[honkomees]

.... Augustis esimest niitmist tehes sureb ka russ maha kui 1.8 meetrit korraga võtta

ma see aasta lasin eelmisel aastal külvatud ristikul õitseda ja isekülviga tegelda ning siis hekseldasin eelkirjeldatud mitmeetapilisel viisil selle 15 hj hiinaka sabas muruniidukiga jahuks, kuna hooldusniidukit pole ja lattniidukiga ei võta ka seda osalt lamandunut miskitmoodi. Täitsa hää sai.

[v6sa]

Vahet ei ole, millise ülemõõdulise muruniiduki võtad - kõik need lähevad katki, kui maakera nurga taha jäävad ja jube palju jõudu tahavad materjali läbitöötamiseks.

Lihtne niiduk jälle jätab loo maha ja siis on pärast kolepaha vaadata.

Kõigi purustite võimsustarve sõltub otseselt läbitöötatava massi hulgast. Elik liikumiskiirusest - mida suurem see on, seda rohkem on rammu vaja. Ülekasvanud aiatraktori tigukäigud peaks parasjagu paslikud olema põlvekõrguse heinaga tegelemiseks.

Laiuse juures võta traktori laiusega või suurem - muidu tallad maha ja jälle on inetud triibud sees kuntsmurus.

Aga üks heas toitumuses põksinäks võiks jaksata 1,5 m läbi küll närida. Vajadusel siis mitme läbimiga.

[priit165]

Sai suve keskel enda põksile see FM150 niiduk toodud ja võin öelda,et niidab küll. Alguses saigi vana hein sellgea maha niidetud.
Kardaan tuli eraldi juurde osta, kaasas olev kardaan jäi lühikeseks.

[PlyVal64]

Kui plaan on ju aeg-ajalt suuremaid platse niita, mis mitte mingil juhul mingit kunstmuru ei tähenda, siis on erinevate rannaniitude hooldajate ühine väide - horisontaalpöörlev y-teraline trummel on ainus õige asi! See niidab ja multšib ning ei karda suurt midagi. Kõik muud vertikaalteralised on juba odavad lahendused ilumuru jaoks - sest ka golfimuru tehakse horisontaalpöörlemisega!  Või üldse on kõik tõsisemad niitmise ja kobestamsie riistad ju sellised. 

Näiteks selline "sajandijagu ülekasvanud muru" niiduk  


Aga see pole ka üldse paha niiduk-multšer  


Raptoriga ees, Massanoga vahepeal ja/või lõpuks hoopis sellega - päris pikalt ei tule midagi niita! 
Aga no on ulmeline tehnika ikkagi olemas...

[honkomees]

Kui plaan on ju aeg-ajalt suuremaid platse niita, mis mitte mingil juhul mingit kunstmuru ei tähenda, siis on erinevate rannaniitude hooldajate ühine väide - horisontaalpöörlev y-teraline trummel on ainus õige asi! See niidab ja multšib ning ei karda suurt midagi. Kõik muud vertikaalteralised on juba odavad lahendused ilumuru jaoks ...

selle jõudlusvajadus on ka suurem, hind samuti. Seega sai valitud ülalmainitud FM120 niiduk ja juba aastaid igasugu shitta niitnud, peale võllilaagrite (6tk a´1,5€) pole midagi vahetanud. 

Kardaan tuli eraldi juurde osta, kaasas olev kardaan jäi lühikeseks.

mul tuli olemasolevat poole lühemaks saagida

[deeremees]

Sai suvel ka lattniidukiga 4 ha heina maha niidetud. Ütleme nii, et kui põld ikka totaalselt mutimulla hunnikuid täis siis ei saa temaga üldse niita. Koguaeg ummistub ära ja lõiketerad lähevad nüritaks. Enda viga kah, kevadel ei äestanud põldu üle. Lõtke ei tohi olla latiniidukil siis hakkab järjest lagunema.

[heikkip2rn]

Ennem niitsime lattniidukiga, aga niidetav pind suurenes. Remondirõõmu oli omajagu.
Viimased aastad oleme vene KRN rootorniidukiga niitnud. Tööd teeb hästi, kivid on väga
soovitatav ära korjata, suuremad ära märgistada. Varuosad oleme siiani põllumehe
kaubamajast saanud, isegi õlivanni tihendi materjali pakutakse.
https://www.pmkaubamaja.ee/et/lehtkumm-o...-65sh.html
Suurema rihmaratta 4-st kodarast kolme kodara mõrad said keevitamisega korda, 
üksainuke oli terve. Laager sai ka uue pesa. Arvestades koormust, mida rihmaratas 
kividerohke põllu korral saab, kestis ta isegi hästi.

[Laurts]

Kas sellist niidukit oleks mõtet T-25A jaoks soetada ja korda teha?

https://www.osta.ee/niiduk-121379519.html

Tundub paksust rauast olema, tarvis oleks niita pokudega kulust heinamaad, soovitavalt korra aastas peale lindude pesitsusaega. Või oleks targem võtta kuskilt Nordamusest tutikas  Poola rootorniiduk?

