Metsategu ja -vedu. ATVd, ruunad ja russid

(12-02-2019, 12:27 PM)PlyVal64 Kirjutas:  PS: see jutt motokoera kohta, et midagi pole vaja, ei päde sest mistahes mootoriga riistapuu, mis sõidab üle 6 km/h, on mootorsõiduk 
LS mõisted:

Tsitaat:mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, elektrimootoriga jalgratas, tasakaaluliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis;

Kui tsitaati mõttega lugeda siis loetletud ei ole täna mootorsõidukid.
https://www.err.ee/552670/seadust-muudet...av-laieneb
Vasta

(12-02-2019, 15:05 PM)mellpoiss Kirjutas:  
(12-02-2019, 12:27 PM)PlyVal64 Kirjutas:  PS: see jutt motokoera kohta, et midagi pole vaja, ei päde sest mistahes mootoriga riistapuu, mis sõidab üle 6 km/h, on mootorsõiduk 
LS mõisted:

Tsitaat:mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, elektrimootoriga jalgratas, tasakaaluliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis;

Kui tsitaati mõttega lugeda siis loetletud ei ole täna mootorsõidukid.

Seda ma ju kirjutangi, et motokoer ON mootorsõiduk! Siin on järjekordne seadulooja lollus ja teadmatus näha: kui tasakaaluliikuri kiirus on 20 km/h ja pisimopeed suisa 25 km/h, siis MIKS on jäetud sisse täiesti absurdne 6 km/h? Kas elektrimootoriga 20 km/h sõitev on siis ohutum kui 10 km/h sõitev bensumootoriga asi?

Motokoer läheb aga mõiste alla liikurmasin, kui kiirus on piiratud. Ja selle juhtimiseks on vajalik T aga piisab ka B-katist: 

Tsitaat:liikurmasin on ratastel või roomikutel liikuv, teatud kindla töö tegemiseks ettenähtud mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on suurem kui 6, kuid väiksem kui 40 kilomeetrit tunnis.

Tsitaat:mootorsõiduki juhtimine on isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust;

Ehk ega nalja pole, kui Politsei tahaks jääpeal motokoertega uhajatele riigiosakuid müüa. See pole isegi "hall tsoon". Kui, siis saab motokoerast teha maastikusõiduki aga ka seal on regamine jms kohustuslik. Registreerimata ja juhtimisõigusvabade teelegaalsete mootoriga sõidukite nimekiri on ikka kolelühike.
Vasta

(12-02-2019, 16:05 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Motokoer läheb aga mõiste alla liikurmasin, kui kiirus on piiratud. Ja selle juhtimiseks on vajalik T aga piisab ka B-katist: 

Tsitaat:liikurmasin on ratastel või roomikutel liikuv, teatud kindla töö tegemiseks ettenähtud mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on suurem kui 6, kuid väiksem kui 40 kilomeetrit tunnis.
Ka murutraktori jaoks on vist B või T katti vaja. Läheb seegi ju üle 6km/h edasi. Väljaspool oma hoovi, kui maja ümbert laps sellega muru niidab, saab juhtimisõiguse puudumise eest litaka ära Big Grin

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Kui sellisel punn põhja panna, läheb ka vist 6,5km/h välja. Saab samasuguse kelgu järele panna nagu motokoeral, siis ei pea ise kõndimagi. Huvitav kas pakud tooks metsast koju ära. Auto pagassi mahub küll, pole isegi O1 haagist vaja. Big Grin 

