[v6sa]

Pigem nii 40. Raskeveohobuse veovõimsus 8-minutise tsükli keskmisena oli 18 kW Soome mõõtmistel. Veojõud kõval pidaval pinnasel pea 2 kN, oma kaal natuke pealt tonni.

[veix__]

Pigem nii 40. Raskeveohobuse veovõimsus 8-minutise tsükli keskmisena oli 18 kW Soome mõõtmistel. Veojõud kõval pidaval pinnasel pea 2 kN, oma kaal natuke pealt tonni.

Sel juhul ~72 hj kolme hobuse peale kokku.

[v6sa]

Hobune võib anda lühikese aja vältel väga kõva tõmbevõimsuse, kuid selle rakendamise aeg on pöördvõrdeline tehtud töö hulgaga. Mida rohkem nõuad, sea lühemat aega jaksab punnitada.

Kes ei usu, tehke ise proovi

Hobuse veovõimet piirab kabja pidamine pinnases. Nagu kõigil teistel lohistavatel asjadel - võimu võib ju olla, aga see tuleb maha kleepida. Praegusel jääajal on päris naljakas vaadata, kuidas nad e t t e v a a t l i k u l t liiguvad.

[aavu]

Mul noorusest meeles 300 kg tohib vankrile panna. Eks ta oli mõeldud terve päeva hobust kasutades. Põllul pehmes, teel ja muidu vahelduvates oludes.

[veix__]

Hobune võib anda lühikese aja vältel väga kõva tõmbevõimsuse, kuid selle rakendamise aeg on pöördvõrdeline tehtud töö hulgaga. Mida rohkem nõuad, sea lühemat aega jaksab punnitada.

No loogiline, aga rääkisid ju 8 minuti keskmisest 18 kW hobuse kohta. 3 hobuse peale kokku saab antud arvusid kasutades 40 kätte siis kui kW teisendamisel hj-ks koefitsendiga korrutamine ja jagamine segi ajada.

[2715]

See hobusega metsaveokäru vedamine ehk siledal maal veel toimib aga kui maapind kaldu ma küll ei läheks loomi piinama.
Tuleb see käru tagant hobusele otsa siis jalad puruks ja mõtle mis edasi teha.
Muidugi seda on üsna imelik vaadata et harvester lõikab ja siis peab hobune vedama metsa välja kuigi seal mahuks ka traktor vedama.
Muidugi metsandushuumorit on ikka aegajalt ette tulnud ja seda ikka põhiliselt omaniku soovil mitte töö teostaja süül.
Kui ikka omanik ütleb et jäägu millised jäljed tahes maha ja on kevadine aeg kus maa pehme ja vesi jookseb siis nii tehaksegi see lank ära et pärast võib seal kanuumatka teha küsides selle eest ka vastavat tasu.
Hoolib aga omanik jälgedest siis tehakse see lank kas suvel kuivaga või talvel kui on külma lõigatakse teed sisse ja sõtkutakse seal seni kui külmub ära ning siis lõigatakse lank maha.
RMK teeb aga aegajalt väga imelikke otsuseid kuidas lank üles töötada.
Täiesti tavaline oli et metsnikule tuli käsk see lank ära märkida ja maha võtta kus polnud võimalik liikuda jälgi jätmata.
Lõigati see siis maha ja sai päevakese vedada tuli keegi ja käskis töö seisma panna sest jäljed jäid liiga suured.
Läks siis paar nädalat mööda ja tuli kiri, mis ähvardas leppetrahviga kui töö tähtajaks valmis pole.
Või siis kaitseväe metsas , lank 6 ha pindala oli raieluba 500 tihu peale ning käsitsi lõikus.
Sai lank pea ära ja siis kaitseväe mingi ülemus tuli ja pistis kisama et liiga hõredaks on tehtud ja meeletult üle raiutud.
Me polnud sellega nõus ja aimates probleeme sai vedu kähku lõpetatud ja tehnika minema viidud sest keskkond oleks need võinud arestida.
Öösel sadas aga 20cm lund juurde ja kuna all oli ka juba 25cm siis läks lahti selline operatsioon mida pole enne nähtud.
Kohale toodi 4 bussitäit inimesi ja väliköök ning õhtuks oli vägev vaatepilt kus 6 hektaril oli lumi ja oksad eri hunnikutesse visatud ja igale kännule mis leiti mõõt peale kirjutatud.
Lõpuks jõuti siis järeldusele, et oleme 6 tihu üle raiunud ja tehti 120 krooni trahvi mis sai väga lõbusas meeleolus ära makstud.