[Sm.Autojuht]

Igatahes uus poolakas, osta kus sootsam.

[speedsta]

Kas sellist niidukit oleks mõtet T-25A jaoks soetada ja korda teha?

https://www.osta.ee/niiduk-121379519.html

Tundub paksust rauast olema, tarvis oleks niita pokudega kulust heinamaad, soovitavalt korra aastas peale lindude pesitsusaega. Või oleks targem võtta kuskilt Nordamusest tutikas  Poola rootorniiduk?

EI
T-40 saab sellise aparaadiga napilt hakkama, pokusel maastikul kohati isegi 1.käik liiast. Täiskasvanud/kulust heina ei niida vaid närid. Tegemist pole hooldusniiduki, vaid haljasmassi niidukiga. Originaalis käib sinna otsa suunav toru.

[meli666]

Oskab keegi rääkida miskit Sami 185 rootorniidukist ja sellega töötamisest T-25-ga? Suvaline pilt netist, milline välja näeb.
   

Olemas on Estre rootor 185 laiusega, mis T-25 jaoks on liiast. Passi järgi vajatav võimsus 26Kw ja põka 18Kw sulaselgelt vähe. Kettad ka suured ja hoo ülessaamiseks vaja kaugemalt hoog sisse saada neile enne heina sisse minemist. Sidurist sõltuv jõuvõtuvõll ka natuke paha selle niiduki juures.
   

Olemas ka russ, mis jällegi liialt palju Estre jaoks. Seega oleks üks küsimus, füüsikalaadne. 
Nimelt kunagi ühe Sami rootori ja T-25-ga niitnud mehe väitel pidi Sami tunduvalt vähem jõudu Estrest vajama. Ise küll niitmist ei näinud ja asi jutu tasemel.
Mõlematel niidukitel on töölaius sama. Sama heina maha saamiseks peaks ju samapalju võimu kuluma? Või tõesti neli pisikest ketast niidavad sama laiuse juures vähema jõukuluga, kui kaks suurt?
Sama küsimus huvitab ka kolme teraga muruniidukit ja ühe teraga hooldusniidukit võrreldes. Pea põlvekõrgust heina niites on siis jõuvajaduses vahe?
         

[honkomees]

kolme teraga muruniiduk saab küll hakkama vähesemate hobustega kui passis nõutud. Mul vastavalt  niiduki passi 25 hj vs 15 hj traktoril. Kinni saab lasta selle siis kui langetada niiduk rinnuni heina või üritada paksus heinas seisvat niidukit käivitada, siis jääb trakal jõudu väheks.

[mlsluik]

Kolme teraga niidud jätab juba 30cm heinast suht kisutud ja räsitud vaatepildi, ühe kettaga rootor tahab palju toorest jõudu saada.

[honkomees]

Kolme teraga niidud jätab juba 30cm heinast suht kisutud ja räsitud vaatepildi,...

nii on, aga kui ilu pole oluline siis vähemalt välja ei sureta. Ma pole hooldusniidukit oma väheste vajaduste jaoks soetama hakanud, lasen vajadusel selle muruniidukiga topelt üle.

[m14m5]

Oskab keegi rääkida miskit Sami 185 rootorniidukist ja sellega töötamisest T-25-ga? Suvaline pilt netist, milline välja näeb.

Sami omast soovitaks hoida kaugele, kui on tegu selle rihmülekandega 6kant rihmaga veoga, ühte sai 5 aastat lapitud et aastas 20ha lambaheina koos koplitega ära niita, igaaastaselt oli vaja uut rihma, laagreid, keevitada, lõpuks sai pingutussüsteem ka ringi tehtud, ning paksema heina puhul jääb arvatavati t25 taha suureks.

[Envir]

Oskab keegi rääkida miskit Sami 185 rootorniidukist ja sellega töötamisest T-25-ga? Suvaline pilt netist, milline välja näeb.
 

Mul on see Sami niiduk. Selles mõttes ei saa kogemusega aidata, et mul traktoriks JuMZ. Aga niidukist sedapalju, et omandasin ta kasutatuna. Oli väga halvas olukorras, palju töötanud, kive saanud ning peale töötegemist aastateks räästa alla vedelema jäetud. Oli vähemalt komplektne, suured plastikud olemas ja terved. Võtsin lahti, lasin liivapritsida, vahetasin laagrid, keevitasin korpust ning taastasin osade pukkide poldiavad. Veits liiga palju vaeva nägin, sest palju asju on Sauel Samis kohapeal saada. Eelmine aasta rääkis, et neilt saab praktiliselt kõike va suured plastikud.

Eelmine aasta sain niiduki aga korda ja niitsin ~1ha suht ebatasase, vahepeal veidi juba võstastuma hakanud ja sipelgapesadega platsi üle. Selleks tarbeks ma ta ostsingi, sest teenusena ei ole niitmise sisseostmine küll väga kallis, aga keeruline on saada kedagi seda teenust mulle sobival ajal tegema. Mõnele on võibolla keeruline seda asja jälle seletada, et miks nii väikese platsi jaoks niiduk, aga oma niidukiga olen ise peremees.