   
Vasta

(12-02-2019, 16:27 PM)viplala Kirjutas:  Ka murutraktori jaoks on vist B või T katti vaja. Läheb seegi ju üle 6km/h edasi. Väljaspool oma hoovi, kui maja ümbert laps sellega muru niidab, saab juhtimisõiguse puudumise eest litaka ära Big Grin
Sa ajad segamini valmistajakiiruse ja teoreetilise maksimumi. Ja selle murutrakatsiga oli korra probleeme küll aga otsustati ära, et need on just alla 6 km/h riistad ja nendega pead ei vaevata. Oli ka see õllese peaga koduhoovis niitmise teema jms üleval. Ahjah, 6 km/h kõndimine on juba kõva kiirkäik. Aga 30 ja 50 km/h valmistajakiirus on täiesti teine teema. Ja isegi sellesinase murukaga võib avalikul teel sõites probleeme tekkida, kui liimits mingi birka leiab seal näiteks 8 km/h ilutseb. JOKK. Ahjah, Sa ju ei pea murutraktorit liiklusvahendina kasutama, need inva/vanainimese 4-rattalised toolid elik invarollerid on ju legaalsed! Need sõidavad 10-20 kilti tunnis aga maksavad ka.

Aga vaat seda metsatehnikat!!!  Rolleyes Sõgedalt lahe idee ja projekt
[Pilt: 97796946.jpg]
Vasta

Ja mis oleks see "teatud kindel töö", mis motokoerast liikurmasina teeb?

Ise liigitaksin pigem maastikusõidukiks.

Äkki Sirk kommenteeriks võimalusel.
Vasta

Õnneks on olemas kompromiss klassikalise rögiseja ja lenksudega konveierilindi vahel- T70, mitte tank, traktor.

Vasta

See pole mitte kompromiss, vaid peavalu.
Vasta

(12-02-2019, 17:13 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Sa ajad segamini valmistajakiiruse ja teoreetilise maksimumi. Ja selle murutrakatsiga oli korra probleeme küll aga otsustati ära, et need on just alla 6 km/h riistad ja nendega pead ei vaevata. Oli ka see õllese peaga koduhoovis niitmise teema jms üleval. Ahjah, 6 km/h kõndimine on juba kõva kiirkäik. 

Kes otsustas, kus kohas? Ma ei aja midagi segamini. Kõige nirumad lippavad ka 8km/h, raiderid ja tugevama kondiga tegelased kuni 20km/h. See ongi nende valmistajakiirus ju. Aga see selleks. 

Huvitav kui haagisele abimootor paigaldada ja see kulgema panna alla 6km/h, siis pole vedukit ega lube vaja kui 10-20 tihuga kodu poole tiksud koos tõstuki haaratsi või traktoriga haagise peal.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

See kommejant on algselt viinamarjaistanduste tarbeks tehtud. Juba künnivagu põllu peal oli selle masina jaoks suur probleem. Kui aga metsa minna siis hakkab kohe nalja saama.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Kuulge poisid, kuni 25kmh võib vedada mida iganes inimaju suudab leiutada. Kui see liiga suur pole ja teed ei lõhu.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(12-02-2019, 21:27 PM)viplala Kirjutas:  Huvitav kui haagisele abimootor paigaldada ja see kulgema panna alla 6km/h, siis pole vedukit ega lube vaja kui 10-20 tihuga kodu poole tiksud koos tõstuki haaratsi või traktoriga haagise peal.
Taani linnades poleks see probleem, vt selle artikli https://en.wikipedia.org/wiki/P%C3%B8lsevogn juures mõned pildid motoriseeritud müügiputkadest, mis igapäevaselt objektile ja tagasi veerevad. Kusjuures praegu piltidelt vaatan, et mõeldud on käekõrval talutamiseks, reaalsuses sõitsid näoga küljesuunas mootori peal istudes.
Vasta

Sellele rögisejale on olemas ka alternatiiv Big Grin
https://www.mascus.ee/pollumajandus/kasu...598dd.html
Kui sellega saaks ka teel liigelda ostaks ära Smile
Vasta

Roomiktraktoriga on keelatud ainult siis liigelda kõva kattega teel, kui see kahjustab teekatet. Jäisel või paksu lume all oleval teel pole keelatud, samuti pole keelatud kummipatjadega roomikute kasutamine.

