[veix__]

Põllu peal peab tootma sööki, mitte elektrit. Elekter ju ei asenda sööki. Päikesepaneelid olgu katustel ja muudes kohtades kus selle pinnaga midagi targemat teha pole.
Mulle tundub, et kui just mingeid toetuseid ei jagata (kui jagatakse, siis on see ajutine niikuinii) ja paneelide (ning muu sinna juurde kuuluva) hinda vaadata, siis ei tundu väga otstarbekas neid kasutada hetkel kehtivate elektri hindade puhul.

[ruut]

10 000x20 teeb  2GWh päevas. Aastas teeks see 0,75 TWh. Terve eesti elektrivajadus on praegu 8TWh aastas. Aga kui autosid saab olema näiteks 100 000 või 300 000? Kas me hakkame tuumajaama ehitama või kust see energia tulema hakkab?

Siin tekkis nüüd arvutuses väike kala ja numbrid muutusid suurusjärgu võrra suuremaks. Ehk siis 200MWh ja 0,075TWh.

[v6sa]

Tuumajaama kütuse tootmiseks vajalik tühermaa tekib mujal. Samamoodi kahe per$ega lugu. Mille pühkimiseks pole seda esimestki öökulli paljudel võtta

Siinkohal tuletan meelde, et tuumajaam on põhimõtteliselt aurumasin. Hüva ja efektiivne selline, aga ikkagi kakssada aastat vana tehnoloogia.

Ning nagu ajalugu näiutab, kui ikka hoolega vaeva näha, lendab ka õhku, nagu tavaline aurumasin ikka. Lihtsalt kraater suitseb kauem ja saab suurem...

Euroopas on märgatud, et hoonete katustele paneelide panemisel väheneb nende hoonete jahutusvajadus. Niisamuti ka meil. Aga vat katsu selle paneelirägastiku vahelt lund kühveldada, kui taevaisa peaks heaks arvama 250 cm saata.

Päikesepaneelide elutsükkel on keskkonnale väiksema jalajälgega, kui põlevkivi põletamine. Sest keskkonnakahju me tegelikult elektri hinnas kogu ulatuses kinni ei maksa. Tuulikute kohta ei julge veel öelda. Klaasplasti tegemisel pruugitavad moosid on ikka väga jubedad asjad. Muus osas - masin, nagu iga teine.

Selles mõttes on isand Viplala õigus, et kui kõik 7,7 miljardit inimest hakkavad sama hästi elama, kui meie, siis on poole aastaga per$e$e$. No õnneks umbes 3 miljardit lähiajal ei hakka.

Põllumaast ka üks mõtteke. Hektar põllumaad kusagil 6 km sügavusel metsas on intensiivtootmisele kasutu lapike. Aga hektar paneele metsas võimaldab päris ägedasti krüptokaevandada... On muidugi kultuure, mida sel hektaril antud vaikses kohakeses veel tulusam kasvatada oleks, aga selle tegevuse vastu hakkavad struktuurid kiiresti huvi tundma...

Minu usun (just usun, kõhutunde alusel), et nagu hobust ei lükanud kõrvale mitte hobuse pidamise kõrged kulud, vaid sisepõlemismootori pakutav mugavus, ei kao ka sisepõlemismootor mitte nafta lõppemise, vaid odava elektri pealetungi ja elektri pakutava ääretu paindlikkuse tõttu.

[viplala]

Üks null ees või taga Aga jah, viskas näpuka sisse.

