Metsategu ja -vedu. ATVd, ruunad ja russid

(02-02-2019, 01:20 AM)2715 Kirjutas:  See teeb päeva otseseks kuluks suurusjärk 35 eur millele lisandub veel sellise nikerdamisega kus peab palju rihma libistama variaatoririhma vahetus korra poole aasta jooksul kuni korra kuus mis maksab ka 50-100 eur.

Kui saladus pole siis millise tootja masinaga tegu?
Kütusekulu tundub ka päris ulmeline.
Vasta

(03-02-2019, 19:47 PM)mutikas Kirjutas:  
(02-02-2019, 01:20 AM)2715 Kirjutas:  See teeb päeva otseseks kuluks suurusjärk 35 eur millele lisandub veel sellise nikerdamisega kus peab palju rihma libistama variaatoririhma vahetus korra poole aasta jooksul kuni korra kuus mis maksab ka 50-100 eur.

Kui saladus pole siis millise tootja masinaga tegu?
Kütusekulu tundub ka päris ulmeline.
videos olevast pillist käis juttja küll targemad teavad neid asju paremini.
Vasta

(03-02-2019, 16:15 PM)PlyVal64 Kirjutas:  
(03-02-2019, 11:48 AM)Janka Kirjutas:  See, kui palju on allapanekuks oksa võtta, sõltub esmalt pöetava metsa olemusest. Männi oks näiteks ei kanna üldse.
Teine, uuema aja tendents on okste kogumine ja neist puru valmistamine. Mõni maaomanik, kes hambad ristis uue aja kommetega kaasas tahab käia, on nii kuradima kitsi, et kui oksad teele laotad, on kohe pisarad lahti, et tema raiejäätmetelt jääb nüüd väärindamatult oluline tulu teenimata.
Mis tähendab kitsi??? See on tema mets, tema VARA! Ja jääbki väärindamata ja tulu teenimata, sest Sinu masin ei ole Eestis tehtud, küll võib okstest tehtud saepurust saada "Eesti Toode" ja selle eksportimisel tuuakse raha riiki sisse. Näiteks teeb Omanik selle hakkega oma lüpsikarjale ja piimatööstusele sooja... Oksad ja ladvad on metsamajanduskavas "puiduna" sees ja nende maht on sõltuvalt raiest ja raiujast kuni 1-2% või 4-5tm hektarilt. Ja mida peenemat metsa raiud, seda suurem on oksa/ladva kogus kvaliteetmaterjali suhtes. 

Sul ongi siis võimalus kergem mitte sohu vajuv tehnika soetada! Selleks ongi igasugused imekerged harvesterid, protsessorid , forwarderid jms! Lõpuks hakkad ARU SAAMA, kuhu tasapisi see erametsa ülestöötamine liigub. Juba tuleb Big Grin  
Sa "oskad" ikka juttu peldikusse keerata. Sest oled endiselt mitte targem, kui mul kuurinukas seisev raudkang.
Jutt on sellest eestlasest, kes maad-metsad kokku ostnud. Kel kaks vasakut kätt ja nüüd rasketehnika ülestöötamiseks peale tellinud, et mingit ime oma kulutatud rahast kiirelt välja tahab pitsitada.
Raudruuna võid ise endale soetada ja sellega oma "hindamatutes väärtustes" nussida. Ära määri seda saasta teistele pähe. 
Tegelikult olen ma enam kui kindel, et sinu sõnad jäävadki tühjaks pläkutamiseks ning lõpptulemuseni vaevalt et kunagi üldse jõuad. Kaks kuud oled oma unistust siin tatipallina nämmutanud, teisi elama õpetanud. Pole ju nii lolli inimest ometi olemas, kes teisi õpetada ei oskaks Big Grin.
Vasta

(03-02-2019, 20:37 PM)muska71 Kirjutas:  videos olevast pillist käis juttja küll targemad teavad neid asju paremini.

kui nüüd tsitaati täpsemalt lugeda, siis on küsitud ksf! 2715 postituse kohta, kus ühtegi videot pole.
jutt käib seal tema täiemõõdulisest atv-st ja selle abil tehtavatest töödest.
Vasta

