Mõistusevastased manöövrid liikluses

(13-05-2019, 18:47 PM)rbr999 Kirjutas:  Ringidel liiklemisest veel. Mulle väga meeldib rootsi ringliikluse kultuur. Keerates esimesest mahasõidust paremale kasutatakse paremat suunda. Otse ehk teisest mahasõidust minnes ei näidata midagi, sõidadki ju tegelikult otse. Kolmandale mahasõidule minnes minnakse ringile vasaku suunatulega ja enne mahasõitu parem suund. Ringile minnes pole mingit nuputamist kuhu keegi liigub. Õnneks või kahjuks olen need kombed siia ka kaasa võtnud  Sad  Mis rotsadel veel ringliikluses positiivne on, isegi tipptunni ummikutes toimib nn tõmblukk, ehk ringil olija laseb alati enda ette ka pealesõitu ootava auto. See pisku aitab tegelikult väga palju, eriti stockholmi ummikutes  Cool

Kahjuks. Eks maailmas on igasuguseid erinevaid liiklustavasid ja eeskirju, ei tasuks Eesti süsteemi liialt kirjuks ajada niimoodi et igaüks käitub omale meelepärase süsteemi järgi, tekitab rohkem kahju kui kasu.  Paraku kui sa reaalselt sõidadki Eestis teisest mahasõidust välja ilma suunatuld näitamata, siis otseselt rikud liiklusseadust ja võid saada "riigiaktsiaid" osta. Ja keegi kes kolmanda mahasõidu juures ringile saamist ootab, kirub sind, et ei pannud enne välja keeramist suunda sisse, oleks saanud juba ringile sõita. Rolleyes
Vasta

(13-05-2019, 18:47 PM)rbr999 Kirjutas:  ... Keerates esimesest mahasõidust paremale kasutatakse paremat suunda. Otse ehk teisest mahasõidust minnes ei näidata midagi, sõidadki ju tegelikult otse. Kolmandale mahasõidule minnes minnakse ringile vasaku suunatulega ja enne mahasõitu parem suund...
Sama sistem Briti saarel, aga meie elame siin ja peame käituma siinse reegli järgi.

hp
Vasta

(13-05-2019, 19:58 PM)honkomees Kirjutas:  
(13-05-2019, 15:40 PM)indreksirk Kirjutas:  ... Ja järgmisel ringile pealesõidul ootav autojuht, kes pingsalt jäälgib, kas ringil liikuv juht jätkab ringil liikumist või pöörab eelmiselt mahasõidult ära. Tema võidab aega, et käik aegsasti sisse lülitada ja olla valmis kohalt võtmiseks. See kõik on teineteise mõistmiseks ja liikluse sujuvamaks muutmiseks. ...
No ma kirjutangi selle järgmise pealesõidu ootaja vaatepunktist, et pooltuledega sõitva ringil suunda näitava auto suunatuld pole võimalik näha enne, kui see auto on juba ringilt maha keeranud ja küljega ootaja poole, seega on minu vaatevinklist pohui, kas ta näitas või mitte.

Huvitav, mul on sääraseid määrdunudkollase suunatulega autosid olnud vast nädala peale üks... Mismoodi ei näe valgete tulede kõrval plinkivat kollast?

Suunatuli on teiste, mitte enda jaoks. Just nende  jaoks, kelle olemasolust juhil (veel) aimugi pole.
Vasta

Kuna mu igapäeva marsruudile jääb 10 ringteed, ehk siis tavalisel päeval 20 ringtee ületamine, siis saan täie veendumusega öelda, et 2/3 juhtidest on ringteel täiesti poh.... suunatulest ja sõidavad kuhu tahavad ilma mingi suunata. Leidub ka selliseid, kellel suunanäitamine käib tunde järgi, mõnel ringil näitab ja mõnel mitte. Noh ja pereemade noobel-maasturitel pole seda lisa vist üldse standardvarustuses.
Vasta

(14-05-2019, 10:58 AM)v6sa Kirjutas:  
(13-05-2019, 19:58 PM)honkomees Kirjutas:  
(13-05-2019, 15:40 PM)indreksirk Kirjutas:  ... Ja järgmisel ringile pealesõidul ootav autojuht, kes pingsalt jäälgib, kas ringil liikuv juht jätkab ringil liikumist või pöörab eelmiselt mahasõidult ära. Tema võidab aega, et käik aegsasti sisse lülitada ja olla valmis kohalt võtmiseks. See kõik on teineteise mõistmiseks ja liikluse sujuvamaks muutmiseks. ...
No ma kirjutangi selle järgmise pealesõidu ootaja vaatepunktist, et pooltuledega sõitva ringil suunda näitava auto suunatuld pole võimalik näha enne, kui see auto on juba ringilt maha keeranud ja küljega ootaja poole, seega on minu vaatevinklist pohui, kas ta näitas või mitte.

