Postitused: 3,717
Teemad: 30
Liitus: Feb 2013
Maine:
64
(24-02-2019, 19:20 PM)tõnn Kirjutas: Kes usub lapikut maad, kes jumalat - ühed sõgedad mõlemad.
Need sõgedad (va lapiku omad) andsid sulle hariduse ja loodetavasti ka oskuse mõelda. Kes vähem kes rohkem aga nad pea kõik proovisid seda oma valemist välja saada, sisse tuua või seda kõrvale lükata. Igasugu Einsteinid, Hawkingud, Kakud, kes iganes ja nüüd sa oled järsku nii kuradi targaks saanud, et lajatad oma tugitoolist maailma asjad paika läbi klaveri nii, et keeksipuru pudeneb huulte pealt ja teetass puruneb.
Mina ka ei usu, ei oska uskuda, ei tea mida uskuda, pole suutnud defineerida enda jaoks. Eitada ka ei oska. Peab enne ära defineerima, siis saab eitama hakata. Huvitav kas ma mahuks ka su sõgedate gruppi? Palun, palun, palun...seal on nii suured tegelased ees, see oleks suur au mulle
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Postitused: 2,676
Teemad: 114
Liitus: May 2004
Maine:
23
See, et enamus maailmast usub jumalat, ei anna meile veel tõestust et see olemas on.
Uskuda midagi, mida pole olemas, vaid sel põhjusel, et teised usuvad ka....
Postitused: 3,717
Teemad: 30
Liitus: Feb 2013
Maine:
64
(25-02-2019, 10:35 AM)tõnn Kirjutas: See, et enamus maailmast usub jumalat, ei anna meile veel tõestust et see olemas on.
Uskuda midagi, mida pole olemas, vaid sel põhjusel, et teised usuvad ka....
Sa ju usud, et homme päike tõuseb, olenemata sellest, et täna sa seda tõestada ei saa, ei sina, ei keegi teine. Usud sama surmkindlalt, kuna kõik teised usuvad ka...
http://www.haller.ee/blogi/2011/03/30/ko...igiooniga/
https://www.us.ut.ee/et/teadus/teadus-religioon
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Postitused: 3,290
Teemad: 16
Liitus: Feb 2010
Maine:
60
(25-02-2019, 18:07 PM)linnuke Kirjutas: Miks nii kitsarinnaliselt.Lapik jne.Ehk hoopis selline...
Avastada siin vaevalt mita on aga taasavastada .....
Aquila captas non muscas.
Postitused: 3,717
Teemad: 30
Liitus: Feb 2013
Maine:
64
(25-02-2019, 18:53 PM)PlyVal64 Kirjutas: (25-02-2019, 17:54 PM)viplala Kirjutas: Sa ju usud, et homme päike tõuseb, olenemata sellest, et täna sa seda tõestada ei saa, ei sina, ei keegi teine. Usud sama surmkindlalt, kuna kõik teised usuvad ka...
See pole usk elik religioon, see on teadmine elik haritus. Suur vahe. Me mitte ei usu Maa tiirlemist Päikese ja pöörlemist omaenda mõttelise telje ümber, vaid me TEAME seda. See pole isegi mitte ateism.
Teadmine ilma tõestuseta ongi puhas usk. Maa tiirlemist ümber päikese saab tõestada. Täna tõestada seda, et homme päike tõuseb, see on võimatu. Ilma tõestuseta aga pead uskuma, et tõuseb. Kui maa täna öösel asteroidiga pihta saab ja oma orbiidilt jee paneb, ei pruugi homme ühtegi päikest tõusta. Kas täna öösel tuleb siia poole üks asteroid või mitte, arvatavasti mitte. Ka see arvamine on usk mitte tõestus. Me saame teha mingeid etteulatuvaid järeldusi asjadest vastavalt teadmistele ja kogemustele aga me ei saa tõestada tulevikku ja see vot on haritus kui sa sellest aru saad.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Postitused: 155
Teemad: 7
Liitus: Feb 2010
Maine:
2
Aga kuidas seda ära tõestada, et kõik see värk ei ole simulatsioon nagu matrixis?