[nootsii]

Kui palju Elektrit vajab tootmine ühe liitri bensiini või diisli tegemiseks.

edit: 2009 aastal keskmiselt 1.6kwh/l  Elektriauto kulu on väidetavalt kesmine 14 kwh/100km  nii et elektriauto võtab 100km läbimiseks sama palju elektrit kui 9-10 l/100 võttev auto aga ilma naftata

[honkomees]

...
Minu usun (just usun, kõhutunde alusel), et nagu hobust ei lükanud kõrvale mitte hobuse pidamise kõrged kulud, vaid sisepõlemismootori pakutav mugavus, ei kao ka sisepõlemismootor mitte nafta lõppemise, vaid odava elektri pealetungi ja elektri pakutava ääretu paindlikkuse tõttu.

tänapäeval käib ikka teistpidi, kõik juurutatakse suure propaganda (kasulik, roheline etc), riigi (EU) sunni (diislite kasutamise keeld linnades alustuseks) ning ärihuvide toel (et saaks uut müüa). No näiteks heameelega sõidaks ühe autoga enam-vähem muretult üle miljoni km (poleks neid ostmise, müümise muresid ja uuega harjumise vaevusi) aga kestvate autode tootmine on juba 25 aastat tagasi ära lõpetatud ärihuvides, lisaks rikkeid põhjustavaid detaile (egr, dpf jms, turbod takkaotsa) sunnitakse tootjaid autodele külge kruvima keskkonnanõuetele viidates nagu järjest uute autode tootmine ei rikuks summa summarum keskkonda rohkem.

[v6sa]

...
riigi (EU) sunni (diislite kasutamise keeld linnades alustuseks)
...

Ärihuvid ärihuvideks, aga suurlinnade õhk ON saanud puhtamaks. Ning mina ei pea sugugi vähetähtsaks tahma väikeosakeste rakumembraanide läbimise probleemi. Nii, nagu surevad väikelimused meres plasti täis kõhuga nälga, võib ka viimase kümne aasta jooksul järsult lisandunud peentahmaosakeste süül olla nii palju hingamisteede probleeme. Me ise selles keskkonans elades lihtsalt ei tea, milline see mõju praegu on. Saja aasta pärast osatakse üsna täpselt öelda

Pika kasutuseaga autode kadumine ei ole mitte ainult autotootjate vandenõu (kuigi maailmamajandust see kahtlemata elavdab), vaid väga suur süü on siin ka inimeste soovil saada kohe ja praegu kätte oma rahuldus võimalikult odavalt. Mis homme saab, pole väga oluline enamuse jaoks.

[viplala]

Ärihuvid ärihuvideks, aga suurlinnade õhk ON saanud puhtamaks. Ning mina ei pea sugugi vähetähtsaks tahma väikeosakeste rakumembraanide läbimise probleemi. Nii, nagu surevad väikelimused meres plasti täis kõhuga nälga, võib ka viimase kümne aasta jooksul järsult lisandunud peentahmaosakeste süül olla nii palju hingamisteede probleeme. Me ise selles keskkonans elades lihtsalt ei tea, milline see mõju praegu on. Saja aasta pärast osatakse üsna täpselt öelda

Pika kasutuseaga autode kadumine ei ole mitte ainult autotootjate vandenõu (kuigi maailmamajandust see kahtlemata elavdab), vaid väga suur süü on siin ka inimeste soovil saada kohe ja praegu kätte oma rahuldus võimalikult odavalt. Mis homme saab, pole väga oluline enamuse jaoks.

Eks ta ole, saades piisavalt pappi palgana kätte, et elektriautot endale lubada, võime ju padurohelist juttu ajada, näpuga teksti tutiplutisse tippides maailma päästmisest, tahmaosakestest ja kurat teab millest veel. Samas vaadates mis hinnaga silme eest peidetud materjalid kätte tulevad, millise loodusreostusega, milliste inimeludega, siis paneb tegelikult kukalt kratsima küll. See sama akutehnoloogia täna nõuab sellistes mahtudes haruldasi muldmetalle, et paha hakkab. Võtame näiteks koobalti. 0,1-0,01% välja kaevatud maapinna mahust. Näiteks ühe Tesla akupakk vajab 8,0kg koobaltit. Põhimõtteliselt tuleb see kahest riigist, hiinast ja kongost. Mõlemad kohad on inimvaenulikud oma kaevandustega. Mõlemis kohas tapetakse loodust ulme moodi. Maal kust koobalt on välja kaevatud, ei kasva enam mitte kunagi mitte midagi. Saastatakse vett, jõgesid, raiutakse mets, maha jääb surnud ja reostatud tühermaa ning inimeste laibad. Aga kes sellele ikka viitsib mõelda kui valgete härraste ninaesisel nanomõõtu tahmaosakesed lendlevad. Ja koobalt on ainult üks pikast loetelust. 

