Toda originaalkäru enam tootja enda lehel polegi... ja hind on absurd aga see on lahtivõetav! Jah, see tuleks küll täiesti ise teha aga täpselt selline. Talveks on rataste asemel laiad suusad. Lisaks on see ja põdrakäru mõeldud odavale Classikule (340 kilo!) ja tavalisele Flex'ile sappa, mitte Forest'ile, kus palgiraami pööramisel keerad 50-millise munaka ette. Ja ksf!Donn, suurim siinne DIY-mään läks ka rattaid ostma aga tuli IKH-haagisega koju Big Grin  

20K (tegelikult vähema) eest pole midagi? Näita veel üks selline metsaveokomplekt, mille paned tavalise "kastika" kasti, tavalisemasse kaubikusse, O1 haagisele??? Lisaks tuli praegune jutt ksf! Võsa "vastumeelsusest" vintsitrossi tarida (eriti talvel lumega) ja teatud juhtudel ka sopas palke vintsida! See on isesõitev vints!!! Sõidad ligi, tõmbad 1-2 suurt notti peal eja tood väljaveoks tee äärde! Saad aru vahest??? Tahadki teha valikraiet, võtadki OMA metsast mingeid kindlaid puid palgiks. Näiteks mastimände mõne järjekordse valmiva vanakooli puulaeva tarbeks. Vaja tuua 100 meetrit. Sõidad ligi, haagid külge, 15-meetrise kaika otsa paned Lennartsforsi originaal palgiotsarattapaari ka mõnusalt arutu raha (745€ maksudega) eest  ja oledki õnnelik! 
Oled lõputu jahimees, lihtsaim raudhobu põdralaibakäruga 13,3K€, mille paned rahumeeli oma 52,8K€+lisad maksva Mersu X 350d POWER 4MATIC kasti  Big Grin  

Mis nüüd seda va haagise asja puudutab, siis Sa ju pole absoluutselt süvenenud!!! Hüdraulikaga metsa-Flexil on hüdrauliliselt liigutatav nii sadulaplaat kui testis olnud Avesta-Vagnen MS48'l ka haagise sild ja tiisel keerab ka! Lisaks on haagis hüdroveoga. Seega tekitatakse koormust "vastavalt vajadusele". 
Et üks palk peal - sest tegu on jällemüüjaga, kes lihtsalt teeb oma tööd ja testib omal nahal asju aga tekitab sellega ka reklaamiklippe. Keegi edasimüüja ei hakka testimasinate absoluutselt võimekust testima, seda teeb tootja. 
Muidugi on puhast hinnalipikut vaadates esialgu tegu arusaamatu numbriga aga kui mõelda reaalsetele kasutusvaldkondadele, kus igasugune tehnika maksab palju ja väga palju, siis tõesti kasvõi ühe spetsiifilise päästeauto varustusena on see mittesittagi! Mis oleks veel parem transpordivahend metsa- ja rabapõlengute piirkonnas? Millise muu masinaga sa sõidad näiteks mööda laudteed??? Motokoeraga aga see ei kanna kaalu turjal. Talle ASENDAJAT EI OLE! Reaalselt ei ole, ei ole kogu maailmas teist sellist masinat. Tšehhid on oluliselt raskemad ja suuremad. Kui, siis ainult praegu juurde tekkivad roomikutel militaarplatform-droonid, mis ei ole kohe kaugelt odavamad... 