Kruusa- ja pinnaseteel ei keela keegi.

Iseasi, miks peaks keegi tahtma metsa madala kusemisega kivimaaroomikuga ronida...
Vasta

(12-02-2019, 17:52 PM)mellpoiss Kirjutas:  Ja mis oleks see "teatud kindel töö", mis motokoerast liikurmasina teeb?
Ise liigitaksin pigem maastikusõidukiks.
Äkki Sirk kommenteeriks võimalusel.
Ma toon Sulle näite Kaupade Klassifitseerimise vallast ehk siiskaupade nn "tollikoodid". Klassikaline sadulveok klassifitseerub seal traktoriks, sest on ette nähtud teise sõiduki vedamiseks või tõukamiseks. Ja tegelikul ju nii ongi ja tegu samasuguse asjaga, nagu sadamates haagiselaadijad. Nii teeb ka motokoerast liikurmasina see, et ta on "jalutus-juhitav" ehk tegu on motoriseeritud käsikäruga. Ta ei ole mõeldud AINULT maastikul sõitmiseks sest kummiroomikuga võid ka linnas ja asfaldil liigelda - keegi ei keela! Samas ei ole ta ka otseselt traktor, mis on ette nähtud põllu- ja metsatööks, kuigi enda järel millegi lohistamine on selle masina põhitegevus. Jne. Kui nüüd motokoerale LISADA kasvõi mingi venelaste lisaraam suuskadega vms, saab sellest tõesti teha läbi registreerimise juba maastikusõiduki klassi MS1 ehk mootorsaan. Kuniks on vaid lint ja salvopann sabas, on tegu registreerimata mootorsõidukiga elik liikurmasinaga...

Tsitaat:4) mootorsaan (MS1 kategooria) on jalaste ja roomikuga varustatud mootori jõul jääl või lumel liikumiseks ette nähtud maastikusõiduk, millel lisaks juhi istekohale on kuni kaks istekohta;
6) ratasmaastikusõiduk (MS2 kategooria) on vähemalt kolmerattaline maastikusõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 90 cm3 ja mis on valmistaja poolt ette nähtud maastikul liikumiseks. Ratasmaastikusõidukiks loetakse ka maastikusõiduk, mille kõik rattad on asendatavad või asendatud roomikutega. Ratasmaastikusõidukiks ei loeta mootorsõidukit, mis on valmistaja poolt lisaks maastikul liikumiseks ette nähtud ka teel liikumiseks;

PS: ma ei julge praegu enam maad öelda aga mingis riigis olid avalikel aladel niitvatel ja seega ka avalikel kõnniteedel liikuvatel zeroturnidel jms numbrid küljes ja kollane vilkur varda otsas! Ja Rootsis on ka igasugustel mikroisekidel ja avantidel otseloomulikult numbrid, kui need kommunaali teevad. Siin pole vaja Sirki, siin on lihtsalt funktsionaalselt lugemisoskust vaja. Siin pole mitte midagi vaielda ega arutleda - Liiklusseadus koos toetavate määruste, aktide ja lisadega on Eesti vaat et konkreetseim seadus üldse, kuigi ka siin on veel kergeid puudujääke. Siin samahästi kui juhuslikkust pole. Sirki ja teisi juriste on vaja siis, kui läheb aruteluks "kas ma pidin ohtu ette aimama, kas eile hommikul euroopast tulles peaks juba TÄNA registreerimsiele sõites olema all juba talverehvid" jms tativenitamist ja juriidilist keelt "mõista-tõlgendada" võimaldav. Kas mu auto peab olema registreeritud, kas ma pean olema kaine, kas mul peab olema kiiver jms KONKREETNE jah/ei vastustega värk - ise peab oidu olema!