2715 vastas luige küsimusele raudhobu video kohta.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(03-02-2019, 21:09 PM)Marko Kirjutas:  2715 vastas luige küsimusele raudhobu video kohta.

oled sa selles kindel?
küsimuses olev tsitaat on siiski eelmise lehe postitusest number 408.
ja see postitus ei tundu olevat vastuseks meelise küsimusele.
Vasta

(03-02-2019, 19:47 PM)mutikas Kirjutas:  
(02-02-2019, 01:20 AM)2715 Kirjutas:  See teeb päeva otseseks kuluks suurusjärk 35 eur millele lisandub veel sellise nikerdamisega kus peab palju rihma libistama variaatoririhma vahetus korra poole aasta jooksul kuni korra kuus mis maksab ka 50-100 eur.

Kui saladus pole siis millise tootja masinaga tegu?
Kütusekulu tundub ka päris ulmeline.

Tegu Kawasakiga 2006 aasta ja 750 kuubikut mootor.
Täpse mudeli jään võlgu sest pole oma vaid heal tuttaval kes ajab sellega lambakasvatuse asju, lükkab lund ja sõidab niisama.
Vasta

Ühed räägivad aiast teised aiaaugust.  Rehkendajad tehkem siis rehkendus kahe puu toomiseks. Aga toote Tallinast 50km kaugusele koguraske tehnika selleks ja tootegi välja need kaks puud mis tihu hinnaks ka tuleb?  Kellele meeldib vanu traktoreid promoda siis mõelge nii et teil on mootorsaag, muruniiduk ja kaks kirvest ja tühi muru plats ja puuduvad igasugused teadmised "russidest" mida teie õuele tooksite?  Mõni taha ainult sauna tagant metsast sauna puid teha,milleks see russ. Seda ju pühapäeval kärule ei paki.
Vasta

Sõltub kärust ja vedavast autost. 
https://www.kuldnebors.ee/search/polluma...d=82527195&pob_action=show_post&pob_cat_id=10829&pob_browser_offset=0&pob_view_language_id=et&search_evt=onsearch&search_O_string=Mtz+320
See russ ehk isegi mahub mõnele kärule Big Grin
Vasta

(02-02-2019, 19:09 PM)viplala Kirjutas:  ...
Muide, kui sa metsas valikraidena 5 tihu päevas valmis teed, võid ennast supermaniks kutsuda Big Grin  Pigem saad koos kokkutassimisega vaevaliselt  1-2 tihuga hakkama kui sellegagi. Ja küll see ahvivaimustus niisama oksakestega ringi töllerdamisest üle läheb, kui seda iga päev tegema hakkad ja ajast muu maailma jaoks puudu hakkab jääma.
...
Tõstan pitsi selle lause kirjutajale ja paneks laiki kah kui panemise koht oleks!


eraldi:" Ja küll see ahvivaimustus niisama oksakestega ringi töllerdamisest üle läheb..."

Paremini on raske öelda. Täpselt nii ongi.
Aastatäis küttepuid on metsast vaja võimalikult kähku ja võimalikult suures tükis õue peale saada, siis on pärast aega selle kallal tunnikaupa sporti teha. 
Hea metsategemise aeg on teatavasti väga piiratud: küll on paks lumi, kül on külm, küll on sula, vahest pime ka, siis kasvavad lehed otsa, puugid-sääsed jne. Vaja 101 muud asja ka teha.

Ja minul ongi just oma mets ümber oma maja, ma justkui võiks ju ka oma ratas-raudobesega (vt pilti eespool) tunni kaupa pläristamas käia aga no ei taha ma sellele nii aega raisata, no ei taha.  


