Postitused: 2,962
Teemad: 35
Liitus: Jan 2012
Maine:
31
eks seal jah saatan peitub detailides ja kõik pisiasjad kokku annavad nüüd p....a tunda
muster, haakumine, külgseina pehmus, rõhk, vana v.s. uus pöörlemissuund, lisaks auto vananemine: rooliotsad ja liigendid, sillapuksid
koorem või koormata jne. jne.
mina käiks paari erineva meistri juures ja loksutaks sillad läbi, ning vaataks rehvidele kriitiliselt otsa, siis käiks paaris erinevas stendis sildu joondamas enne kui ostaks uue jooksu
Postitused: 151
Teemad: 0
Liitus: Feb 2017
Maine:
2
Mis võiks olla maksimum kiirus mis veoauto rehvid kannatavad?
Postitused: 3,717
Teemad: 30
Liitus: Feb 2013
Maine:
64
(09-05-2019, 15:15 PM)jussm Kirjutas: Mis võiks olla maksimum kiirus mis veoauto rehvid kannatavad?
https://www.baltyre.ee/rehvid/veoautorehvid/
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Postitused: 761
Teemad: 63
Liitus: Nov 2015
Maine:
24
Kunagi talvel sain ametiautoks Toyota Avensise millel olid sel hetkel all plekkveljed talverehvidega. Kevadel peale suvekate allapanekut mis olid eelmise kasutaja poolt venitatud hiigellaiade valukate peale tekkis sama probleem, asfaldi pikivagudes tekkis õõtsumine ja selline viskamine et sõit muutus ohtlikuks. Sai siis normaalsed rehvid plekkide peale ja auto alla pandud, läks tugevalt paremaks aga mitte heaks.
Lõpuks peale kolmandat teeninduseskäiku leidime ise vea üles. Toyota roolikarp oli kolmepoldilise kinnitusega ja nende puksid olid kulunud, üks puks oli täiesti kadunud oma pesast. Lihtsalt rooli edasi-tagasi liigutades roolikarbi liikumine silma ei hakanud, asi sai nähtavaks alles siis ratas sattus vastu kanali serva ja siis võimendi abil muutus roolikarbi loks nähtavaks.
Eelmisel aastal tekkis teise autoga ka samasugune probleem peale roolilati vahetust. See sai lihtsa lahenduse, roolisamba ja roolikarbi kardaani ühenduskoha polt tahtis täiendavat pingutamist( muidugi tuli ka sild uuesti reguleerida kuna pärast jäi rool viltu)
Ehk on veidi abiks vea otsimisel
Postitused: 3,290
Teemad: 16
Liitus: Feb 2010
Maine:
60
(09-05-2019, 15:15 PM)jussm Kirjutas: Mis võiks olla maksimum kiirus mis veoauto rehvid kannatavad?
Nad ikka kannatavad. Linfordi scann pidi prantsuse politseile aru andma, et miks tema kiirus oli pea 170km tunnis. Ise sama seeria scanniga üle 150 ja kõik jäi ühtetükki. Rehvidel häda midagi. Pikalt nad sellist vunki täislastis kannatavad ei oska muidugi kommenteerida.
Aquila captas non muscas.
Postitused: 839
Teemad: 13
Liitus: Sep 2009
Maine:
12
Jah seda ei tea kui vanad rehvid on,Kuna see auto just paar nädalat tagasi pstetud.Kudi see hea idee lasten poisil eelmisele omanikule helistada,las uurib.Auto oli ise miski 150 000 sõitnud eesti ajalooga,nii,et usutavalt õige.
Eks ta peab uurima mitmeid variante sellele lahenduse leidmisele.
Kuid tänud kõigile kaasa mõtlemast.
Postitused: 142
Teemad: 62
Liitus: Jul 2006
Maine:
8
Rehvi küljel ju sünnipäev kirjas, mis seal helistada on?
