[PlyVal64]

Mustsõstarde jaoks kasutaks ikka seda multseri moodi masinat, aga valgustuselt tuleks seda noort 5cm läbimõõduga piisavalt. Üldjuhul peab ikka eelarve normaalseks jääma. 

Siis on ju poolakate RPS-120 võrgutäitjatega õige asi, pole transportööri vaja. Suurusjärk 3600€ ja ega odavamalt mingit metsa viidavat tegusat töövahendit ikka ei saa. Õigemini saab, RS-100 on palju odavam aga seal peab juba rohkem jämedust valima. Kuid töötab seegi. 
Värske video kaks kõige odavamat/väiksemat kõrvuti töös. Selliste pulgakoguste jaoks unistuste masinad. 

[viplala]

SiisSuurusjärk 3600€ ja ega odavamalt mingit metsa viidavat tegusat töövahendit ikka ei saa.

Kui käed pepust välja ei kasva, siis võib ka ainult mehhanismi osta ja ise plekid ümber väänata ning mootori paigaldada. Sellisel juhul on hinnaks 600+- euri ja lisaks mootor, enda töö ning veidike materjali. 

[ak75]

Ainus "häda" on sorteerimisega, et jämedam kütteks ja pudi metsaalla huumuseks. Klassika käiks tuulega, kerge puhutakse minema. Omal tuleb lihtsalt naised-lapsed kartulikombaini kombel noppima panna   Kui just kogu pudi katusealla ei taha vedada ja sealt siis ise ahju/katla jaosk jämedat välja korjata.

Tore aparaat, aga kuidas neid klotse ahju kühveldamiseks sobivaks kuivatada?

[v6sa]

Konteineris või suurkotis. Riita hästi ei lao.

[PlyVal64]

Konteineris või suurkotis. Riita hästi ei lao.

Võrgus! Need pakitakse masinast otse võrku ja siis... otse katlasse koos võrguga   Nii siin samas foorumis väideti. 100 kotti on 20 euri...

[kolentin]

Ja võrk võta kindlasti UV-kindel, muidu laguneb väga kiiresti laiali.
Endal läbitud teema.

[v6sa]

Võrgus! Need pakitakse masinast otse võrku ja siis... otse katlasse koos võrguga   

Vahele mõned penoplaadid ja vanarehvi ka - põleb mühinal.

Enamus odavatest võrkudest ei ole madalal temperatuuril põletamiseks ette nähtud.

[PlyVal64]

Võrgus! Need pakitakse masinast otse võrku ja siis... otse katlasse koos võrguga   

Vahele mõned penoplaadid ja vanarehvi ka - põleb mühinal.
Enamus odavatest võrkudest ei ole madalal temperatuuril põletamiseks ette nähtud.

See on 100% mõttetu jutt seekord Sul!!! Käisin, võtsin kuurialt võrgu ja kaalusin köögikaalul ära - 30 grammi! Ma mõnikord olen selline... 
Sellest massist kõige halvemal juhul on kolmandik seda "paha ainet" ehk 10 grammi. Sellesinase võrgu sisse pakendad jämedalt 30 kilo elik 30 000 grammi puitu ehk tuhat korda võrgu kaalu. Selles pakendatud puidus ehk seal sisalduvas vaigus ja koores, näiteks männil ja kasel, on mittepõlevaid ehk halvasti põlevaid komponente vägapalju rohkem mis kajastub pikalt levivas sitikmustas tossus. 

Aga et mis või kes siis on see "paha" võrkkott? See koosneb süsinikust ja vesinikust. Nii lihtne ongi. Polüetüleeni ja polüpropüleeni põletamine EI OLE mõistlikes kogustes mitte kuidagi ohtlik! Ärge ajage segamini PVC jms kloori sisaldava mürgiga. Sellise klassikalise mitte UV-kindla võrkkoti põletamine ahjus ja katlas suhtes 30kg/30g on absoluutselt ohutu.