Oksakestega tuleb õunapuuaias töllerdada aga see ei ole metsategu, see on õue-või pargihooldus, mille eesmärk ei ole küttepuid varuda vaid viljapuid hooldada.
Kui sama tuleb teha kuivanute-murdunutega tee äärest nägemisulatusest, siis pole see metsategu vaid silmailu loomine ehk pargihooldus.
Vasta

Kui me ei lähtu Eesti metsaseaduses valikraie osas Kesk-Euroopa arusaamadest, siis tuleks seda põhimõtet ka selgelt seadusandluses väljendada. Kindlasti peab kasutama lintidega raudhobust. On tungiv vajadus valikraie mõistet, sisu ja piiranguid senisest enam selgitada metsaomanikele, ka ühiskonnale tervikuna, ning publitseerida kirjalikult juhendmaterjalid. Praegu on valikraied kõigi raieviiside hulgast kõige enam erinevaid arusaamu tekitanud. Eriti on vaja juhendmaterjali väikemetsaomanikele, kes soovivad oma metsades rakendada säästlikke ja looduslähedasi metsakasvatuse võtteid, et nad saaksid osta soodushindadega raudhobuseid ja tagavara linte/rullikuid.

Ühel aastal valikraie käigus maksimaalselt raiuda lubatavat puidu kogust, mis praegu on 10% tagavarast, võiks suurendada kuni 20 protsendini tagavarast. See 10% tuleb välja vedada ainult raudhobustega. Praegu kehtiva loetelu metsa kasvukohatüüpidest, kus valikraiet võib teha, võiks seadusandlusest likvideerida. Nimetatud piirang suunab valikraiete tegemise eelkõige männikutesse, mis on tormikindlad ja kus võib loota okaspuude edukat seemnelist uuenemist – tegemist on pigem soovitusega. Soovitus ei oile raudhobuse kasutamine. Samas on kuusk boreaalsete metsade ainus varjutaluv puu majandatavate puuliikide hulgas. Metsaomanikul peab olema võimalus ja õigus katsetada valikraiega kõigi metsakasvukohatüüpide ja puuliikide korral. Metsaomanikul peab olema ka kohustus kasutada raudhobust.

hp
Vasta

(03-02-2019, 23:41 PM)motamees Kirjutas:  Kui me ei lähtu Eesti metsaseaduses valikraie osas Kesk-Euroopa arusaamadest, siis tuleks seda põhimõtet ka selgelt seadusandluses väljendada. Kindlasti peab kasutama lintidega raudhobust. On tungiv vajadus valikraie mõistet, sisu ja piiranguid senisest enam selgitada metsaomanikele, ka ühiskonnale tervikuna, ning publitseerida kirjalikult juhendmaterjalid. Praegu on valikraied kõigi raieviiside hulgast kõige enam erinevaid arusaamu tekitanud. Eriti on vaja juhendmaterjali väikemetsaomanikele, kes soovivad oma metsades rakendada säästlikke ja looduslähedasi metsakasvatuse võtteid, et nad saaksid osta soodushindadega raudhobuseid ja tagavara linte/rullikuid.

Ühel aastal valikraie käigus maksimaalselt raiuda lubatavat puidu kogust, mis praegu on 10% tagavarast, võiks suurendada kuni 20 protsendini tagavarast. See 10% tuleb välja vedada ainult raudhobustega. Praegu kehtiva loetelu metsa kasvukohatüüpidest, kus valikraiet võib teha, võiks seadusandlusest likvideerida. Nimetatud piirang suunab valikraiete tegemise eelkõige männikutesse, mis on tormikindlad ja kus võib loota okaspuude edukat seemnelist uuenemist – tegemist on pigem soovitusega. Soovitus ei oile raudhobuse kasutamine. Samas on kuusk boreaalsete metsade ainus varjutaluv puu majandatavate puuliikide hulgas. Metsaomanikul peab olema võimalus ja õigus katsetada valikraiega kõigi metsakasvukohatüüpide ja puuliikide korral. Metsaomanikul peab olema ka kohustus kasutada raudhobust.

Ära kutsu kurja välja. Järgmine aasta lähevad tänased simsonid metsaministriks ja saabki raudhobu kohustuslikuks kõigile erametsaomanikele. Järgmise sammuna saavad ka muud kohustused kaela, näiteks tasuta lasnamäe pensionäride väljasõit seenele erametsadesse, loomulikult metsaomaniku kaukast ja muud hüved vastavalt häältele valimistel  Smile  

Ja nüüd kõigile kiibitsejatele...

Tuleb ära unustada teema vsjo naša. Ei ole naša, on minu või sinu või tema ja oma varaga teeme me mida tahame. Ja kui see mingile tropile kuskil lasnamäe korteris ei meeldi, siis teeme nii, et see korter on ka naša. Ah et nüüd ei meeldi või? 