Postitused: 151
Teemad: 0
Liitus: Feb 2017
Maine:
2
Ise mõtlesin sama asja, dafil ja mersul võiks u 130 lagi olla kui piirajat poleks. Samas netis videod olemas kus scania uhab 140+, võibolla tõesti ülekanne võimaldab nii palju.
Postitused: 3,290
Teemad: 16
Liitus: Feb 2010
Maine:
60
(11-05-2019, 00:57 AM)zazik Kirjutas: (09-05-2019, 19:41 PM)Daff Kirjutas: (09-05-2019, 15:15 PM)jussm Kirjutas: Mis võiks olla maksimum kiirus mis veoauto rehvid kannatavad?
Nad ikka kannatavad. Linfordi scann pidi prantsuse politseile aru andma, et miks tema kiirus oli pea 170km tunnis. Ise sama seeria scanniga üle 150 ja kõik jäi ühtetükki. Rehvidel häda midagi. Pikalt nad sellist vunki täislastis kannatavad ei oska muidugi kommenteerida.
Kuidas kuradimoodi see võimalik on? Mootori pöörded lähevad ju põhja, see peaks tippkiirusele omad piirid seadma. Kuidagi ei tahaks uskuda, et mootori ja ülekannete suhe võimaldab raskeveokiga üle 140 sõita. Või tõesti aetakse diiselmootor kuskile 4500 pöördeni?
Aga miks ei ole? Näiteks see kõnealune 124L scan. 90 sõites on pöörded umbes 1100rpm-1200, oleneb mis sillaga on masin tellitud. . Max pöörded 2200rpm. Kui esimene kaitse välja võtta siis nullib piiraja ära ja ca 150 km tunnis on tahhoka kollase ala keskel alles. Punasesse alasse lastes saab ikka väga hea tulemuse.
Mul oli tehtud selle kaitsme asemele lüliti ja möödasõite tehes ning öösiti käis kaitse maha. Küll oli hea lasta.
Kunagi läbis isegi ajalehti uudis kui Hollandi politsei rabas kiirteel maha mingi scannimehe kelle kiirueks fikseeriti 167 km/h ametlikult radari järgi.
Kalluriga muidugi selliseid trikke ei tee. Näiteks mul oli F 16/520 Volvo reduktorsildadega metsaveok, millega 90 sõites olid pöörded pea1900. sellisega ei lähe kuhugile.
Aquila captas non muscas.
Postitused: 38
Teemad: 0
Liitus: Jan 2019
Maine:
1
Lugupeetud kaasfoorumlased!
Sellline lugu, et äkki siin keegi oskab seletada.
Nimelt nagu ilmselt kõik teavad on meie tanklates müüdav bensiin 95 bensiin nüüd biolisandiga ja igasugu seadmed peaksid tarbima hetkel 98 t, kui tootja ei ole ette näinud biolisandiga bensiini kasutamise võimalust.
Nädala sees kuulsin, et Alexela 95 on jätkuvalt vanaviisi , st ilma selle mis-iganes- mudruta. Mõtlesin siis ktäna, et toon ka murutraktorile ja ATV le seda väärt kraami aga...
Kohapeal oli kirjas 95 tankuril: sisaldab 10 % biolisandit. Kõrval 98 : 5% aga kiri juures biolisandit ei sisalda.
Kuidas siis on tegelikult ? Kas seda vanaviisi 95 saab ainult teatud tanklatest ja mis lugu on 98 ga ? Mis lisand see 5 % siis on kui ta biolisand ei ole?
Igaljuhul võtsin kindluse mõttes 98 seekord.
Postitused: 1,841
Teemad: 21
Liitus: Aug 2008
Maine:
8
11-05-2019, 23:17 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 11-05-2019, 23:19 PM ja muutjaks oli
veix__.)
98 võib ka natuke biolisandit sisaldada (täpse % jään võlgu). Palju reaalselt on, sõltub tanklafirmast. Näiteks Nestes veidi üle 3%, CircleK näitab sertifikaadil, et vähem kui 0,1%, samas metanooli on seal rohkem, 0,39 % (Nestel vähem kui 0,1%). Alexela kohta hetkel ei tea.
