Ma olen kolm korda näinud välku enda lähedal maha löömas. Esimene kord oli kui välk laksatas minust 50m kaugusel meetrise läbimõõduga vahtra jala pealt minema (hiljem selgus, et vaher oli seest mädanikuga). Vaher kukkus teisele poole, muidu oleks ladvaga pihta saanud. Teine kord oli kui paar litakat paukus mu maja kõrval maha ja ma seda umbes 80+-m kauguselt kõrvalt vaatasin ja kolmas kord oli täna kus lajatas maja ümber kolm pauku mättasse, kaugus umbes 100-200m minust. Iga kord kui ma olen sellele sündmusele lähedal seisnud, olen kuulnud hästi tugevat vilinat, umbes nagu oleks jõhkra surve all olevale survepaagile auk sisse löödud ja sealt pääsev surve tekitab sellise kõrge heliga vilina, hääl ongi umbes nagu tiuu või viuu, alguses kõrgem ja siis viliseb madalamaks, mitte ühtlane vilin. Kestab alla sekundi või umbes sinna kanti. Kusjuures, kõigepealt sähvib välgunool ära, kohe peale seda käib vilin ja raksatus järgneb hiljem. Siinkohal oleks paslik täpsustada, et tegemist on siiski sekundi/kahe ringis oleva ajanihkega maksimaalselt. Raksaka heli tekib vist kuskil mujal ja levib kuuldekaugusele mingi viivisega aga just see vilin... Kui kaugemalt välku olen näinud, siis seda heli pole kuulnud kordagi, seda heli nagu ei eksisteerikski kui kaugemal oled sündmusest. Teab keegi, mis heli see on ja millest/miks tekib?
Miks see heli tuleb, ei tea. Aga ilmselgelt vanataat neljandat korda enam ei hoiata. Mina igatahes hoiduks sinu asemel väljas kooserdamisest edaspidi....
(Seda postitust muudeti viimati: 09-06-2019, 08:02 AM ja muutjaks oli aavu.)
http://www.lightningmaps.org/?lang=en
Praegugi sähvib Jõhvist lõunapool.
No püssikuul pidavat ka vilistama. Eks see aerodünaamika küsimus ole kui keha suurel kiirusel läbib õhku. Kas äike on keha või nähtus või miskit muud? Kusagilt kooliajast justkui tuleb mingi jutt, et plasmavoog läbib õhutühja kanalit. Või vastupidi, ei mäleta enam. Tekitab õhutühja kanali? Eks see kanal peab ka sulguma, tekitades jälle heli.
Lapsena jälgisin kaugemalt puulõhkumist, pauk käis sel hetkel kui kirves peakohal oli.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
(09-06-2019, 01:09 AM)viplala Kirjutas: Ma olen kolm korda näinud välku enda lähedal maha löömas. Esimene kord oli kui välk laksatas minust 50m kaugusel meetrise läbimõõduga vahtra jala pealt minema (hiljem selgus, et vaher oli seest mädanikuga). Vaher kukkus teisele poole, muidu oleks ladvaga pihta saanud.
Ma ei usu, et see vaher oli 50m kõrgune, või jooksid kohe peale pauku lähemale?
(09-06-2019, 01:09 AM)viplala Kirjutas: Ma olen kolm korda näinud välku enda lähedal maha löömas. Esimene kord oli kui välk laksatas minust 50m kaugusel meetrise läbimõõduga vahtra jala pealt minema (hiljem selgus, et vaher oli seest mädanikuga). Vaher kukkus teisele poole, muidu oleks ladvaga pihta saanud.
Ma ei usu, et see vaher oli 50m kõrgune, või jooksid kohe peale pauku lähemale?
Võis ka mingi teine kõrgus olla, näiteks 20m, ei mõõtnud ja tegelikult ei huvitanud ega pööranud sellele tähelepanu ka kuni siiani. Ja tegelikult pole erilist vahet käib see litakas 20 või 50m kaugusel, kepsu võtab täpselt ühte moodi värisema...