Need lingid ei ole pisarakiskumiseks, see on tänane reaalsus mis seisab selle sama tutipluti ja elektriauto aku taga. 
https://www.youtube.com/watch?v=JcJ8me22NVs
https://www.youtube.com/watch?v=ll7aUgeK3-o

Ainuüksi vaske läheb elektriautosse kümneid kordi rohkem kui tavalisse, rääkimata kergsulamitest ja teistest väärismetallidest, sest autod ise peavad olema kerged. Enamus neist metallidest kaevandatakse üsna jõhkra reostuse läbi. 
Siit edasi minnes... laadimistaristut ei suudeta suure tõenäosusega teha (nagu ma ka enne kribasin) Koobalti varud on kriisis, sest lihtsalt nii on. Hinnad on kerkinud lühikese ajaga mitu korda ja hinnatõus jätkub, mis mingi aeg hakkab tõstma ka autode hindu. Uut akude tehnoloogiat peale ei kipu tulema. Peaaegu 100% koobaltivarudest on hiinlaste käes, ka kongo omad. Juhul kui peaks energiatarbimine järsult kasvama, tekib juurde elektrijaamu, mis suure võimalusega põletavad midagi tootmiseks. See aga tähendaks elektriauto süsiniku jalajälge suuremat kui ottomootoril. Tuumajaamu massiliselt valgesse maailma ei tule. Ka päikesepaneelid vajavad väärismetalle. Nii akude kui ka paneelide eluiga on üürike, ühel juhul 10 teisel juhul 20? aastat. Elektriauto ehitamine vajab kaks korda rohkem energiat kui tavalise ehitus. Akupakk aga samas saab 10 aastaga otsa ja siis on uut vaja, mis maksab umbes 20 000-40 000 euri. Täna taaskasutatakse akudes olevat materjali umbes 1%, sest selle ümbertöötlemine on kallis. Maailmas ragistavad oma ajusid kümned tuhanded inimesed, et mõelda välja mõni uus akude tehnoloogia, mitmed kümned aastat ragistamist ja siiani on tulemuseks üks suur null. 

Ma ei taha näida elektriautode vastane, mulle need meeldivad kuid perspektiiv ei tundu just eriti roosiline ja roosadest prillidest ei ole minu arvates erilist kasu.

[honkomees]

Bravo, viplala! Panid mu arusaamad kirja, na tüütu on oma arust elementaarset seletada. Lisaks veel selle rohelise mõtte, et ka tavasutodel  on vaja vähendada plasti js haruldaste metallide kasutust kordades, nt aku asemel võiks enamik autosid (va inva vms) kasutada nöörstarteriga käivitusmootoreid. No sae käimatõmbamine on probleemitu, miks ei peaks autot saama?

[wagoneer]

Eks päeva lõppedes paistavad ikka selle paduroheluse tagant välja kellegi kõrvad(loe mastaapsed ärihuvid).
Ma ka ei ole elektrikate vastane,aga leian samuti,et sellisel kujul see asi nagu ei toimi. Ärme unusta,et kodudes ju ka enamus asju juba toimib elektriga. Ehk lisades nüüd igasse majapidamisse paar särtsupilli(no keskmises peres vist on kaks autot) on asi ikka päris kööga. Uusarendused on vist kõik max 15A..20A kaitsme peal. Palju maksab lisaamper kui on soov juurde osta? Poolsaarel näiteks on kohti kus ei saagi olemasolevale juurde osta. Sest lihtsalt resurssi pole. Materjalid akudele nagu juba Hr. Viplala kirjeldas ei tule just kah naeratuse saatel.
Täna vist isegi juba korterelamute planeeringus kirjutatakse sisse mingi paari laadimiskoha nõue. Aga see on PAARI laadimiskoha nõue. Mitte 50+ koha nõue ja vajaduse arvestamine.