[diesel]

ma räägin teile ühe loo hobusega metsaveost.
meil oli talus noor varsaohtu valge mära. võeti koos teiste pudulojustega vägisi muidugi kolhoosi kui seuke siia tehti.
nimi oli manna. hääldati mitte nagu hommikust putru vaid nagu tidriku nime mann kus a täht veel lõpus.
kolhoosnikud said oma tarbeks kolhoosist hobust laenutada, kui mõni parasjagu vaba oli. vanaisa võttis vaid ja ainult todasama manna nimelist valget.
ja kütte tegemiseks anti ka "raieluba" kodu lähedalt, teinekord isegi päris oma kunagisest talumetsast.
eks vanaisa tegi tasahilju riidad metsa valmis ja siis korraga veeti. notid olid nelja pliidapuu pikkused, ilmselt siis 50 tolli.
paaril-kolmel viimasel aastal, mil vanaisa veel terve oli, sain mina hobusemeheks olla. olin siis veel väga koolieelik, peris pisike tatt õigupoolest. küll see oli tore ettevõtmine. hobu oli siis juba vanemapoolne, aga jaksas toimetada küll. hästi rahulik ja tark oli ka. vedu nägi nõnna välja, et esimese reisuga sõitsime seltsis vanaisaga metsa ja ta ladus siis notte peale. manna vaatas vahel ikka üle õla ja kui ports piisav, siis hakkas lihtsalt astuma. võib olla ühe treti tegime kõik koos koju tagasi ka, aga hiljem vanaisa jäi metsa ootama ja mina olin üksi hobusemees. ega mul selles ametis miskit teha polnd tarvis ja küllap isegi oli keelatud mannat segada. tee oli enam-vähem verst või poolteist pikk ja loomake tiksus rahulikult koju õue peale ja ilusti aida otsa juurde kuhu riit tehti ja mida keegi ei usu, aga mis ikka täitsa tõsi on, ta tagurdas ise vankri aida ja riida vahele. vanaema tuli siis ja viskas koorma maha. vahepeal anti küllap veemannerg ka ette ja näputäis heinu ehk ka. ja kui koorem maas, siis vaadati, et hobusemees jälle ka küütis oleks ja loomake läks oma peaga uuesti metsa järgmise koorma järele. küll see oli ikka tore aeg.
vot seuke jutt. mul on kuskil ka üks issi tehtud foto, kus noor hobusemees sõidab mannaga. kui kunagi leian, panen teile ka vaatamiseks.

[vant]

Ilusasti  kirjeldatud. Kui kõik oskaks nii oma mälestusi kirja panna.

[vant]

Neh, just nagu loodud. Teed vähe remonti ja ökoveduk olemas.
https://www.kuldnebors.ee/search/metsand...d=82598932&pob_action=show_post&pob_cat_id=10797&pob_browser_offset=0&pob_view_language_id=et&search_X_cat_ids=10797

[Talupoeg taluja]

Pisut läheb teemast välja....

Mäletan kuskil 2-3 aastaselt kui vanaisa läks talu kõrval olevasse kaasikusse kirvega. Minusugune arvas,et nüüd läheb metsast puid tooma. Läkski. Arvatavasti tegin väikese uinaku ja järgmine mälupilt oli selline,et vanaisa oli maha löönud ainult kaks haralist sookaske. Oli pannud hobusele kummalegi poole aiste asemele ja nende kaskede peale oli ladunud suure heinakuhja. Hobune oli selle lohistanud kenasti küüni ette ja seal see minujaoks igavane suur hobune heina nosis mis talle ninaette oli tõstetud. Kahe-kolmeaastasele paistab hobune hirmus suurena. Kuidas arvan,et olin tol ajal nii vana? Mäletan isa tuli linnast töölt ja tsumadanis oli tuliuus Okean 205 raadio millel antenn välja tõmmatud. Kuskil on selle pass alles- 75a. suvi.  
Kas see kaskedega heina vedamine oli siinne komme,ei tea. Vanaisa oli sündinud kaugel Siberimaal eestlaste asunduses. Kas sealt võetud töö-võte,mine tea. Ei ole rohkem näinud ega kuulnud.
T.