Elektrimehed, aidake diagnoosida üht lambiviga Inglismaal. Laualamp lihtsa kaablil paikneva ON/OFF lülitiga, töötab 15 - 20 sekundit. Soovitasin pirni ära vahetada (GU10 LED), sama jama. Ainuke asi, mida oskaks veel arvata on kaitse, mis on UK pistikutel sees, aga pole nii elektrimees, et öelda, et kas see oleks tehniliselt võimalik, et kaitse hakkab millegipärast jamama? Ülejäänu on ju lihtsalt ühendused, mis ei saaks tekitada sellist varianti, et natuke aega töötab.
Muidugi on veel teoreetiline võimalus, et ka ostetud teisel pirnil midagi viga...
LEDi voolutarve on pea olematu. Käivitusvoolu tal natuke rohkem.
Auto peal leedidele üleminekul hakkas juhtuma tihti selliseid asju, et ei põle. Kontaktide ja ühenduste koha peal tekib katkestus. Võimsamad pirnid "keevitasid" halva ühenduskoha kinni. Leedid enam mette.
Võib olla nii, et algul suurem käivitusvool loob kontakti, mis väiksema tarbe juures katkeb.
Proovi tööle panna hõõgniidiga.
(Seda postitust muudeti viimati: 10-06-2019, 23:19 PM ja muutjaks oli Kult.)
Lihtne variant kuidas välistada kas on kaitse või mitte, on asendada kaitse kruvikeeraja otsikuga(see väike vahetatav junn, soovitataval suurem kuuskant või ristpea), sobib väga täpselt, olen ise seda hädapärast korduvalt teinud kui kaitse läbi ja vaja tööriista kasutada.
edit: proovi ka mõnest teisest vooluringist - mis on kilbis teise kaitsme alt. Ehk siis kui ennem proovisid magamistoast, siis nüüd köögist vms.
Kaitsele võiks mässida juurde max paar kiudu peenikest traati kuid kindlasti ei tohi kaitset asendada naela, kopika või mõne muu käepärase asjaga, mis on jämedam, kui juhe.
Fooliumit leiab ka igast majapidamisest.
Kas keegi oskab öelda kust oleks sootsalt võimalik hankida katuseplekki umbes 60 ruutu. Autode varjualused, nn,ajutised,mul kaetud erinevate tentidega kuid naaber tegi lageraiet ja tõi mu mitte kõige ilusamad katused metsast välja. Vaja nagu ajutise elu olu pikendada-ilustada. Oli neid pleki jääkide pakkujaidki kunagi aga vist tegevuse lõpetanud. Ehk kellegil mõtteid.
(11-06-2019, 21:55 PM)Sm.Autojuht Kirjutas: Kas keegi oskab öelda kust oleks sootsalt võimalik hankida katuseplekki umbes 60 ruutu. Autode varjualused, nn,ajutised,mul kaetud erinevate tentidega kuid naaber tegi lageraiet ja tõi mu mitte kõige ilusamad katused metsast välja. Vaja nagu ajutise elu olu pikendada-ilustada. Oli neid pleki jääkide pakkujaidki kunagi aga vist tegevuse lõpetanud. Ehk kellegil mõtteid.
toode tahab ratsa rikkaks saada ja müüb jääke enam-vähem täie hinnaga.
varem sai laomeestelt otse ka. siis oli hind mõistlik. aga see rõõm lõppes ammu.
(12-06-2019, 09:09 AM)diesel Kirjutas: toode tahab ratsa rikkaks saada ja müüb jääke enam-vähem täie hinnaga.
varem sai laomeestelt otse ka. siis oli hind mõistlik. aga see rõõm lõppes ammu.
lisaks kõik jäägid ühes hunnikus kriibitud kraabitud ja kvaliteet olematu.arukülast saab soodsalt uut ja ka neemest saab uut mis soomest pärit.