Huvitav, mul on sääraseid määrdunudkollase suunatulega autosid olnud vast nädala peale üks... Mismoodi ei näe valgete tulede kõrval plinkivat kollast?

Suunatuli on teiste, mitte enda jaoks. Just nende  jaoks, kelle olemasolust juhil (veel) aimugi pole.
Vasta

(14-05-2019, 10:58 AM)v6sa Kirjutas:  
(13-05-2019, 19:58 PM)honkomees Kirjutas:  
(13-05-2019, 15:40 PM)indreksirk Kirjutas:  ... Ja järgmisel ringile pealesõidul ootav autojuht, kes pingsalt jäälgib, kas ringil liikuv juht jätkab ringil liikumist või pöörab eelmiselt mahasõidult ära. Tema võidab aega, et käik aegsasti sisse lülitada ja olla valmis kohalt võtmiseks. See kõik on teineteise mõistmiseks ja liikluse sujuvamaks muutmiseks. ...
No ma kirjutangi selle järgmise pealesõidu ootaja vaatepunktist, et pooltuledega sõitva ringil suunda näitava auto suunatuld pole võimalik näha enne, kui see auto on juba ringilt maha keeranud ja küljega ootaja poole, seega on minu vaatevinklist pohui, kas ta näitas või mitte.
Huvitav, mul on sääraseid määrdunudkollase suunatulega autosid olnud vast nädala peale üks... Mismoodi ei näe valgete tulede kõrval plinkivat kollast?

Suunatuli on teiste, mitte enda jaoks. Just nende  jaoks, kelle olemasolust juhil (veel) aimugi pole.
Oodates ringile pealesõidu võimalust ringil oleva juhi ees ootan mina isiklikult alati ära, et suunda näitav juht ka reaalselt suunatulejärgselt mahasõidult maha keeraks. Seetõttu sellises olukorras pole minu enda jaoks ringteele sõitu ootava juhina isegi vahet, et kas ringilt lahkuv juht näitab suunda või mitte.

Käitun nii seetõttu, et liikluses võib ja on ka tulnud ette "õpikuväliseid" arusaamatusi. Nt. teine juht võib ümber mõelda ja jätkata sõitu ringteel või on ta liiga vara suunatule sisse lülitanud ning soovib lahkuda hoopis järgmiselt mahasõidult. Nüüd kui mina talle puhtalt suunatule põhjal peateele ette sõidaks oleksin oma eesõiguse tõestamisega väga kehvas seisus. Eriti juhul kui teise juhi suunatule kasutamine, millest lähtusin, jääks sõna sõna vastu.

Eks algaja juhina lähtusin ise ka alguses kaasliikleja suunatulemärguandest ringteel ja seda kuni ühekorra autol nina peaaegu maha sõideti. Eks siis meenus kohe ka autokoolis pidevalt ülekorratud õpetus, et alati tuleb lähtuda seisukohast et teised autojuhid võivad olla idioodid, siis jõuad ka ise tõenäolisemalt tervena kohale.
Vasta

Iseenesest õige täiendus: pelga suunatule peale ei sõida ilmselt keegi välja. Või noh, kui ikka on vaja auto maha müüa LKF-le ja kaamera kenasti salvestab, siis "kerges jopes juhtimine" pole keelatudSmile Kui ikka näitab suunda ja ei keera maha, siis on tegu ju eriti Paha Kuri Teoga, mis väärib karistamist. Tuleb lihtsalt veenduda, et ilusasti vilkuv tuluke kenasti kaadris oleks.

OK, ülalolev on kirjutatud irooniaga, kui keegi nüüd kedagi v6sat kahtlustab ringidel passivat andmekaitseasutuse soovitsutele mittevastava kaameraga varustet autoga ...

Minu kirjutise mõte oli selles, et on viisakas märku anda, kuhu ollakse minemas, et teised ei peaks arvamisega oma ooteaega sisustama. Ning seda mitte ainult siis, kui sinivalge haruldane liik silmapiiril.
Vasta

(14-05-2019, 11:59 AM)honkomees Kirjutas:  No ma kirjutangi selle järgmise pealesõidu ootaja vaatepunktist, et pooltuledega sõitva ringil suunda näitava auto suunatuld pole võimalik näha enne, kui see auto on juba ringilt maha keeranud ja küljega ootaja poole, seega on minu vaatevinklist pohui, kas ta näitas või mitte.