Inimesed ei saa aru, et mets on eraomand ja nii ongi. Kui tahan, tõmban oma eraomandile aia ümber ja lasnamäelane korjaku omi seeni maja eest autoparklast. Minu mets, minu maa, minu traktori jäljed seal. Mets taastub ja maa taastub ja loodust ei koti absull taoline tegevus. Piisab täiesti regulatsioonist lageraidele ning ülejäänud kuradi kiibitsejad võivad oma korteri põrandat lakkuda. Ostke endale mets ja majandage või hoidke mokk maas teiste vara suhtes. Tahate reguleerida midagi, minge valima ja reguleerige rmk osa metsadest, see on see osa kuhu kuulub teie mõtteline osa maailmast, aga ka ainult mõtteline, sest reaalselt ei kuulu teile mitte kui sittagi. Homme ärgake üles, minge liftiga alla ja tööle ja kui head kodanikud olete, luban teid sügisel ehk oma metsa seeni korjama

Ja kõigile metsaomanikele,.. valimised on tulemas ja olge nii kenad, ning andke oma hääl sinna kus väärtustatakse inimese/üksikisiku/kodaniku isiksust ning tema õigusi nii oma varale, eraomandile, väärtushoiakutele kui ka vabadusele. Mõelge selle peale valimiskasti juures.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Aamen ja veelkord Aamen!
Vasta

Jällegi panen puid;nimelt kui sul ongi oma maa ja mets ostetud ja justkui oled omanik .Aga kui tarvis võetakse see riigi poolt ära nagu naksti,ja mitte sittagi ei saa teha.osad lihtsalt on võrdsemad kui teised.Mittemidagi halba!Edu metsa sportlastele!
Vasta

(04-02-2019, 09:44 AM)uko Kirjutas:  Jällegi panen puid;nimelt kui sul ongi oma maa ja mets ostetud ja justkui oled omanik .Aga kui tarvis võetakse see riigi poolt ära nagu naksti,ja mitte sittagi ei saa teha.osad lihtsalt on võrdsemad kui teised.Mittemidagi halba!Edu metsa sportlastele!

sel juhul kogemata mets vales asukohas,muidu ei võeta ära.
Vasta

(04-02-2019, 09:49 AM)muska71 Kirjutas:  
(04-02-2019, 09:44 AM)uko Kirjutas:  Jällegi panen puid;nimelt kui sul ongi oma maa ja mets ostetud ja justkui oled omanik .Aga kui tarvis võetakse see riigi poolt ära nagu naksti,ja mitte sittagi ei saa teha.osad lihtsalt on võrdsemad kui teised.Mittemidagi halba!Edu metsa sportlastele!

sel juhul kogemata mets vales asukohas,muidu ei võeta ära.
vale koht nt Eesti, nagu see oli eelmise sajandi neljakümnendatel. Muidugi juhtivatel kohtadel seltsimehed oma endist metsa maha võtta ei lasknud ja suutsid ka tagastamise ära oodata, ülejäänud kolhoosnikele jäi tagastamiseks noorendik või söötis põld ... Vähemalt meie kandis oli nii.
Vasta

(03-02-2019, 23:41 PM)motamees Kirjutas:  .... Kindlasti peab kasutama lintidega raudhobust...

... See 10% tuleb välja vedada ainult raudhobustega....
... Metsaomanikul peab olema ka kohustus kasutada raudhobust....

Sorri aga mis tekst see on? Kopipaste mõnest udupeenest EU eelnõust? Peen iroonia?

Selle jutu peale tundub, et kirjutaja on nii metsa kui ka raudhobust vaid pildi peal näinud..kui sedagi.
Sotsiaaldemokraat autoriks või?