Edit: isegi Soomes on ju kommunaalmurukad registris. Ei sõida seal keegi avalikel teedel regamata masinatega, kõigil numbrid küljes! 
[Pilt: iseki-sf-230-ii,6aaded6e.jpg]
Vasta

Nagu poliitik juba, pikk jutt aga vastust ei ole.
Kasuta nüüd funktsionaalset lugemisoskust ja loe veelkord küsimus läbi.
Teatud kindel töö on liikurmasina eelduseks.
Ära vasta, et millegi enda järel lohistamine, sest ma suudan talle ka lumesaha ette panna.
Vasta

Paneks oma kogemuse ka kirja metsatööde tegemisel. Siiani olen ainult küttepuid teinud ning kuna puudub kallutav käru, siis välja vedanud olen vana vene sõnnikulaotajaga. Metsas lõikan puud pakkudeks ja lõhun seal ära ka ning panen riita  väljaveo tee äärde, sest kui lume alla jäävad, on neid sealt väga ebameeldiv hiljem välja koukida. Peale ja maha loopimine on käsitsi ja suvaliselt loopides mahutab see sõnnikulaotaja ca 3 ruumi puid. Traktoriks bellaruss 82.1, millele sai eelsoojendus peale pandud ja käivitub nüüd vist praktiliselt iga ilmaga. Vahepeal mõlgutan mõtteid, et peaks kallutava käru vaatama, kuid hind on see , mis lõppkokkuvõttes paneb asja paika. Korralik maksab väga palju ning kuigi isearetatud gaz53 raamist tehtud käru tundub ahvatlev, tekib siiski küsimus, kui raske ta on ja kuidas 53 originaalrehvid võrreldes sõnnikulaotaja laiade balloonidega metsas käituvad.Samuti on mulle ka aastatega külge tulnud kiiks, et osta kas täitsa uus või siis vähekasutatud korralik asi. Paraku maksavad need ka vastavalt. Kokkuvõttes siis on sedasi, et tehnikat tahaks kokku osta küll, kuid kui hakkad vaatama hinda ja tasuvust, siis midagi teha ei ole, tuleb käsitsi halud kasti ja kastist välja loopida.
Vasta

Eks need korralikud haagised algavad jah 7000+km.
Vasta

Nojah jõumehed, teades kui kõrge see sõnnikulaotaja on...isegi tagant otsast, kus portet ei ole.  3m3 peale pilduda ja maha ka veel?...huh, tänan.

Ja mis jutt see kalli käru jutt on?   Vedrudeta ühe talasillaga põlvekõrguse platvormi tekitamine ei nõua kindlasti mitte tuhandetki.
Pulgad serva aukudesse piirdeks ja pole vaja pilduda, ulatab ilusti laduma.
Minu oma must 4 rattaga kallutav kahetonnine oli vist ca 1-1,5k€+km lugu, on küll belorussile väike aga selle eest kallutab.
Vasta

(13-02-2019, 11:54 AM)mellpoiss Kirjutas:  Nagu poliitik juba, pikk jutt aga vastust ei ole.
Kasuta nüüd funktsionaalset lugemisoskust ja loe veelkord küsimus läbi.
Teatud kindel töö on liikurmasina eelduseks.
Ära vasta, et millegi enda järel lohistamine, sest ma suudan talle ka lumesaha ette panna.

Loe ISE veelkord: koorma vedu oma turjal on motokoera AINUS eesmärk, kuniks pole suuski-juhtrauda küljes! PUNKT! Täpselt sama on ka raudhobuga, mida loetakse metsaveoTRAKTORIKS! Ühe lindiga imeasja ei ole mujal olemas, kui liikurmasinana VÕI iis suuskadega koos saanina. Kõigil muudel mootorsõidukitel peab olema vähemalt kaks toetuskohta maapinnale. On need sisi rattad või roomikud, KAKS ja rohkem peab olema. Ainult liikurmasin on selline imeelukas, mis võib olla igasugune ja vastvalt töö iseloomule siis ka ühe lindiga! 