Kas ksf! Honkomees palun seletaks, mismoodi need ringilt mahasõitnud auto suunatuled järsku nähtavaks muutuvad? Kui ta sõidab maha ENNE ootajat, siis jäävad ju suunatuled teisele poole, sest mahasõitja näitab parempoolset suunda.
Vasta

(14-05-2019, 12:35 PM)mossepower Kirjutas:  Oodates ringile pealesõidu võimalust ringil oleva juhi ees ootan mina isiklikult alati ära, et suunda näitav juht ka reaalselt suunatulejärgselt mahasõidult maha keeraks.

Ootasin bussiga ringile startimist, ringilt tuli sõidukas, suund sisse ja hakkas samale teele sisse sõitma, kus mina ootasin. Sain käigu sisse, liikusin paigast ja... kodanik tuli, ikka parem suund sees, uuele ringile... Kiiruselt ca 1-5km/h pidur põhja ja selja tagant lendas esiklaasi giid, kes seisis ("istu krt maas ja rihm peale!" nõuet eirates) selg sõidupoole vahekäigus. Käe sai ette, sõrmeluud läksid. Kuskil ajaloost on foto, leedukast kus on peajälg esiklaasis.
Pärast seda ei usu ma ühtki suunatuld, liigun, kui tee puhas. Soovitan ka teistele.


Vasta

isegi õppesõiduautod sõidavad valesti! õpilasi õpetatakse vales kohas rida vahetama ringi peal.jääb mulje nagu sõidetakse ringilt maha,kuid tegelikult vahetatakse rida ja sõidetakse otse.rida saab ka edukalt vahetada kahe mahasõidu vahel,mis ei tekita segadust teistele liiklejatele
Vasta

(14-05-2019, 17:22 PM)hulgus Kirjutas:  ei usu ma ühtki suunatuld, liigun, kui tee puhas. Soovitan ka teistele.
+1

_____________________________________
Kuldsete kätega soss-sepp.

Vasta

(14-05-2019, 20:07 PM)pljuhkam Kirjutas:  
(14-05-2019, 17:22 PM)hulgus Kirjutas:  ei usu ma ühtki suunatuld, liigun, kui tee puhas. Soovitan ka teistele.
+1

Selle eest inglasele ja prantslasele on suunatuli jumal. Kõik näitavad ja kõik ka näevad.  Nemad ei kokuta ringil, et kas tuleb või ei tule. Ja kiirused millega ringile tullakse puhta usalduse peale kaasliikleja vastu on ikka päris soliidsed. Seal polekski meie moodi võimalik liigelda nende liiklustiheduse korral. Küll on juhuseid kus tekib mõte, et kui oleks praegu jätnud maha keeramata.???

Aquila captas non muscas.
Vasta

(14-05-2019, 20:07 PM)pljuhkam Kirjutas:  
(14-05-2019, 17:22 PM)hulgus Kirjutas:  ei usu ma ühtki suunatuld, liigun, kui tee puhas. Soovitan ka teistele.
+1

No siis jääb mõnel ringil tipptunnil pikka aega ringile sõitmata.
Nt. Veerenni -Tehnika ringile Veerenni poolt tulles õhtul alates 16.30 .... On pikk ja pidev liikumine Tehnika - Tehnika suunas ja vahele saad ainult siis kui mõni pöörab Tehnikast Veerenni aga jõuad seda süstimist teha vaid siis kui pööraja suunda näitab. Ilma suunata pööraja puhul jääd reaktsioon aja vähenemise pärast hiljaks ja järgmisele jalgu.
Vasta

(14-05-2019, 21:11 PM)MeelisV Kirjutas:  No siis jääb mõnel ringil tipptunnil pikka aega ringile sõitmata.
Nt. Veerenni -Tehnika ringile Veerenni poolt tulles õhtul alates 16.30 .... On pikk ja pidev liikumine Tehnika - Tehnika suunas ja vahele saad ainult siis kui mõni pöörab Tehnikast Veerenni aga jõuad seda süstimist teha vaid siis kui pööraja suunda näitab. Ilma suunata pööraja puhul jääd reaktsioon aja vähenemise pärast hiljaks ja järgmisele jalgu.
Koolituse vahe Wink
Õppesõitu E tähe jaoks tegime ZIL 130-ga. Jäin anna teed märgi ees seisma.
Õpetaja kõrval küsib: miks seisma jäid?
-Auto tuleb...
- Mis auto?
-Lada (või oli see mosse)
-Ja mis auto meil on?
-Zil.
-Ja na....uijaa sa siis passid siin?