[muska71]

kui puudega tuli alla teha ja hiljem sütele võrguga puud visata siis  kuumuse käes ei juhtu midagi ja suht puhtalt põleb.kui aga süütad siis küll saaste korralik.

[PlyVal64]

kui puudega tuli alla teha ja hiljem sütele võrguga puud visata siis  kuumuse käes ei juhtu midagi ja suht puhtalt põleb.kui aga süütad siis küll saaste korralik.

Ja kuidas see keemiliselt välja näeb??? 

Polüetüleen (PE) ja polüpropüleen (PP) on siis vastavalt etaan-gaasi polümeerne vorm ja propaan-gaasi polümeerne vorm! Tavalised süsivesinikud ehk alkeenid. 
Etaan on maagaasi ehk CNG suur osa ja propaan siis nn.majapidamisgaasi ehk balloonigaaside/LPG oluline osa. Lisades süsiniku ja vesiniku molekule muutub nendevaheline side, sealt ka aine olek aga aine ise jääb põhimõtteliselt samaks. Ja kiirel öksüdeerumisel ehk põlemisel jääb ka alkeenidest järgi süsihappegaas ja vesi/veeaur. 
Alkeenide põlemine: H2C + 3O2 → 2CO2 + 2H2O 
OHTLIKUD on kõik need plastikud, kus on süsinikule ja vesinikule on lisatud muid aineid, peamiselt fluori Fl ja kloori Cl. Need on juba ise mürgid. PE ja PP põlemisel saab kõige halvemal juhul tekkida vingugaas elik CO, mitte midagi muud sealt keemiliselt välja ei võlu! Ja kui plastile on lisatud värvaineid või kaitsvaid kihte, siis ka need võivad olla vähe mürgisemad. Tavaline läbipaistev kilekott ei ole ohtlik põletada - see on puhas "keemiline düsgraafia" ja vale.  
Tulle ei tasu visata materjale, millede nimes esineb mistahes kujul sõna ...kloro... ja ...fluoro... Näiteks di-kloro-metaan või metüleen-kloriid ehk lihtsamalt värvieemaldi! Kõige laialdasemalt levinud lahusti, on ka ravimite osa.  Aga ka PVC ehk polü-vinüül-kloriid. Või vana hea tri-kloro-metaan ehk kloroform!   Kloroformi ei tasu juua ega sellega püüda vananemist peatada ja tulle pole ka mõtet valada. Või siis palju keerulisem polü-tetra-fluoro-etüleen (PTFE), lihtsamalt teflon. Samas vana hea polu-vinüül-atsetaat (C4H6O2)n elik PVA ei ole kuidagi ohtlik, polümeer ehk rahvakeeli plastik temagi. Muuseas, PVA on sigareti pabertoru liim, sest jällegi ei saagi muud ohtlikku tekkida, kui hapnikuvaesel põlemisel vingugaas! 

Edit: looduslikud aga moditud polümeerid on näiteks tsellofaan jms - lillekile! Modifitseeritud tselluloos ehk puit... Kas puidu ahju viskamine on ohtlik?

Keemiatund.

[olevtoom]

Alkeenide põlemine: H2C + 3O2 → 2CO2 + 2H2O 
...
Keemiatund.

No kui keemiatund, siis võiksid valemid klappida kah. Muidu keegi ei usu. Praegu tekib põlemisel juurde 1 süsiniku aatom ja 2 vesiniku aatomit
A' kui valemi ette "2" kirjutada, siis hakkab paremini klappima.
See, et Sul ülalpool alkaanid ja alkeenid sassis on, ei ole antud juhul tähtis. Põhimõtteliselt, jah, suvalise süsivesiniku täielikul põlemisel saame ainult süsihappegaasi ja vett.

[viplala]

Ühe sigareti ära tõmbamisel, saame 4000 korda rohkem mürkaineid kui võrkkoti põletamisel.