Kas IronHorse on aprioorselt parim hobitegelase metsatraktoriks? EI ja veelkord EI! Aga ta on kõige kergem ja spetsiifilisem metsas ja maastikul toimetamise mootorsõiduk vabamüügil. Ja teatud spetsiifilistel tingimustel ongi ta ka parim! 
Saage aru - selle kõik on välja mõelnud Maailma tippülikoolides õppinud Insenerid reaalsete vajaduste põhiselt, mitte 3-klassilise vahetunniharidusega külasepp, ja muu ilma Inimestel on ka vähe laiem (s)ilmavaade, mille poole ma ise ka püüdlen! Ma sain Vabatahtliku Merepääste tekkimisel/algusajal räige sõimu osaliseks (võin selle isegi kusagilt üles otsida), kui ma "julgesin" öelda, et päästejetid on odavaimad ja kiireimad töövahendid inimelude päästmisel ja neid peaks kogu Eesti rannikuäär ja spetskomandod "täis olema". Heas ilmas 100+km/h. See oli too õnnetu juhus Väikeses Väinas, kus isal paat koos pojaga merele läks ja... kõik kirjeldatud probleemistik. Kusjuures nii Muhu kui Orissaare vabatahtlikud on tuttavad, hääd Inimesed, ka neilt sain sõimata! 
Jõllitasid otsa ja minu kogemuslik väide, et "kogu Maailma surfareid tuuakse veest nendega välja ka Maailma kõrgeimate murdlainetega Portugalis" - Veski on idioot!!! Mis on tänane päev??? Ksf!KortelA on Tilgu "kamandas" just jetipäästja ja jette koos sabaplaadiga on juba palju.  Uskuge, ma võin ka idioot olla, aga lõpuks on mul ikka olnud õigus ja neil vabatahtlikel on siiani mulle häbi otsa vaadata...ja ma ei jäta seda alati ka meelde tuletamast!  Seda on palju juhtunud (mind on suisa hobi-autospordi väljasuretamises süüdistatud)  - sest ma usaldan muu ilma kogemusi! Selle kergtehnikaga teatud metsatöödes ja spetsiifikas läheb täpselt samamoodi! Ma mitte ei "usu" vaid "tean kuklakarvadega". Üks kitsa laudteega rabasaarel südamerike, mõni järgmine tuntud doktori ja/või militaristi laip rannaroos ja on ka Päästeametil RaudHobud olemas. Jne. 
OT out, kuigi tsipa oli ka metsajuttu  Wink

Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta

(30-01-2019, 13:12 PM)v6sa Kirjutas:  
(30-01-2019, 13:06 PM)Saaressepa talu Kirjutas:  Ise kasutan sellist komplekti oma tarbeks palgi ka küttepuu varumisel. Siin kipub inimestel järg käest ära kaduma . 20K ei hakka keegi peaga mõtlev inimene oma 3 kaika vedamiseks kulutama ju (isegi kui see raha olemas on) .

Muravei see vist ei ole?

Ei tasu inimeste edevust alahinnata - suuremaidki summasid pannakse magama vaid seepärast, et "on vaja".

Jah aga siis pole mõtet seda reklaamida kui tohutult head tööriista ju . Siis tulebki öelda ,et kekutamise kõrvale toob ka kaikad metsast välja  Smile
Vasta

(30-01-2019, 13:08 PM)v6sa Kirjutas:  Mitte oskamatud, vaid nad ei oska (ei taha, ei viitsi, ei ...) ära kasutada uute masinate eeliseid. Või on neil tehnika, mida ei saa panna teisiti tööle (no näiteks on vaja ......

Omaette teema on erinevate mootoripõlvkondade võime taluda ülekoormust. Kui vabalthingeldav pada võib rahulikult vedada veel 700 vändapöörde juures, siis tänapäevane kusiainelisapritsega pada paneb sisuliselt 1200 pöörde pealt pillid kotti. Omadus, mitte viga. Pöördemomendi graafikult ju selgesti näha.