Postitused: 427
Teemad: 24
Liitus: Jun 2015
Maine:
5
On 2 vene punast gaasiballooni ,kraani siibrid on kinni kiilunud.Kraani keerates tuleb käepide täiesti lahti keerates küljest ära.Mingist tsigist või sellisest purast on see siiber seal sees.Toksida ka väga ei julge seda värki.Pronksist/messingist materjaliga ehk julgeks , aga siis on hirm jälle vastu vahtimist saada siibriga , või nende tûkkidega.
On keegi sarnast probleemi lahendanud?
Kaalu järgi kummaski balloonis 50-70% gaasi sees.
Kasutatud ja uued jupid enamus uutele ja vanadele ka väga vanadele husqvarna,stihli,jonsered ja partner saagidele.Saagide ja võsalõikajate remont/hooldus.5297816
Postitused: 3,779
Teemad: 36
Liitus: Nov 2008
Maine:
46
(13-05-2019, 20:02 PM)diselist Kirjutas: On 2 vene punast gaasiballooni ,kraani siibrid on kinni kiilunud.Kraani keerates tuleb käepide täiesti lahti keerates küljest ära.Mingist tsigist või sellisest purast on see siiber seal sees.Toksida ka väga ei julge seda värki.Pronksist/messingist materjaliga ehk julgeks , aga siis on hirm jälle vastu vahtimist saada siibriga , või nende tûkkidega.
On keegi sarnast probleemi lahendanud?
Kaalu järgi kummaski balloonis 50-70% gaasi sees.
Vene jorsid vanarauaplatsil pidid neid lausa relakaga lõikama, vahet pole kas täis või tühi. Hullud muidugi, aga siiani ei ole seitungist nende õhku lendamise kohta midagi kuulda olnud. Plahvatab ikka gaasi ja õhu segu õiges vahekorras, mitte puhas gaas. Mina prooviks peene puuriga kuhugi ballooni ülemisse otsa auku sisse teha ja gaasi sealt tasapisi välja lasta kui ballooni kesta tarvis. Ballooni teras on suht pehme ja puuritav. Juhuks kui gaasisaba peaks tule külge saama, tuleks operatsioon läbi viia lagedal platsil, mitte puukuuris. Arvestama peab ka ballooni põhja kogunenud vedeliku meeletu haisuga. Koht kus see maha valada, haiseb rõvedalt mitu kuud takkajärgi.
Kokku seenetanud kraani haamriga peksmine ei pruugi tõesti kõige tervislikum olla. Võib õnneks minna, võib ka mitte.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Postitused: 3,290
Teemad: 16
Liitus: Feb 2010
Maine:
60
(14-05-2019, 08:11 AM)Basilio Kirjutas: (13-05-2019, 20:02 PM)diselist Kirjutas: On 2 vene punast gaasiballooni ,kraani siibrid on kinni kiilunud.Kraani keerates tuleb käepide täiesti lahti keerates küljest ära.Mingist tsigist või sellisest purast on see siiber seal sees.Toksida ka väga ei julge seda värki.Pronksist/messingist materjaliga ehk julgeks , aga siis on hirm jälle vastu vahtimist saada siibriga , või nende tûkkidega.
On keegi sarnast probleemi lahendanud?
Kaalu järgi kummaski balloonis 50-70% gaasi sees.
Vene jorsid vanarauaplatsil pidid neid lausa relakaga lõikama, vahet pole kas täis või tühi. ……………………….
Kokku seenetanud kraani haamriga peksmine ei pruugi tõesti kõige tervislikum olla. Võib õnneks minna, võib ka mitte.
Keevitusega totšna ei maksa ligi minna. Käib pauk. Meil kuliibin proovis. Lõi palloonil pronkskraani pealt minema ja angaaril aknad eest ära muud hullu ei juhtunud. Tüüp ise pani paar päeva segast siis jätkas samas vaimus.
Aquila captas non muscas.