Niitsin juuli alguses. Hein (sarikalised, naat) oli selleks ajaks enamuses juba 1,5m pikk + väiksem võsa nagu öeldud. Niitmisel läks suu igastahes naerule. Pöörded üles saab, siis kuni 3cm võsa laseb märgatava pingutuseta sirinal. Kõrge hein samamoodi, niidutulemus väga hea. Tegemist on küll haljasmassi niidukiga, aga mina olen väga rahul. Aastas korra oma platsike hoolduseks üle lasta super asi. Mõtlesin KRN peale: seal on 5 rihma paralleelselt, SAMI omal töötab üks C-rihm pöörete kiirendamiseks ning  kahepoolne B-rihm ketaste vedamiseks ja niidab väga hästi, lisaks kerge ja ei koorma traktorit.

[meli666]

Tänan Ksf Enviri Sami poolelt valgustamast. Kas muidu tõsisema heina sees Jumzil mootori koormuse muutust ka oli või niitis nagu muuseas?
Sami tundub olevat nagu Estregi. Kes vihkab ja ei taha nime suu sissegi võtta. Kes aga niidab ja on rahul.
Eks maatüki suurus ka mängi rolli.
Ise enda Estrega 11Ha suuruse lapi juures väga rahul. Meeldib lihtsus. Ei mingit reduktorit, ega hammasülekandeid. Kogu asi rihmade pealt. Ja need on kestnud kuskil kümme aastat ilma vahetamata.
Niidutulemus ka 4cm kõrguselt väga viisakas ja puhas.
Estre ei talu välja vihma kätte jätmist. Siis trumli laagrid vett täis ja talv otsa marineerivad. Järgmine hooaeg laiali.
Kändude ja pokude sisse ka ei ole mõtet niitma minna. Trumli võllid siis kõverad. 
Vene KRN rootor ka kunagi majapidamises olnud. Kui aga kõik need lati sees hammasrattad ja laagripesad lõpule jõuavad, oh jah.

[Kult]

Tänan Ksf Enviri Sami poolelt valgustamast. Kas muidu tõsisema heina sees Jumzil mootori koormuse muutust ka oli või niitis nagu muuseas?
Sami tundub olevat nagu Estregi. Kes vihkab ja ei taha nime suu sissegi võtta. Kes aga niidab ja on rahul.
Eks maatüki suurus ka mängi rolli.
Ise enda Estrega 11Ha suuruse lapi juures väga rahul. Meeldib lihtsus. Ei mingit reduktorit, ega hammasülekandeid. Kogu asi rihmade pealt. Ja need on kestnud kuskil kümme aastat ilma vahetamata.
Niidutulemus ka 4cm kõrguselt väga viisakas ja puhas.
Estre ei talu välja vihma kätte jätmist. Siis trumli laagrid vett täis ja talv otsa marineerivad. Järgmine hooaeg laiali.
Kändude ja pokude sisse ka ei ole mõtet niitma minna. Trumli võllid siis kõverad. 
Vene KRN rootor ka kunagi majapidamises olnud. Kui aga kõik need lati sees hammasrattad ja laagripesad lõpule jõuavad, oh jah.

Mitte et ma seda krn-i kiidaks, aga pole seal karta suurt midagi. Ma tegin 3 aastat tagasi nö. kap. remondi niiduki latile, kõik uued laagrid, uued võllid ja uued kettad. Üks võll murdus suht kohe ära aga pärast selle vahetust on kestnud kõik muud. Kulub ainult lati põhi, sinna saab igasugu asju keevitada. Kokku niitnud umbes 800 ha kolme aastaga(teeääred ja rohumaad). Niidu kõrgus jääb kõrgem kui 4cm, pigem 15+ cm.

[Envir]

Tänan Ksf Enviri Sami poolelt valgustamast. Kas muidu tõsisema heina sees Jumzil mootori koormuse muutust ka oli või niitis nagu muuseas?

Estre ei talu välja vihma kätte jätmist. Siis trumli laagrid vett täis ja talv otsa marineerivad. Järgmine hooaeg laiali.

Niitis nagu muuseas. Eks nad kõik taha lugupidavat suhtumist. Sami kindlasti ka, ega tal mingit ränka varu ei ole kuskil, mille varal hoolimatus üle elada.

[v6sa]

Sami (tegelikult suvaline 1,5+ m lai niiduk) jääb ülekasvanud aiatraktorile paljuks. Aga, kerget heina või väga aeglaselt saab niita küll.

Rihmaveoga niidukite puhul on oluline, et ei mindaks liiga ahneks ja ei lastaks lõdva rihmaga.

KRN ainus pluss on massiivsus. Kui kord üles kiirendab, siis niidab inertsist noort metsa ja iga känd ei tõmba kõveraks ka.