Tuleb küll räige OT aga ise hetkel sama murega hädas maanteel. Põhjuseks lause " tehnika mida ei saa panna teisiti tööle". 
Kohe saab täis 10 000km uue DAF- iga. Tehas lubab koos oma öko- möko programmidega 22 sajale. Töö mida teen sõltub terminali laadimistest ja laeva väljumisest. Kui ökoga kulgeda jään laevazt maha kui jõuan laeva on kulu suurem kui miljonilisel Volvol.
Sama teema ma arvan on metsas, kas ei läbeta või lihtsalt ei ole aega kulgeda nende öko kiirustega ja programmidega. Või pigem, pole harjutud venitama. Egas mootorid on juba nii ökod, et seal enam midagi kokku ei hoia, nüüd tuleb edasise säästmise jaoks muuta käitumisharjumusi või töötegemisetaktikat.
Samas pööretest. Dafi uus euro 6 veab 800 ja 1200 vahel kõige edulisemalt. Kõrgemate pööretega ei lähe sa kuhugile tekkib vaid mõtetu diskussioon kompuutri ja juhi vahel.
Arvan, et uuemal metsa ja põllutehnikal on samad kombed küljes. Juht peab kuulama mis masin räägib.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(30-01-2019, 13:08 PM)v6sa Kirjutas:  Mitte oskamatud, vaid nad ei oska (ei taha, ei viitsi, ei ...) ära kasutada uute masinate eeliseid. Või on neil tehnika, mida ei saa panna teisiti tööle (no näiteks on vaja kraavifreesi kasutada JSV pööretel vähemalt 1000, aga traktorit tellides jäeti 1000E tellimata) Nüüd on valik, kas panna põhjagaasiga (mis kulutab rämedalt kütust) või riskida freesi ummistumisega. Loomulikult paneb mees põhjagaasiga, kütuse erikulu gaziljon ja kõik põhjavad sitta masinat. Kuigi mootoril oleks rammu seda sama freesi ka 1600 vändapöörde peal vedada (nagu oleks 1000E puhul), mil kütuse erikulu oleks julgelt kolmandiku väiksem ja mootori mehhaaniline koormatus vastavalt suurem.

Selles osas on õigus, et iga järgmine mootoripõlvkond alates EGR jms saastekontrolliseadmestiku lisandumisest on kütuse erikulu kasvatanud. Kui tänane mootoritehnoloogia, materjalid ja määrdeained panna tööle vaid kütusekulu minimeerimise tarkvaraga, siis pakutakse erikulu 140-145 g/kWh. Nii suur olla puhta õhu hind...

Ma metsatöö finesse väga peenelt ei jaga, aga põllumajandust ma tunnen. Ning raskel põllutööl on täiesti võimalik sama masinaga põletada kaks korda rohkem kütust ainult jõuülekande parameetrite vale seadistusega astmevabal kastil. Ma ei näe põhjust, miks raskel veol metsatööl ei võiks sama efekt ilmneda. Eriti neil "juhtidel", kes ei suuda mõista maastikusõidu põhitõdesid ega kasutada masina inertsi, rääkimata PS-käikudest või turbiinsidurist.

Omaette teema on erinevate mootoripõlvkondade võime taluda ülekoormust. Kui vabalthingeldav pada võib rahulikult vedada veel 700 vändapöörde juures, siis tänapäevane kusiainelisapritsega pada paneb sisuliselt 1200 pöörde pealt pillid kotti. Omadus, mitte viga. Pöördemomendi graafikult ju selgesti näha.