[PlyVal64]

Alkeenide põlemine: H2C + 3O2 → 2CO2 + 2H2O 
...
Keemiatund.

No kui keemiatund, siis võiksid valemid klappida kah. Muidu keegi ei usu. Praegu tekib põlemisel juurde 1 süsiniku aatom ja 2 vesiniku aatomit
A' kui valemi ette "2" kirjutada, siis hakkab paremini klappima.
Põhimõtteliselt, jah, suvalise süsivesiniku täielikul põlemisel saame ainult süsihappegaasi ja vett.

Kaks jäi eest ära tõesti... 
Aga jäin mõtlema, et kas siis tõesti pole keegi kirjutanud mingit asisemat ülevaadet - on, koos märgistustega. Selline mõistlik ja arusaadav. 

Ja see totaalne ila teemadel, kuidas plastikut ei tohi põletada - miks seuhkest iba ajada??? Mittetäielikul põlemisel tekkiv vingugaas on tõesti toksiline aga ta on looduslik! Kogu küsimus taandub, kas ja kui palju ON polüetüleenile ja poluprpüleenile lisatud teisi aineid (värvi, plastifikaatorit, stabilisaatorit jne) ja kas nende mahuline/kaaluline kogus põlemise käigus eraldumas ikka on ohtlik? Reaalselt on ajalehega tule tegemine väga palju mürgisem, kui selle 30-grammise "kilekoti" põletamine. 
Muude plastidega ja ka igasuguste kirevate pudelikestega on teine teema. Aga kui kasutada on vaid süsinik, vesinik ja lisad hapniku, ei saa midagi loodusvaenulikku ega paha tekkida! Tekkiv tahm (sest tõesti täielikku põlemist ei ole) ehk jällegi puhas looduslik süsinik ei ole kuidagi ohtlik Loodusele, küll "tahmab" see madala temperatuuriga ja palju põletades väljatõmmet. Aga kuidas erineb kasetohust tekkiv ja ka muudest mineraalsetest tahkeosakestest koosnev tahm kilekoti põletamisel tekkivast puhtast süsinikutahmast? Kas mineraalide põletamisel ja tõmbega korstnasse ja sealt välja lenduvatetel mittepõlevatel tuhaosakestel-mineraalidel on väiksem halb mõju Loodusele ja korstnale??? 

Ehk mis tekib reaalselt PE ja PP põletamisel: CO2, H2O, CO ja C ja mis nendest on mürk Loodusele? Isegi tahm poole mürk sest Maa paiskab seda iga päev miljonites kilodes ise enda seest välja. Ja teema sai alguse 30 grammi kaaluva puudekoti põletamisest...

[MeelisV]

Iru jaamas aetakse ahju valimatult kõike mida prügikasti on loobitud - misiganes plastikuid ja ainetega täidetud anumaid
muidugi jah seal on korstnast väljuv "soe supiaur" läbinud igasuguseid "filtreid" 
võibolla liialdusega aga öeldi, et sealt ülevalt tuleb välja puhtam õhk kui ümberringi on

aga teemasse minnes siis võib ju punuda pajuvitstest korvikesi kuhu see purustatud kraam toppida.
on lihtne ladustada ja kui mõõdud õiged viskad korviga ahju samamoodi

nobedad näpud ja palju võsa peab olema

[muska71]

Alkeenide põlemine: H2C + 3O2 → 2CO2 + 2H2O 
...
Keemiatund.

No kui keemiatund, siis võiksid valemid klappida kah. Muidu keegi ei usu. Praegu tekib põlemisel juurde 1 süsiniku aatom ja 2 vesiniku aatomit
A' kui valemi ette "2" kirjutada, siis hakkab paremini klappima.
Põhimõtteliselt, jah, suvalise süsivesiniku täielikul põlemisel saame ainult süsihappegaasi ja vett.