Eks siiani läheb vahel meelest, et  enam Zil-iga ei sõida, pole ühegi ringi juurde ööbima pole jäänud.

Aga lemmikring on siin 11 tänavat kokku, parema käe reegel ja suurema õigus, ei liiklusmärke, ei jooni. Jõulude ajal...
Vasta

Palun siinkohal kõigi kaasteeliste abi, et nii lollid surmad olemata jääks: https://www.err.ee/944681/juri-aarma-raa...telefoniga

Alati saab leida miljon põhjendust, miks just praegu peab telefoneerima, aga füüsikal on jummalast savi. Kosmosel ka. Küsigem siis vähemalt oma lähedastelt, miks nad sääraste lollustega tegelevad.

Mitte, et ma ise selle reegli vastu ajuti ei libastuks, aga on päris suur vahe, kas tarvitada telefoni sirgel põldudevahelisel teel pedaalides või teadaolevalt piiratud nähtavusega raudteeületuskohal aerutades.

Rääkimata sellest, et on täiesti vastutustundetu tuigerdada liikluses, nina telefonis ja klappides tagumas arutu tümman.

Samas - võib-olla ongi riskikäitumise lisandumise soodustamine üks Gaia viis arutult levima hakanud liigi arvukuse piiramiseks. Wink
Vasta

(23-05-2019, 10:36 AM)v6sa Kirjutas:  Palun siinkohal kõigi kaasteeliste abi, et nii lollid surmad olemata jääks: https://www.err.ee/944681/juri-aarma-raa...telefoniga
...
Antud juhtunust muidugi äärmiselt kahju ning telefoni kasutamine on tanitav kõiksugu liiklusvahendeid juhtides.

Küll aga kasutan ka ise soojal ajal jalgratast igapäevaseks liiklemiseks ning tahaks rääkida hoopis teisest probleemist, mis Tartu liikluses teravalt silma jääb: Mõned autojuhid ei tea kus ja kuidas ratta seljas jalgratturitele teed  andma peab ning see tekitab vahel arusaamatusi liikluses.

Et siis täpsemalt kui autojuht sooritab pööret teisele teele siis peab ta ka rattaseljas ratturile üleläigurajal või -kohal ka teed andma. Kui aga ülekäigurada või ülekäigukoht on samal teel, millel autojuht sõidab, siis ei pea.
On olnud üsna palju juhuseid kui autojuhid esimesel juhul ei taha teed anda ning teisel juhul jälle annavad teed kuigi ei peaks.

Viimasel ajal olen kuulnud ka seisukohta, et autojuhil on viisakas ratturile alati teed anda hoolimata eesõigusest kuna viimane on liikluses nõrgem või austusest rohelisema liiklemisviisi vastu. Mina sellega kohe kindlasti päri ei ole kuna liiklusseadus on siiski seadus mitte soovituste kogum, mida oma äranägemise järgi tõlgendada. Sellise "viisakuse" järgi võiks ka peateel veoauto anda teed endast nõrgemale pööret ootavale sõiduautole või siis tavaauto elektriautole kuna viimane on rohelisem. Niimoodi igaühe viisakuse järgi liiklemine muutuks ju täiesti absurdseks.
Vasta

https://tartu.postimees.ee/6690051/veoau...1464245293
Seegi õnnetus hüüdis tulles...
Neiule tervist ja edu paranemisel.
Vasta

Ma siis esindaksin seda teist poolt, kes arvab, et jalgratturile tee andmine on igati tervitatav ja järjest sagenev nähtus liikluses. Pluss poolepealt toimub ratturil rattaseljas sõites teeületus märgatavalt kiiremini kui sealt ratas käekõrval jalutades, ajavõit kõigile. Aga kõige tähtsam ja oluliseim on teed ületades silmsideme loomine autojuhi ja teeületaja vahel, ning seda olenematta kas oled jalakäija või rattur.
Vasta