See, mida sa "võid või mitte", ei ole oluline! Lähed sellega avalikule teele lund lükkama ja peadki trahvi saama! Oled veel õlle ka joonud, saad veel hullema litaka! Muuseas, värdmoodustis EU tahab jõuga eranditult KÕIK mootorsõidukid sundkindlustada, nende hulgas ka kõik eraõuedel niitvad pealistutavad muruniidukid jms. See regitsreeringu mure on väga tühine mure, meid võibvad palju hulelmas kulud ees oodata. See on juba ammu laual aga õnneks pole veel jõuga kohustatud - imestan ise ka eestlaste tavalise ülipüüdlikuse taustal. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/...32009L0103&from=EN
Ja sealt mõiste: 

Tsitaat:„sõiduk” – kõik maismaal sõitmiseks mõeldud mootorsõidukid, mis liiguvad edasi mehhaanilise jõuga, kuid ei sõida rööbastel, ja ühendatud või ühendamata haagised;
JA siit tuleneb KOHUSTUS tagada kolmanda osapoole kindlustatus ehk ka motokoer PEAB olema kindlustatud, kui sellisega AVALIKUL alal liikled! Miks sa vaidled??? See, mida sa praegu oma õues teed, on teine teema. Oma õues sõida või kosmoseraketiga ... veel, ja kosmonaudi kutsetunnistust pole vaja  Big Grin  Avalikul alal, mida on ka Peipsi, PEAB olema nii registreering kui kindlustus. See, et Politsei on silma kinni pigistanud ei tähenda, et motokoerte müüja reklaam oleks tõene! Venemaa seadused on vähe teised, kui meil siin euro-Eestis!

PS: see 25 km/h käib HAAGISTE kohta ja haagised on ka selles direktiivis välja jäetud. See riist, mis haagist aga veab või tõukab, PEAB olema regatud ja kindlustatud, kui liikled avalikul alal, mida on metsatööl ka RMK mets ja metsatee. 
Sellest direktiivist sai ka punnvõrride ja rollude regamine/kindlustamine alguse. Artikkel 5 lubab teha kohalikul riiklikul tasandil erandeid aga need peavad olema siis ka tehtud! Eesti hetke erand on "kinnisel eraalal ja peaagu et aiataga", siis pole registreering ja kindlustus vajalik + mõiste "mootorsõiduk" LSis, mis veel välistab tasakaalusõidukid, elektritrattad, golfikärud jne. Aga EU soov on need KÕIK sundkindlustada, sest võivad ju kellegile viga teha ja/või vara rikkuda! 
Erinevates Riikides on needsinased kommunaali-niidukid erinevate reeglitega. Holland ja Rootsi on mingi kiiruseni (äkki oli 15 km/h) aeglase sõiduki tunnus ja vilkur, edasi register. Osades, nagu ka Eestis, on piir 6 km/h ja tavaline kodune murutrakats loetakse aprioorselt sinna mahtuvaks aga eeldatakse, et neid tuuakse tööplatsidele haagisel. Soomes jälle kindlasti kolmas variant jne. 

Ja nüüd see vara rikkumine: oled oma autoga täiesti legaalselt parkimiskohal, suisa näiteks tasulises parklas, ja mingi muruniiduk laseb alt kivirahe vastu auto külge ja küljeklaasid ka puruks! Ja KES selle autoremondi kinni maksab? Mul näiteks ei ole ühtegi kaskot kunagi olnudki. 
Sama ka purjus ivanniga, kes motokoeraga avalikku parklasse tuiskab ning vastu sinu autot ennast koomasolekus pidurdab ja/või sinu Peipsil kerges udus/lumesajus augul "sikutades" alla ajab? Ja siit küsimus: kas Peipsil sõitva motokoera registreerimine on vajalik, kas selle kindlustamine, nagu ka avalikus ruumis niitvate murutraktoritegi, on mõistetav nõue jne??? Jälle jah/ei vastused...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 70 külali(st)ne