Metsatööd teinud inimesena tahaks siin nüüd vaielda selle ei taha ja ei viitsi kohapealt.
Väljaveol teeb traktor enamuse ajast mida?
Ajab ringi hüdropumpa.
Järgmiseks liigub langil paarimeetriste sammudega ja kolmandaks sõidab metsast välja kiirusega 2-10 km/h
Seega kõige suurem sääst tuleb suure tootlikusega hüdropumbast mis laseb mootoril käia 1000 pöördega laadimise ajal aga seda see Valtra ei suuda.
Järgmiseks peaks ta ka selle 1000 pöördega liikuma edasi selle 3 meetrit ilma pöördeid tõstmata et ökonoomne olla ja seda see Valtra ei suuda.
Kolmas etapp oleks ka selline 1/3 võimsusega töötamine pigem, kus jõudu kasutatakse ainult vajaduse korral ja ka seal on pööre enamuse ajast  1000-1200 vahel.
Põllumajandustraktori automaatika aga ei saa hästi aru mida talt tahetakse sellisel reziimil ja lisaks kui veel turbiin libiseb muutub see energia soojuseks mitte liikumiseks.
Jõuülekanne peaks olema ökonoomseks metsatööks nagu Belarusil et sidur lastakse 1000 pöörde pealt lahti, masin liigub ühe kiirusega mil rattad on jäigalt seotud mootori väntvõlliga.
Sel Valtral aga enne kui ta liikuma hakkab on mootori häälest kuulda et läheb raskeks sest on vaja kastis rõhud üles ajada, hüdroaku laadida ning pidurid survestada.
Alles siis hakkab liikuma aga siis on ka 1600 pööret peal ja tunda et midagi libiseb läbi kui üle kännu läheb.
Seega mina väidangi, et nii ökonoomselt nagu Belarusi sugune manuaalse kasti ja siduriga masin metsas toimetab ei ole automaatikaga võimalik saavutada.
Märksa lähemale sellele jõuab päris väljaveotraktor millel on muutuva tootlikusega hüdropump mis veab vahekasti otsas olevat hüdromootorit.
Seal keeratakse seisval masinal hüdropumba tootlikus nulli et masin seisaks kohapeal.
Pedaali vajutades keeratakse pumba tootlikust sujuvalt juurde ja seega tekib pea jäik ühendus rataste ja mootori vahel ning minu ratsutada olnud Komatsu mäest allaminnes keeras isegi kütte kinni vahel kui mootor pidurdas masinat.
Vasta

Kõik õige - sellel on põhjus, miks metsamasinad on ehituselt teistsugused, kui põllumasinad. Ning see põhjus ei ole vaid tootja ahnus.

Muide, kõigile Valtra mudelitele saab tellida suurema tootlikkusega hüdropumba. Aga sellega käib kaasas ka teistsugune hüdraulika (sest muidu poleks pumba vahetusel mõtet) ja see maksab. Kesseloll ostab, eksole.

Aga tasuta lõunaid meil ei ole. Sad

Kuniks on russilistega töötama nõus olevaid inimesi, need ka metsast ei kao. Sest see annab omanikule parima tulu-kulu suhte. Bellarussis (tegelikult suvalises halva mikrokliimaga kabiinis) katki läinud inimese viskab säärane tööandja ju minema ja võtab järgmise. Ei ütleks, et lolli, aga oma tervist liiga vähe hindava inimese. Kuniks neid on... Veel on.

Aga me kaldume jälle teemast kõrvale - jutuks olid hobikorras metsas müttamise masinad, millega ei tehta 40+ töönädalaid 40+ nädalat aastas. Vaid heal juhul paari tunni kaupa igal teisel kuul. Cool
Vasta

Ikka vana laul- eestlane on loll, ebaperemehelik ja teeb metsa vale tehnikaga.
 Vaat seal välismaal...
 Justkui Lotila.
 Krt, meie mehed on väljamaal küll metsa lõiganud ja väga hästi hakkama saanud.
 Kui inime kohe kuklakarvadega "teab" ja on endale sellise raudhobu asja pähe võtnud, siis tuleb ära osta ja mitte neid sõimata, kes seda pilli heaks ei kiida.
 Loe oma keurid kokku, osta ära, tee ja vea ja naudi, aga ära mölise.
 Tee videot ka iga välja veetud rondi kohta, saab siniseid lausejuppe moodustada pärast.
 Väike soovitus ka- kui kuidagi ei taha veetav asi ära mahtuda kerghaagise massi sisse, siis tuleb kooli minna. Isegi neil kolme klassiga külapoistel on kõvemad load Smile
 Mis päästeametisse puutub, siis ma küll väga loodaks, et kiirabile ei tehta kohustuslikuks kuudis raudhobu kaasas vedamist Smile
Vasta