[olli]

16A 3F peakaitse annab 11kW välja, see on täiesti piisav. 100km sõiduulatuse laadimiseks kulub sellega umbes 2 tundi. Laadija peab lihtsalt nii palju nupukas olema, et reguleerib ennast vastavalt ülejäänud maja koormusele. Ning kui vaja lisaks kolmele keedupotile, boilerile ja veekeetjale veel ka keevitus aparaat järele lükata, siis saab sellest laadija aru ning hakkab auto akust majja võimsust juurde võtma. Kasutaja saab aga muretult nautida märksa suuremaid koormusi sama peakaitsme taga.

Teine positiivne asi on see, et suvilatesse, mökkidesse jms onnidesse poleks elektriliitumist enam üldse tarvis. Linnainimene võtab nädalavahetuseks lihtsalt koos auto akuga särtsu kaasa. Kohapeal ühendab auto juhtme maja külge ja on pikaks ajaks stabiilne vool olemas. Vajadusel ka üsna võimsate atribuutide toiteks. Kasvõi nt kreissaag, puulõhkuja vms mida maamajas vaja võib minna.

[mutikas]

Kehvad näitlejad valitud esimesse videosse

[v6sa]

Kas isand Viplala oleks nii lahke ja jagaks oma andmeid, kui palju rohkem läheb vaske näituseks Leafi, võrreldes ... no Notega?

Tesla tooted on halb valik, kuna need kasutavad surmale määratud lähenemist. Laduda miljonitest ümmargustest standardelementidest kokku akupakke on ruumi ja ressurssi raiskav lähenemine.

Looduse kahjustumine inimese ahnitsemise läbi on probleem küll. Samas ei olek kuigi tõenäoline, et diiselmootoriga autode ärakeelamata jätmine Kongi ja Hiina kaevanduste laienemise seisma paneb. Inimkond on muutunud liiga laisaks ja mugavaks ning ei ole enam nõus sama telefoniga kahte uusaastasaluuti pildistama.

[svenson]

EE juht annab ülevaate ideekorjest:

https://auto.geenius.ee/rubriik/uudis/ha...b-pakkuda/

Seal on üks idee olnud, kuidas kortermajade juures laadimist korraldada.

Nissanil on juba lahendus, kus saad autoga koju elektrit tuua. https://www.nissan-global.com/EN/TECHNOL..._home.html

See oleks ju tulevikus suur äri: Umbes nagu Taxify ja Uber, aga inimeste asemel viid elektri kohale

[viplala]

Kas isand Viplala oleks nii lahke ja jagaks oma andmeid, kui palju rohkem läheb vaske näituseks Leafi, võrreldes ... no Notega?

Tesla tooted on halb valik, kuna need kasutavad surmale määratud lähenemist. Laduda miljonitest ümmargustest standardelementidest kokku akupakke on ruumi ja ressurssi raiskav lähenemine.

Kahjuks pole mul neid andmeid. Arvestuslikult vaadatakse materjale umbes nii nagu järgneval lingil https://www.visualcapitalist.com/how-muc...c-vehicle/

Akude kujust aga... seal on kindel põhjus miks akud on ümmargused ja koosnevad teatud suurusega elementidest. Ma ei hakka lahkama siin akude siseelu, kuna teadmised on puudulikud, kuid teema on umbes selline, et ümmarguseks keerutatakse elektroodid selleks, et panna tööle lehtede mõlemad pinnad, seda kõike ühe pika lehena ja aku elemendi suurust ei saa liiga suureks ajada, muidu tõuseb elemendi sisepinge või takistus või muu jura, liiga suureks. On mingid optimaalsed suurused millest kinni peetakse.

[mossepower]

Kas isand Viplala oleks nii lahke ja jagaks oma andmeid, kui palju rohkem läheb vaske näituseks Leafi, võrreldes ... no Notega?

Tesla tooted on halb valik, kuna need kasutavad surmale määratud lähenemist. Laduda miljonitest ümmargustest standardelementidest kokku akupakke on ruumi ja ressurssi raiskav lähenemine.