Ja see totaalne ila teemadel, kuidas plastikut ei tohi põletada - miks seuhkest iba ajada???

oled sa näinud mida kõike ahju pliidi allas topitakse?kõik kilekotid,ketsupipudelid oolwiisid lapsemähkmed jne.kõik see lüüakse suvel pliidi ahju koldesse ja kui täis saab siis tuli otsa ja mis seal toimub siis?katastroof ei muud.perenaine ütleb see ju põleb.

[PlyVal64]

Iru jaamas aetakse ahju valimatult kõike mida prügikasti on loobitud - misiganes plastikuid ja ainetega täidetud anumaid
muidugi jah seal on korstnast väljuv "soe supiaur" läbinud igasuguseid "filtreid" 
võibolla liialdusega aga öeldi, et sealt ülevalt tuleb välja puhtam õhk kui ümberringi on 

Reaalselt meid ümbritsebki ju kaks keemiat - orgaaniline mis koosneb kuni kolmest komponendist C, O ja H, ning siis anorgaaniline mis on kõik ülejäänud perioodilisustabel. Ohtlikud mürgid on osad anorgaanilised ühendid ja nende osalusel plastid. Paned fluori ja kloori ja muu anorgaanilise sisse - mürk. Ja neid siis peaksid püüdma need kuulsad filtrid. Ja vist äkki isegi püüavad, küsimus on nende filtrite puhastusjääkidest ja selle jama utiliseerimisest... a'la sama mis tuumajäätmed. 

Teine teema on orgaanika põletamisel tekkivad uued ühendid, millest ksf!"Motamees kui pottsepp oskab palju rääkida. Need on siis igasugused tahmad, tuhad, tõrvad, pigi jne. Aga ka need koosnevad vaid kolmest ühendist - C, O ja H ning on samamoodi puhas orgaanika! Ning nagu kõik vast teavad niigi, siis mida mittetäielikum on kuitahes "puhta" puidu põlemine, seda rohkem kõnealuseid uusi aineid tekib. Aga saadavad uute ainete kogused sõltuvad ikkagi algkogustest ehk massist! Aga milline on mürkroheliste ajupestute jutt: viskan 5-grammise PP-kilekoti 600-kraadise koldetemperatuuriga pliidi alla ja otsekohe on korsten umbes, homme kukub kokku ning pingviinipoeg Lolo lämbub... 

No kuulge. Ma olen kaugel pideva prahipõletamise promomisest ja kõige valem on seda teha tiheasustusalal küttekoldes aga lolliks ka peast minna ei tasu! Ma naudin "kollast kotti" ja pliidialla satub haruharva toiduplasti aga satub ja siis, kui on "valus tuli" all. Näiteks piimapakid ilma korgita. Mul ei ole ju "vaja" PE'd või PP'd soojasaamiseks kasutada, seda viiakse tasuta ära. Aga teiselt poolt vaadates: kui mina põletan selle oma koldes ära, siis ma saan olla kindel, et vähemalt see plastik maailmamerre ei jõua! Mina ju ei tea, kuhu jõuab minu koduväravast võetud "kollane kott" ja selle sisu... Nüüd on kaalukauss: kas võimalik tahm ja pigi minu korstnas koos törtsu vingugaasiga on ohtlikum ja Loodust tapvam kui kilekoti alla neelanud merelind või plastiprügi täis maoga vaal??? Paberitega naabripoiss-korstnapühkija pühib kolded-korstnad ära (oleme seaduskuulekad...  ) , valan orgaanilise aine kompostihunnikusse muru, leheprügi, koorte, puutuha jms segi ja saan uue orgaanika. 

Pigem on küsimus siis, kui suvaliselt kõike plastikut ja suurtes kogustes tavakolletes põletama kukutakse. Talvel on mõnikord Nõmme vahel päris räme lebra mõne maja juures üleval - seda küll.