Kas järgmine kohustus oleks kasutada raudhobust, mis poleks vanem, kui 2 aastat ( noh, et nii on parem ju)  
ja toodetud ühe kindla ettevõtte poolt?  ( noh, et nii on ikka parem ju)
ja et need raudhobused oleks ühes suures registris ( noh, et nii on ikka parem ju)
ja iga väljasõit oleks registreeritud  ( noh, et nii on ikka parem ju)
juhil oleks kutsetunnistuse kohustus, koos iga-aastase kohustusliku täiendõppega  ( noh, et nii on ikka parem ju)

Kisub justkui ilukirjanduslikuks liialduseks aga misasi see esimene "kohustus kasutada"  jutt siis on?  Haige fantaasia?
Vasta

(04-02-2019, 10:22 AM)honkomees Kirjutas:  
(04-02-2019, 09:49 AM)muska71 Kirjutas:  
(04-02-2019, 09:44 AM)uko Kirjutas:  Jällegi panen puid;nimelt kui sul ongi oma maa ja mets ostetud ja justkui oled omanik .Aga kui tarvis võetakse see riigi poolt ära nagu naksti,ja mitte sittagi ei saa teha.osad lihtsalt on võrdsemad kui teised.Mittemidagi halba!Edu metsa sportlastele!

sel juhul kogemata mets vales asukohas,muidu ei võeta ära.
vale koht nt Eesti, nagu see oli eelmise sajandi neljakümnendatel. Muidugi juhtivatel kohtadel seltsimehed oma endist metsa maha võtta ei lasknud ja suutsid ka tagastamise ära oodata, ülejäänud kolhoosnikele jäi tagastamiseks noorendik või söötis põld ... Vähemalt meie kandis oli nii.

No ega tegelikult ei olnud kyll ühtegi sellist seltsimeest, kes oleks suutnud ajalugu ette näha.
Vasta

Metsaomanik ma ei ole, ainult korteriomanik.

Aga kuna lähisugulasel natuke metsa on, siis kahjuks või õnneks on "oma metsast" ikka kütet tehtud/toodud jne. Riik hakkas teed laiendama ja võttis hea tüki kohe vähemaks ka- tulemuseks laiem tee, mis selle ära võetud metsa osa peale mitte ei ulata. Naljakas..

Ja raudhobuse piirangut jms ka ei toeta - käsikäruga ikka metsa ei tee. Samas on võimalik ka traktoriga metsas nii sõita, et igat istikut maha ei talla. Eks oma metsa planeerides tuleb puhastamise käigus ka käiguteed ju sisse jätta ja lageraie alati vajalik ei ole. Aga selle halli ala ja kompromissiga on alati see, et mõistlik metsaomanik majandab ikka mõistlikult ja ahnikud leiavad ka piirangute vahelt juriidilise võimaluse kõik lagedaks teha. Raske on teha seadust, mis kõigile sobiks ja sealjuures toimiks ka.

Aga see, et "mets on eraomand ja teen mis tahan" ka päris õige suhtumine ei ole. "Löön aia ümber ja käige kõik ****, võtan maha ja põletan ära". Kas korteriomanik võib kõike teha, mis pähe tuleb? On mürapiirang, remondinõuded, rõdul ju lõket ikka ei tee, ka ühismaja eest peab lumi lükatud olema, jne. Teatud reeglid kehtivad ka isiklikule varale, kui see ka teisi mõjutab.
Samamoodi mets on osa loodusest ja loomulik, et teatud piirangud kehtivad ka metsaomanikule. Pigem on küsimus, et kes ja milliseid piiranguid teeb.
Kõik on mingis mõttes ikka "naša", päris hulluks ei tasu ka minna vastu rindu tagumisega.

Kalamehena on ikka nähtud neid "käi minema minu jõe äärest" salavõrgutajaid, kel õigust veel üle jääb. Ei tundu see suhtumine eriti kiiduväärt.
Aga noh, ma pole ka suur metsaomanik - vast raha muudab inimest.
Vasta

(04-02-2019, 10:41 AM)rauljaakervin Kirjutas:  No ega tegelikult ei olnud kyll ühtegi sellist seltsimeest, kes oleks suutnud ajalugu ette näha.
Kas nad oskasid ajalugu ette näha või oli lihtsalt "oma metsast" kahju, aga ainukesena jäeti püsti vana mets kolhoosiülemuste endistel maadel, ülejäänud külametsas käis minu lapsepõlves metsapullide töö.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 58 külali(st)ne