Täna kella kuue ajal sõitsin kodu poole. Maantee oli sihuke kergelt looklev nagu meie maanteed ikka. Mingi hetk jõudsin järgi ühele ratturite grupile, kes tegelesid sportimisega kenal päiksepaistelisel õhtul. Olid ennast kenasti kahe-kolme kaupa kõrvuti üles rivistanud ja rodu ise oli ka üsna selline 20m pikk. Kuna nad olid haaranud enda alla terve rea ja eespool aina vonkles maantee, siis ei hakanud mööda kohe pressima vaid võtsin hoo maha ja jäin nende taha tiksuma. Tiksusin seal ja mõtlesin, et üks mopeedauto on kordi ohutum ja vähem segav maanteel kui taoline kooslus isikuid. Mopsiku pikkus on kolm meetrit ja üldiselt suudab mopsik ennast perve ligi hoida, selle grupi oma 20m pikk ja lai kui maz kallur. Mopsiku plekid ja jupid seisavad enamjaolt omal kohal, grupi jupid aga värisevad pedaalidel ja pendeldavad siia sinna poole nii kuis jumal või tuul või teel asuv kivike parasjagu juhatab. Hakkad neist mööda põrutama vastassuuna kaudu, vääratab mingi tegelase keps ja pool gruppi käib su auto rataste alt läbi enne kui arugi saad. Ei kiirenda korralikult, siis ei jõua ka mööda enne järgmist kurvi. Aga tundub, et maanteel rattaga suvaliselt liiklemine ongi mingi püha õigus...sport on püha ja kui vaja ikka keset teed vändata, siis nii ongi. Oleks siis tegemist mingi haruldase nähtusega, ma oleks vait kui sukk, aga sõitke natukene Tallinnast välja... 

Kust kulgeb piir, millal enam ei ole ilus või ei tohi keset maanteed ketti venitada? Kui ma näiteks homme lähen ja üksinda hakkan Tartu poole sõtkuma keset teed, kas siis on ok? Aga kui sõbraga koos, või kahe kahe lapsega või naine tõukeratta ja piimamannerguga või grupp vanureid kolmerattalistel? Millal on õigustatud maanteel terve ühe sõidusuuna enda alla võtmine ja autode normaalse liikumiskiiruse takistamine sportimise ülimuslikkusest lähtuvalt? Oskab keegi vastata?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(24-05-2019, 01:37 AM)viplala Kirjutas:  Täna kella kuue ajal sõitsin kodu poole. Maantee oli sihuke kergelt looklev nagu meie maanteed ikka. Mingi hetk jõudsin järgi ühele ratturite grupile, kes tegelesid sportimisega kenal päiksepaistelisel õhtul. Olid ennast kenasti kahe-kolme kaupa kõrvuti üles rivistanud ja rodu ise oli ka üsna selline 20m pikk. Kuna nad olid haaranud enda alla terve rea ja eespool aina vonkles maantee, siis ei hakanud mööda kohe pressima vaid võtsin hoo maha ja jäin nende taha tiksuma. Tiksusin seal ja mõtlesin, et üks mopeedauto on kordi ohutum ja vähem segav maanteel kui taoline kooslus isikuid. Mopsiku pikkus on kolm meetrit ja üldiselt suudab mopsik ennast perve ligi hoida, selle grupi oma 20m pikk ja lai kui maz kallur. Mopsiku plekid ja jupid seisavad enamjaolt omal kohal, grupi jupid aga värisevad pedaalidel ja pendeldavad siia sinna poole nii kuis jumal või tuul või teel asuv kivike parasjagu juhatab. Hakkad neist mööda põrutama vastassuuna kaudu, vääratab mingi tegelase keps ja pool gruppi käib su auto rataste alt läbi enne kui arugi saad. Ei kiirenda korralikult, siis ei jõua ka mööda enne järgmist kurvi. Aga tundub, et maanteel rattaga suvaliselt liiklemine ongi mingi püha õigus...sport on püha ja kui vaja ikka keset teed vändata, siis nii ongi. Oleks siis tegemist mingi haruldase nähtusega, ma oleks vait kui sukk, aga sõitke natukene Tallinnast välja... 

Kust kulgeb piir, millal enam ei ole ilus või ei tohi keset maanteed ketti venitada? Kui ma näiteks homme lähen ja üksinda hakkan Tartu poole sõtkuma keset teed, kas siis on ok? Aga kui sõbraga koos, või kahe kahe lapsega või naine tõukeratta ja piimamannerguga või grupp vanureid kolmerattalistel? Millal on õigustatud maanteel terve ühe sõidusuuna enda alla võtmine ja autode normaalse liikumiskiiruse takistamine sportimise ülimuslikkusest lähtuvalt? Oskab keegi vastata?

Mind isiklikult ajab ka selline kooslus närvi,kas meil on üldse lubatud kõrvuti sõita ratturitel(ka motomestel)?
Mina kunagi aastaid tagasi jäin lausa nende juurde seisma ja küsisin,et mis nemad arvavad mis saab kui näiteks peale pimedat kurvi on and kõrvuti mul ees,pidurdada ei jõua ja vastu tuleb auto,mina julgen kindlalt väita,et laupa ma vastutuleva autoga ei pane,tehke omad järeldused kes kannatajaks jääb.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: Jansa, 11 külali(st)ne