[muska71]

minul metsas kollast kotti pole ja ei tea ka mis see on.kõi pakendid korjan õues big bag kkotti ja kui ports koos siis lähevad keila konteinerisse ja tasuta.meil pakendiringlus alles lapsekingades.konteinerid peaksid igas asulas olema mitte valitud asulates.maal metsas elav kodanik ja autot ka pole siis ostab külmiku suure siis kuhu paneb selle pakendi?või need tasuta kogutavad pakendid?kaenlasse ja lähed bussiga kuhugi linna nigu prükkar?või metsaalla?nii paraku on.

[Raivo]

aga teemasse minnes siis võib ju punuda pajuvitstest korvikesi kuhu see purustatud kraam toppida.

Ma oma saepuruveski "toodangu" kühveldasin lainepappist kastidesse ja talvel läks koos kastiga katlasse.
Temperatuuri viskas see õhurikas küte kiirelt üles

[viplala]

Eestis ei ole õhukvaliteediga mitte mingit probleemi. Tipptunnil kesklinnas tekib nihe  kuid ka see on tänu autodele mitte plastiku põlemisele. See kas mingi tädike oma ahjus prügikoti või lõkkes värvitud kuurilauad ära põletab, ei muuda õhukvaliteeti karvavõrdki paremaks ega halvemaks. Täiesti null muutus üldises keskkonna teemas. Probleem peitub hoopis seal, kus enamus probleeme peidus on meie ühiskonnas. Selleks on paaniline hüsteeritsemine ja karistuste nõudmine. Taoline pidev hüsteeritsemine viib lõpuks sihile ja tulemused saavad olema järjekordsed kodaniku kägistamiskatsed riigi poolt kuni jaanitulede, lõkete ja ahjude keelustamiseni välja. Kas sellisest tegevusest ka kasu keskkonnale tõuseb...vaevalt küll, aga rahulduse saavad mingid x kodanikud kuskil mujal, kelle meelest õiglus on lõpuks võidule pääsenud ja nüüd saab rahulikult elektriradika ees oma mune soojendada ilma, et keegi kuskil mujal sama asja mõnusa ahju ääres saaks teha. Näide on küll vägivaldne ja robustne, kuid ehk saate poindile pihta ja prooviks neid südantlõhestavaid maailmapäästmise oigeid vaka all hoida. Meile kõigile lõpptulemusena parem.

[v6sa]

kui puudega tuli alla teha ja hiljem sütele võrguga puud visata siis  kuumuse käes ei juhtu midagi ja suht puhtalt põleb.kui aga süütad siis küll saaste korralik.

Justjust - mitte mingeid surnupealuid ega surnud kalu pole korstna otsas näha. Järelikult on ohutu ja puhas.

Oleks see nii...

Prügi põletamine pole nii lihtne, et ajame ahju ja paneme tule otsa. Põlemistemperatuur on põhjusega 1190-1240 kraadi ja põlemissuits lastakse läbi neljaastmelise puhasti. Kodukatklas on tempoeratuur heal juhul 700 kraadi ja mitte mingit suitsugaaside töötlemist ei toimu.

Samas on muidugi õige ka see, et 30 grammi on mitte sittagi 12-kilosest kotist (täpsemalt 0,25 %) ja ainult selle pärast ükski kala ei sure ega jääkaru sula. Seega, Avati, popolo, wõiduka lõpuni. Inimpõlve jooksul on selge, kummal leeril oli õigus. Kas neil, kelle arvates kliimamuutus on välja mõeldud või neil, kelle arvates tasub hakata varakult veekeskkonda üle kolimise jaoks ette valmistuma.

Arvata, et 7,7 miljardit tehnoloogiarevolutsiooni tulemusi nautlevat inimest mõjutaks kliimat kosmoselaeval Maa sama vähe, kui 1,2 miljardit Katariina Suure aegset, näitab vaid inimese võimetust mõista keerulisi süsteeme.