(30-01-2019, 13:43 PM)Daff Kirjutas:  Tuleb küll räige OT aga ise hetkel sama murega hädas maanteel. Põhjuseks lause " tehnika mida ei saa panna teisiti tööle". 
...
Egas mootorid on juba nii ökod, et seal enam midagi kokku ei hoia, nüüd tuleb edasise säästmise jaoks muuta käitumisharjumusi või töötegemisetaktikat.
Samas pööretest. Dafi uus euro 6 veab 800 ja 1200 vahel kõige edulisemalt. Kõrgemate pööretega ei lähe sa kuhugile tekkib vaid mõtetu diskussioon kompuutri ja juhi vahel.
Arvan, et uuemal metsa ja põllutehnikal on samad kombed küljes. Juht peab kuulama mis masin räägib.

Nii on.

Aga ümber õppimine, rääkimata omanikele selle vajaduse selgekstegemisest, on raske töö.

Ja siis kukutab mõni "edukalt integreerunud insener" tõstuki üle estakaadiserva ja kogu ökosmöko lendab kuradile, kuna laadimine venis kaks tundi pikemaks. Ning kui juht suudabki arvuti ära rääkida, siis helistab peatselt ähmi täis raamatupidaja, kelle arvutis andis masinapargiohjetarkvara ülekulupunast, mida auto telemeetria kaudu raporteeris.

Vat molotoviga seda jama ei olnud, eksole.
Vasta

(30-01-2019, 11:17 AM)uko Kirjutas:  Eemalt vaadata ja filmi vaadata on muidugi lihtne,nagu kõik asjad.Kui seda tööd pole enne teinud siis uskuge pole vaja alustada ka kui ei tahagi just seda kogu aeg teha.Masina võib muidugi soetada aga seistes pole sellest mingit tolku.Raha paigutamiseks on mõistlikumaid kohti .Mitte midagi halba soovides!

Kui sa masina all mõtled traktorit, siis traktoriga on ju alati midagi teha, olgu tal haarats katusel töllerdamas või mitte, see tema omadusi ei muuda. Aga jätame selle traktori praegu sinnapaika ja keskendume sellele tõstukile.


Siinkohal oleks mõistlik välja jätta ka 10 ruumi vajadus vaid võiks juba vaadata alates 100 tihu aastas. Sellisega lähed metsa ja teed selle 100 tihu paari päevaga valmis. Saega käsitsi langetaksid, laasiksid, tükeldaksid, tõstaksid vähemalt oma kuu aega. Tahad oma 100 tihu välja vedada, peab sul ikka tõstuk olema. Kui on tõstuk , siis peab ka haarats olema. Kui on juba need kaks olemas, siis mille kuradi pärast ei võiks see rippuda traktori taga juba koos harvesteriga, mis teeks töö nii kuradi lihtsaks ja kergeks, et suisa lust oleks teha? Seda enam, et metsas on nagunii vaja nii haaratsit kui tõstukit ja neid kahte palju väiksemate koguste juures kui 100 tihu. Jääb ainult kasutatud pea koos süsteemiga, mida suure tõenäosusega peaks veidike kõpitsema enne kasutuselevõttu ja korralikku ka hoolega otsima. Aga nii ehk naa, see pea maksab kasutatuna max 5000.
Müüd selle 100 tihu küttepuuks maha, on sul pea raha tagasi.