Kahjuks pole mul neid andmeid. Arvestuslikult vaadatakse materjale umbes nii nagu järgneval lingil https://www.visualcapitalist.com/how-muc...c-vehicle/

Akude kujust aga... seal on kindel põhjus miks akud on ümmargused ja koosnevad teatud suurusega elementidest. Ma ei hakka lahkama siin akude siseelu, kuna teadmised on puudulikud, kuid teema on umbes selline, et ümmarguseks keerutatakse elektroodid selleks, et panna tööle lehtede mõlemad pinnad, seda kõike ühe pika lehena ja aku elemendi suurust ei saa liiga suureks ajada, muidu tõuseb elemendi sisepinge või takistus või muu jura, liiga suureks. On mingid optimaalsed suurused millest kinni peetakse.

Paljude elementide omamisel on veel selline kasulik aspekt, et ühe elemendi riknemisel saab ainult selle konkreetse välja vahetada ning aku on jälle töökorras. Ühe suure elemendi korral tuleks kogu aku (element) välja vahetada, mis on muidugi kallim ja looduskahjulikum.

Lisaks  paljude elementide jadamisi ühendamisel saab väljundpinget reaalses rakenduses kasutamiseks sobivamaks timmida. Nt. Li-ion akuelemendi pinge on ca. 3.75 V(Viide). Ja nt. Tesla aku kogu väljundpinge on 375 V (Viide) ning sellise pinge saamiseks peab vähemalt 100 elementi jadamisi ühendama. No tesla akus on 7000 elementi nii et seal peaks näitlikult teoorias rööbiti olema ca. 70 tk 100-elemendist jadamisi pakki. Reaalne jaotus on muidugi teine (Viide).

Tavaauto akus on ka 6 elementi jadamisi ühendatud, et 12.6 volti kätte saada ja seda mitte sellepärast et nii odavam oleks akut toota, vaid lihtsalt pliiaku ühe elemendi väljundpinge on 2.1 V ning sinna pole midagi parata.

[viplala]

Lisaks siia juurde veel selle, et elektrolüüdil on teatud omadused, millest tekib max laadimisvool, mille ületamisel elektrolüüt läheb nn. keema. See kõik seab piirid aku suurusele, materjalide massile ja aku kujule. Muide, elektrolüüt on akudes palju tähtsamal kohal kui arvata võib. Sellest sõltub suuresti aku omadused, nii laadimise kiirusele, erinevatele vooludele kui ka mahtuvusele. Teiseks ülitähtsaks komponendiks on akus grafiit. Põhimõtteliselt annab ainult hea gafiidi ja hea elektrolüüdiga valmistada täitsa pädev aku. Samas on ka grafiidi varud kriitilises seisus. Kui väärismetallist annab kuidagi mööda hiilida tulevikus, siis akudesse sobilikust grafiidist on juba raskem mööda vaadata.

[miilits]

kogu eelnev on diisli "surmast", siin aga video diisli "sünnist"
https://www.youtube.com/watch?v=XYn9Isbi3J4

[spitfire]

Kui roheliste jutust veerandit usud, saad ikka poolega petta. Nüüd on hoopis bena saatanast ja loodetavasti näeme ära ka veel selle aja kui hoopis elektromobiil on see kurjajuur:

https://forte.delfi.ee/news/maa/arvamus-...d=85634349

[mossepower]

Kui roheliste jutust veerandit usud, saad ikka poolega petta. Nüüd on hoopis bena saatanast ja loodetavasti näeme ära ka veel selle aja kui hoopis elektromobiil on see kurjajuur:

https://forte.delfi.ee/news/maa/arvamus-...d=85634349

Nii kipub teinekord juhtuma jah kui roheliste raudkindlaid seisukohti kompetentsed analüüsivõimelised inimesed revideerima satuvad. Üks analoogne näide energeetikavaldkonnast, mille sisu ja sõnum tundub ka esimese hooga mõistusevastane:
https://www.independent.co.uk/news/scien...55997.html