Postitused: 6,856
Teemad: 57
Liitus: Jul 2012
Maine:
95
Liiga tõeline tundub...
Ma ahmisin noorespõlves igasugu teadusliku fantastika raamatuid piisavalt. Tänapäeva asjadel hoian ka silma peal, aga siin väidelda miskipärast eriti ei taha. Miks ei taha? Siin on jumal, lame maa, kauniskannikas, andromeeda ja kõik muu segi nagu puder ja kapsad.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Postitused: 3,717
Teemad: 30
Liitus: Feb 2013
Maine:
64
(25-02-2019, 20:54 PM)olevtoom Kirjutas: See on küll just näide teadmise kohta.
Tõestus on olemas. Esiteks on kõigi Maale lähenevate asteroidide orbiidid umbes 50 tuleva aasta peale arvutatud ja ohtu ei ole.
Ärme laseme end sellest häirida ja katsume oma teadmiste piires mõistuslikult tegutseda.
See esimene ots on tegelikult tõenäosusel põhinev järeldus, mille tulem saab olla ainult tõenäoline järeldus. Kuna tõenäolist järeldust ei saa tõestada, sest sündmus leiab aset tulevikus, siis on tegemist usuga. Samuti on teise väite puhul tegemist lihtlabase usuga, et kõigi maale lähenevad asteroidid on teada. Siin oleks vaja juba rääkida nii asteroidide suurusest kui ka kaugusest maast. Alles see oli, kus mingi kivike tekkis nädal enne maast möödumist pikksilma ette.
Aga selle kolmanda väitega peab 100% nõustuma
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Postitused: 6,856
Teemad: 57
Liitus: Jul 2012
Maine:
95
(25-02-2019, 22:13 PM)viplala Kirjutas: Alles see oli, kus mingi kivike tekkis nädal enne maast möödumist pikksilma ette.
Selles lauses ongi point. Tubli, seltsimees viplala!
Kuidas me saame kindlad olla, et väljastpoolt ei tule mingi kiire prügi, mis meid koheselt hukkab? On ju teooria, et Tunguusi "meteoriit" oli maakera kiirkäigul läbinud must auk....
Musta augu definitsioon vist? tegelikult välistab selle, aga kui kiirus korrutada miljardiga, mis siis saab?
Ähh krt, rikkusin oma reeglit
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Postitused: 3,717
Teemad: 30
Liitus: Feb 2013
Maine:
64
(25-02-2019, 23:29 PM)olevtoom Kirjutas: Odot-odot! Falsifikatsioon on kodanik Popperi arusaamine teaduslikust meetodist, ja mina arvan, et teadlasi filosoofidega segi ajada ei maksa.
Mina saan teaduse toimimisest nii aru, et mingi väide muutub teadusliku maailmapildi osaks siis, kui see on kooskõlas senise maailmapildiga ja täiendab seda miskist kandist. Loomuliklt tuleb kooskõla määramiseks katsuda väidet ümber lükata, aga see on sekundaarne.
Veel ümber lükkamata väiteid ei saa kuidagi tõesteks lugeda, siis jääks taas ära igasugune ratsionaalne käitumine ja me mattuksime peagi perpetum mobile leiutajate jms tegelaste alla.
Ja siin tekibki teaduse ja usu konflikt. Siinkohal on usuks usk teadusesse. Võtame näiteks tumeda aine või selle sama universumi alguse, lõpu, enne seda või pärast, võtame kõik need teooriad ja mis iganes taolised teemad. See kõik on puhas usk. Aga sealt ei saagi edasi minna kui peaks tegelema ainult puhtalt faktipõhise teadusega. Näiteks tänase seisuga võib tume aine olla niihästi olemas või olematu või hoopis arvutusviga või teooria viga. Universum võis tekkida mitte millestki aga võis olla ka loodud. Ükskõik mis pidi sinna ka ei läheneks, tegemist ei ole faktipõhise teadusega. Ja ükskõik mis teooriat ka ei eviks, see võib nii olla täpselt samahästi, kui ka mitte olla.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!