[muska71]

paaril-kolmel viimasel aastal, mil vanaisa veel terve oli, sain mina hobusemeheks olla. olin siis veel väga koolieelik, peris pisike tatt õigupoolest. küll see oli tore ettevõtmine. hobu oli siis juba vanemapoolne, aga jaksas toimetada küll. hästi rahulik ja tark oli ka. vedu nägi nõnna välja, et esimese reisuga sõitsime seltsis vanaisaga metsa ja ta ladus siis notte peale. manna vaatas vahel ikka üle õla ja kui ports piisav, siis hakkas lihtsalt astuma. võib olla ühe treti tegime kõik koos koju tagasi ka, aga hiljem vanaisa jäi metsa ootama ja mina olin üksi hobusemees. ega mul selles ametis miskit teha polnd tarvis ja küllap isegi oli keelatud mannat segada. tee oli enam-vähem verst või poolteist pikk ja loomake tiksus rahulikult koju õue peale ja ilusti aida otsa juurde kuhu riit tehti ja mida keegi ei usu, aga mis ikka täitsa tõsi on, ta tagurdas ise vankri aida ja riida vahele. vanaema tuli siis ja viskas koorma maha. vahepeal anti küllap veemannerg ka ette ja näputäis heinu ehk ka. ja kui koorem maas, siis vaadati, et hobusemees jälle ka küütis oleks ja loomake läks oma peaga uuesti metsa järgmise koorma järele. küll see oli ikka tore aeg.
vot seuke jutt. mul on kuskil ka üks issi tehtud foto, kus noor hobusemees sõidab mannaga.

täpselt minu lapsepõlv,metsas keegi pani koorma peale ja kodu jälle laadismaha ja olin vast 10 tuuri vana.ka meil kolhoos võtis loomad ja ka lauda kolhoosi hobusteletalliks ja oli see 5-10m aia taga.

[motamees]

...Kas see kaskedega heina vedamine oli siinne komme,ei tea...
T.

Saarel veeti ka sedasi heinakoormaid. Lohistiks kutsuti.

[v6sa]

...
ja küllap isegi oli keelatud mannat segada. tee oli enam-vähem verst või poolteist pikk ja loomake tiksus rahulikult koju õue peale ja ilusti aida otsa juurde kuhu riit tehti ja mida keegi ei usu, aga mis ikka täitsa tõsi on, ta tagurdas ise vankri aida ja riida vahele. vanaema tuli siis ja viskas koorma maha. vahepeal anti küllap veemannerg ka ette ja näputäis heinu ehk ka. ja kui koorem maas, siis vaadati, et hobusemees jälle ka küütis oleks ja loomake läks oma peaga uuesti metsa järgmise koorma järele.
...

Võimalik - hobune on tark ja kaval loom. Ning saab jutust aru. Vaata või Veiko Tamme toimetamisi Hämarikuga.

Meie proovisime üks talv 700-kilose rautamata märaga vedada, kui saska elu sisse ei võtnud. Sai paar ruumi päevaga õuele küll. Veovõime lumes oli hämmastav, pöörderaadius masendav. Meeldis ree madal laadimiskõrgus. Ei meeldinud  ree kalduvus külili minna kalde peal.

[v6sa]

Mul noorusest meeles 300 kg tohib vankrile panna. Eks ta oli mõeldud terve päeva hobust kasutades. Põllul pehmes, teel ja muidu vahelduvates oludes.

Olles natuke vankritega kokku puutunud, siis peamiseks hädaks oli ilmselt kitsa ratta pinnalpüsimine ja ega need kodutöövankrid nüüd mingid tisleritöö meistriteosed pahatihti olnud.

Ning kindlasti oli see 300 kilo koormat + 100+ kg vankrit säärane koormus, mida üks normaalses toitumuses pooletonnine hobune pikemat aega vedida võis.

[Janka]

Neh, just nagu loodud. Teed vähe remonti ja ökoveduk olemas.
https://www.kuldnebors.ee/search/metsand...d=82598932&pob_action=show_post&pob_cat_id=10797&pob_browser_offset=0&pob_view_language_id=et&search_X_cat_ids=10797

Õkvanii jah. Hüdromootoritest vaimustunutele. 
Neid neli tükki sel masinal. Iga rattapaari/balansiiri jaoks üks. Kunagi ei tea, milline otsa hakkab saama ja teisedki hukatusse tirib. Ole mees ja mõistata...

[Marko]

Kunagi ei tea, milline otsa hakkab saama ja teisedki hukatusse tirib. Ole mees ja mõistata...

Kas siis süsteem sodi eest mitte kuidagi kaitstud pole? 
Majandus muidugi rõõmustab kui neli mootorit, pump ja juhtimine korraga kõik uued pannakse

[v6sa]

Ikka on. Aga igal hüdrofiltril avaneb ummistumise korral möödavooluklapp. Või sitemal (ja odavamal) filtril rebeneb paber ja siis on kogu mant kenasti süsteemis tagasi.

Egas hüdrosüsteemi filter seismisel ummistu, ikka kusagil karuper$es rapsides süsteemist viiimast võttes.

[v6sa]

No loogiline, aga rääkisid ju 8 minuti keskmisest 18 kW hobuse kohta. 3 hobuse peale kokku saab antud arvusid kasutades 40 kätte siis kui kW teisendamisel hj-ks koefitsendiga korrutamine ja jagamine segi ajada.

Eip, ma tuimalt korrutasin kolmega ja kõhutunde (ning mõningase kogemuse pealt) Tamboviga läbi ja sain troika tõmbevõimsuseks 40 kW.

[PlyVal64]

Neh, just nagu loodud. Teed vähe remonti ja ökoveduk olemas.

Õkvanii jah. Hüdromootoritest vaimustunutele. 
Neid neli tükki sel masinal. Iga rattapaari/balansiiri jaoks üks. Kunagi ei tea, milline otsa hakkab saama ja teisedki hukatusse tirib. Ole mees ja mõistata...

Aga see masin on oma töö juba ammu ära teinud ja Omanikule megakasumid teeninud, praegu võetakse sealt lisa puhaskasumit bõmmile võluvelgede soetamiseks vms. 
See, et vana läbihooratud ettevedaja remonti vajab ja asi äkki küsitava summa kahekordistumisega päädib on ju täiesti teine teema. Sellised riistad on oma eluajal teinud tööd 25-35TUHAT tundi ja rohkemgi. Toome võrdluseks auto, mille keskmine ekspluatatsiooniline kiirus on 25 km/h. Seega 25000 töötundi vastab tavaauto läbisõidule 625000 km! Mul praegu kasutada diiselzafiirik, olnud Tartus takso, on läbi sõitnud 18 aastaga jäme 500K km, liigub aga on vanametalli-eelses seisus. Saab ülevaatus läbi, veereb rauaks. 

Seuhkste laipade-rögisejatega (ka see on rögiseja!) ongi, et kui tahtmist, oskuseid ja kohta on, rahast kahju pole ja valmis asjale tööd leiab, siis lase käia! Taaskasutus on ju üldse kõige õigem ja ainus lõpuni jätkusuutlik. Jäi ette ülikorralik vaat et restaureeritud olemisega vanake ja see enam pole kaugelt rögiseja vaid tõsine talutöö aastaringse kasutusega vahend. 
See on stiilne: pildi jaoks on isegi rehvil kirjad valgeks värvitud!!! Ja siin saad küsitavast rahanumbrist ka täielikult aru! Aga kas selline oleks täna enam kuluefektiivne ja kiire kokkuvedaja metsanduse suurtootmisesse? 

Nagu ikka, siis soomlased kohe oskavad lahedaid üritusi teha: vana-aja metsatöö perepäev liikuvas pildis. Kusjuures tullakse kokku, ollakse ja tehakse. 

[PlyVal64]

No loogiline, aga rääkisid ju 8 minuti keskmisest 18 kW hobuse kohta. 3 hobuse peale kokku saab antud arvusid kasutades 40 kätte siis kui kW teisendamisel hj-ks koefitsendiga korrutamine ja jagamine segi ajada.

Eip, ma tuimalt korrutasin kolmega ja kõhutunde (ning mõningase kogemuse pealt) Tamboviga läbi ja sain troika tõmbevõimsuseks 40 kW.

USAs on popp horsepulling ja siin video all nad ka arutavad hobuste võimsuse üle. Sinu arvutuse suurusjärk õige, hetkelisi võimsuseid suudavad veohobesed isegi suuremaid arendada. 
18000 lbs ehk 8165 kg elik 4082 kilo per hobene! Aga see ongi vaid HETK, nagu raskekaalutõstja sajad kilod rinnale. Päev otsa tööd teha on seesinane raudhobu ka palju efektiivsem. Esiteks ei suuda need spets-sportlased üle paari korra üldse midagi teha ja 8-tunnise tööpäeva jooksul ei suudaks hobesed tonnist käru pidevalt vedada. Nende hobeste hinnast taha parem rääkidagi   Ma ei imestaks, kui kahe hobese hinna eest saaks pisema metsatehnika tehase osta... 
Samasugust asja on ka Discovery "Mäemeestes" näha olnud, Eustace Conway vanakooli kombel elada püüab. Seal ka selline tõsisem hobene ja veab ka aga ikka koleaeglane on see värk. Äge - seda kindlasti! Mingi osa oli just metsategu ja läbi jõekese mäest üles palgivedu. Showks hea küll 21.sajandil telest vaadata