Ühesõnaga...traktorit on nagunii kõigil vaja, samuti ka tõstukit ja haaratsit. Traktor ja tõstuk peaksid küll olema vähe asisemad kui suvalised pisikesed jupstükid, kuid kui need juba on (talus näiteks) või vaja muretseda, siis miks mitte ka pea vaadata juurde või kohe alguses sinna poole suunduda oma ostuga.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(30-01-2019, 13:24 PM)PlyVal64 Kirjutas:  ...ja ma ei jäta seda alati ka meelde tuletamast!  
Siia ongi koer maetud!
Mina ja need lollid...
Mina ja maailm...
Mina, mina, mina Smile
Natuke minu moodi aga see pole tähtis Smile
Vahepeal tundus, et Otsustajad on vestluse Kõigetargemaga läbi viinud, vist eksisin. OK, proovin.
Val, saa palun aru, et mure on SUHTUMISES! Seepärast need 3-klassimehed pilkavad Sind igas teises postituses.
____________________________________________________________________________________________
Oma metsategemisest kirjutan natuke hiljem. Siis alles kui töörahu taastatud on. Loodetavasti seekord lõplikult.
No hard feelings!
Marko
vabakutseline analüütik

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(30-01-2019, 14:54 PM)viplala Kirjutas:  Ühesõnaga...traktorit on nagunii kõigil vaja, samuti ka tõstukit ja haaratsit. Traktor ja tõstuk peaksid küll olema vähe asisemad kui suvalised pisikesed jupstükid, kuid kui need juba on (talus näiteks) või vaja muretseda, siis miks mitte ka pea vaadata juurde või kohe alguses sinna poole suunduda oma ostuga.

Aamen lause esimesele poolele,  edasi läheb lappama. 
Suvalise pisikese jupstükiga ( minu puhul ISEKI+VahvaJussi )  teeb esimesest otsast juba nii palju ära, et
soovitus kohe alguses suurema, mis juba langetuspead kanda jaksab, poole suunduda valdavas osas juhtudel ei kehti. 

Vahe ei ole mitte üks, vaid ikka mitu traktori suurusnumbrit.
Vasta

(30-01-2019, 18:36 PM)pkmp Kirjutas:  
(30-01-2019, 14:54 PM)viplala Kirjutas:  Ühesõnaga...traktorit on nagunii kõigil vaja, samuti ka tõstukit ja haaratsit. Traktor ja tõstuk peaksid küll olema vähe asisemad kui suvalised pisikesed jupstükid, kuid kui need juba on (talus näiteks) või vaja muretseda, siis miks mitte ka pea vaadata juurde või kohe alguses sinna poole suunduda oma ostuga.

Aamen lause esimesele poolele,  edasi läheb lappama. 
Suvalise pisikese jupstükiga ( minu puhul ISEKI+VahvaJussi )  teeb esimesest otsast juba nii palju ära, et
soovitus kohe alguses suurema, mis juba langetuspead kanda jaksab, poole suunduda valdavas osas juhtudel ei kehti. 

Vahe ei ole mitte üks, vaid ikka mitu traktori suurusnumbrit.

Ei vaidle üldse vastu, loomulikult teeb pisikesega ka asjad ära. Ma pidasin rohkem silmas seda, kui on juba suurem traktor olemas või on kavas majapidamisse muretseda suurem, sel juhul oleks võibolla mõttekas vaadata juba eelpool kirjeldatud koosluse võimalikkusega või kohe vastava tõstukiga,  ja ka seda ainult siis, kui ikka huvi või vajadus peaks olema taolise vastu Smile   Sest olgem ausad, taolise kompotiga teeb ikka kuradi kiiresti ja ilma igasugu vaevata töö ära ning sellega saab ka teel liikuda ning teisi töid majapidamises teostada. Minu arust on tegemist ühe parima suhtega töö kiiruse, lihtsuse, mahu ja välja käidud papihunniku näol. 

Kes enne tähele ei pannud, siis selle Valmeti kabiini eripäraks on see, et saad seal tooliga ennast ringi keerata näoga taha poole, kus siis asuvad joystikud ja muu mudru tõstuki juhtimiseks. Taolise kompoti puhul üsna tänuväärne omadus mida enamus traktoritel ei ole. Teine asi, kui videost tähele panite, siis sellel olid olemas ka tugijalad, mida korra isegi kergitati kui traktor liikus.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne