[wagoneer]

Tuttav ostis omale elamise kevadehakul. Tagahoovis(krunt on 2ha) oli üks suht lössi vajunud katusega hoone. Korralikud paekiviseinad,aga katus tiba lohkus. Loopis selle hoone tühjaks(see mingi 150m2) ja siis avastas mingi keldri? laadse asja veel sealt hoonest. Selline 2x2m ja kõrgust napp 1,6m. Ja seal augus oli kaks mingi imeliku suurusega (äkki 150L) vaati. Üks oli poolik ja teine täis. Korgid olid valatud mingi vahalaadse asjaga üle. Vaatides sisaldus bensiin
Viimane kord kui seal elamine fikseeriti oli 30+ aastat tagasi.
Vaati avades lõi ninna nõukaaja bensulõhn(jah,ma veel mäletan,sest siis oli mul säärekate aeg).
Mis marki see seal sees on ei tea keegi. Kallasime lonksu maha ja süütasime. Krt,pauh ja põles. Järgmisena läks tema vanasse murutraktorisse(john deer) bens sisse. Töötas ilma mingi probleemita 30min niidutsükli. Süües kasvab isu ja järgmisena läks põllurallikaks ostetud opljaad agooniasse bens sisse. Noh see muidugi vanakooli pill kah,aga töötas.

Kergelt nagu tekki küsimus,et mida vi**u meile täna müüakse bensu pähe. Bensulaadset toodet??

Aga tegime ka loomkatsega algust. Nimelt poolik tünn sai tühjaks ja läksime ostsime gayrõngast samuti pool tünni 98 bensiini samasse vaati. Korgi lasime ka sulavahaga üle ja panime samasse auku tagasi. Kuna tal ilmselt ehituse järg sinna enne 4..5 aastat ei jõua,siis las laagerdub seal.

[ZIL 131]

Ega see vein pole  Kõhklused, et raha raiskamine  4 - 5 aasta pärast saad ehk jaanituld süüdata.

[wagoneer]

No hariduse huvides kõigeks valmis Ja no tegelt on haige huvi ka ikka,et miks see veneaegne? bensiin seal veel põlemisvõimeline oli. Ja karpaga oopel agoonia sellega isegi sõitma oli nõus. Kuigi selle tünni põhjas oli ka miskit sadestust meenutavat. Aga lõket süütas see sade ikka pauguga
Vägisi tahaks ikkagi öelda,et vanasti oli muru rohelisem ja taevas sinisem.

Omal esivanemate kodust krooni alul viimati ostetud ahjuküte kesküttele sai ka mõned aastad tagasi maaalusest tünnist välja pumbatud. Kui vesi(mis oli mahutisse imbunud) sai eraldatud läks oiloni põletis läbi nagu muiste.

Ei oskagi arvata kas tegu kapitalismi tunnustega või EU üüber nõuetega elimineerida kütusest kütus ja asendada see muu analoogsega. (noh nagu poes müüdav juustulaadne toode). Krt lõhnab ikka kapitalismi järgi natuke

[honkomees]

...EU üüber nõuetega elimineerida kütusest kütus ja asendada see muu analoogsega... Krt lõhnab ikka kapitalismi järgi natuke

Aamen! MOTT!

[veix__]

Vanasti oli oktaaniarvu tõstmiseks bensiinis plii, nüüd juba palju aastaid "mingid muud ained". Etanooli lisamisest rääkimata.

[Daff]

Vanasti oli oktaaniarvu tõstmiseks bensiinis plii, nüüd juba palju aastaid "mingid muud ained". Etanooli lisamisest rääkimata.

"Neid mingeid muid aineid" olen ka ise eestisse toonud. Tonniste kottidega roosad graanulid nagu veneaegne kaaliväetis.  Lõhnas kergelt äädika järele. Piltlikult öeldi, et 95tegemiseks kulub üks labida täis ja 98 jaoks kaks seda muud ainet.

[Mossemees]

Toornaftaga seoses selline lugu, et üks minu kunagine tuttav vanem mees, NA eruohvitser, rääkis, kuidas elu teda Suurel Kodumaal päris paljudesse erinevatesse paikadesse viis. Sattus kord lõuna poole kah, kusagile Tšetšeenia kanti vist. Aeg, ma arvan, võis olla vast kuuekümnendate lõpupoole või seitsmekümnendatel. Sõbrunes ajapikku seal veidi ka mõne kohalikuga ja üks kutsus ta lõpuks omale külla. Näitas maja, näitas maja ees olevat uhket kaevu, mis hiljuti valmis saanud ja väga head vett andis. Viis maja taha ja näitas ka ilusat aeda, kus igasugu virsiku- ja mandariinipuud kasvanud. Aga minu tuttavale hakkas silma, et aia nurgas on veel üks kaev. Küsinud siis, et kulla mees, milleks sulle kaks kaevu? Kohalik ei tahtnud esiti rääkida, lõi käega, et ah, see mingi vana... Aga hiljem, kui juba väikesed joogid tehtud, kutsus siiski ka seda teist kaevu vaatama. Oli naftakaev. Sealkandis oli toornafta maapinnale väga lähedal ja sealt ta seda siis vastavalt oma vajadustele ammutaski. Lasi mingist samakaaparaadi laadsest seadmest läbi ja saadud ollusega kõikvõimalikud Mossed-Gazikud-Uazikud jne. liikusid probleemideta. 
 Huvitav, kas ja kuidas praegu Eestis eraisik toornaftt osta saaks? Põrutaks selle kah läbi torude ja olekski korralik ja solgivaba bensiin olemas. Teoreetiliselt peaks ka praeguse bensiinilaadse tootega sama teha saama, kuna etanooli ja bensiini aurustumistemperatuurid on erinevad - ühte anumasse saad olluse, millega mootor auklikuks ei roosteta, teise midagi sellist, mis ideaalis omale külmarohuks kõlbab. Või vähemalt grilli süütamiseks jm. tehniliseks otstarbeks ikka.

[zazik]

Teoreetiliselt peaks ka praeguse bensiinilaadse tootega sama teha saama, kuna etanooli ja bensiini aurustumistemperatuurid on erinevad - ühte anumasse saad olluse, millega mootor auklikuks ei roosteta, teise midagi sellist, mis ideaalis omale külmarohuks kõlbab. Või vähemalt grilli süütamiseks jm. tehniliseks otstarbeks ikka.

Mitte ainult teoorias, vaid ka praktikas. Selle jaoks ei ole mingit samakaaparaati vaja, ainult puhast vett. Kui kütusele lisada vett, seob alkohol selle endasse ja muutub seetõttu bensiinist raskemaks. Mõne aja pärast tekib anumasse 2 selgesti eristatavat kihti, millest alumine on vee ja piirituse segu, ülemine suhteliselt puhas kütus. 

Protsess on muidugi parajalt tüütu ja aega/tähelepanu nõudev, et muutuda mõttetuks. Lihtsam on osta autodesse 98 ja väikemootoritesse Aspenit.

[ZIL 131]

Kas nõukogude ajal ei leiutatud miskit bensiini ökonoomitamise jaoks? Tilkutati sisselaskesse vett lisaks bensiinile? Seal sai bensiin ja vesi kokku alles sisselasketraktis.

[tamburiin]

Toornaftaga seoses selline lugu, et üks minu kunagine tuttav vanem mees, NA eruohvitser, rääkis, kuidas elu teda Suurel Kodumaal päris paljudesse erinevatesse paikadesse viis. Sattus kord lõuna poole kah, kusagile Tšetšeenia kanti vist. Aeg, ma arvan, võis olla vast kuuekümnendate lõpupoole või seitsmekümnendatel. Sõbrunes ajapikku seal veidi ka mõne kohalikuga ja üks kutsus ta lõpuks omale külla. Näitas maja, näitas maja ees olevat uhket kaevu, mis hiljuti valmis saanud ja väga head vett andis. Viis maja taha ja näitas ka ilusat aeda, kus igasugu virsiku- ja mandariinipuud kasvanud. Aga minu tuttavale hakkas silma, et aia nurgas on veel üks kaev. Küsinud siis, et kulla mees, milleks sulle kaks kaevu? Kohalik ei tahtnud esiti rääkida, lõi käega, et ah, see mingi vana... Aga hiljem, kui juba väikesed joogid tehtud, kutsus siiski ka seda teist kaevu vaatama. Oli naftakaev. Sealkandis oli toornafta maapinnale väga lähedal ja sealt ta seda siis vastavalt oma vajadustele ammutaski. Lasi mingist samakaaparaadi laadsest seadmest läbi ja saadud ollusega kõikvõimalikud Mossed-Gazikud-Uazikud jne. liikusid probleemideta. 
 Huvitav, kas ja kuidas praegu Eestis eraisik toornaftt osta saaks? Põrutaks selle kah läbi torude ja olekski korralik ja solgivaba bensiin olemas. Teoreetiliselt peaks ka praeguse bensiinilaadse tootega sama teha saama, kuna etanooli ja bensiini aurustumistemperatuurid on erinevad - ühte anumasse saad olluse, millega mootor auklikuks ei roosteta, teise midagi sellist, mis ideaalis omale külmarohuks kõlbab. Või vähemalt grilli süütamiseks jm. tehniliseks otstarbeks ikka.

  Sellel jutul on tõsi taga. Kunagi töökaaslane rääkis, et sattus kesk-aasiasse tuttavale külla. Temalgi oli aias kaev, kust nafta läks otse kamassi paaki.
Olin tollal kümme aastat tagasi suht skeptiline. Kuid mõned aastad tagasi väiksel lõuna-venemaa tuuril käisin Kalmõkkias, Elista kohalikus muuseumis, kus oli eksponeeritud muude loodusvarade hulgas ka kohalik nafta klaaspudelis. See ei ole selline must pigi mida telekas näeb, mis meres hulpides linde tapab. Pudelites oli ilus kollane läbipaistev aine, nagu meie toidu rapsiõli.

[Daff]

Vaadake, toornaftat on kahte sorti. Piltlikult öeldes must ja valge nafta. Tšetseenias ja Leedus Putinge lähedal on just need valge nafta leiukohad. 
Rafineerimine  valge nafta korral on vähe ressurssi nõudev ja selle pärast on Tšetseenia toornafta väga hinnas.
90 alguses kui oli kütuse kriis siis leedukad pumpasid Putinge juures seda naftat ja see läks otse ilma keetmata viljakuivatite kütteks.

[zazik]

Kas nõukogude ajal ei leiutatud miskit bensiini ökonoomitamise jaoks? Tilkutati sisselaskesse vett lisaks bensiinile? Seal sai bensiin ja vesi kokku alles sisselasketraktis.

Olid tõesti sellised süsteemid. Eriti hästi toimis minu teada GAZ-i R6 mootori puhul. Kütusesääst olnud märkimisväärne ja mootorile olevat ka muidu hästi mõjunud.

[Mossemees]

Kas nõukogude ajal ei leiutatud miskit bensiini ökonoomitamise jaoks?

Soojenduse mootor "leiutati" tööautol spidomeetri taha   .

[motamees]

Kas nõukogude ajal ei leiutatud miskit bensiini ökonoomitamise jaoks? Tilkutati sisselaskesse vett lisaks bensiinile? Seal sai bensiin ja vesi kokku alles sisselasketraktis.

Olid tõesti sellised süsteemid. Eriti hästi toimis minu teada GAZ-i R6 mootori puhul. Kütusesääst olnud märkimisväärne ja mootorile olevat ka muidu hästi mõjunud.

Ju siis ikke nii hää polnud, muidu oleks siiamaani kasutusel.
Tegelikult polnud sääl vett vaja segada bensiiniga. Lihtsalt töötakti ajal aurustunud vesi annab põlemisele vunki juurde, teoorias. Praktikas ilmselt niiväga mette. Meil siin keemikuid olemas, kes võivad seda protsessi lahata teoreetiliselt.
Mootorile hästi mõjumine on kahe otsaga asi. Küünlad teeb puhtaks (ise näinud) ja ilmselt ka põlemiskambri. Väideti aga, et niiskus rikub õli ja muidu metalli.

[viplala]

Kas nõukogude ajal ei leiutatud miskit bensiini ökonoomitamise jaoks? Tilkutati sisselaskesse vett lisaks bensiinile? Seal sai bensiin ja vesi kokku alles sisselasketraktis.

Olid tõesti sellised süsteemid. Eriti hästi toimis minu teada GAZ-i R6 mootori puhul. Kütusesääst olnud märkimisväärne ja mootorile olevat ka muidu hästi mõjunud.

Enamus selliseid süsteeme toimisid ainult kasutaja kõrvade vahel. Kuulub samasse kategooriasse igasugu tablettide ja magnetitega kütusevoolikute ümber. Kui inimene hakkab juba pingsalt jälgima nii kütusekulu kui oma tegevust gaasiga ümberkäimisel, siis see ka mõju avaldab. Vee lisamisega kütusele pole siin miskit pistmist. Ainus taoline leiutis mis ökonoomitamisele tõesti mõju avaldab, on tennisepall gaasipedaali all ja seda eriti võimsamate mootorite puhul.

[Daff]

Oli üks traktor kolhooside algusajal, vist KD ehk kata millel oli sisselaske kollektori vahel lihtne elementaarkarburaator just nimelt vee jaoks. 
Isa rääkis, et sügisel kündmise ajal andis täitsa tunda kui vesi otsa sai. Nii et päris kõrvade vahel ainult asi pole. Lihtsamal mootoril on veest isegi abi.

[viplala]

Oli üks traktor kolhooside algusajal, vist KD ehk kata millel oli sisselaske kollektori vahel lihtne elementaarkarburaator just nimelt vee jaoks. 
Isa rääkis, et sügisel kündmise ajal andis täitsa tunda kui vesi otsa sai. Nii et päris kõrvade vahel ainult asi pole. Lihtsamal mootoril on veest isegi abi.

Selleks peab teadma täpselt mida vesi seal mootoris tegi ja kuidas mootori süsteem töötas ning milliseid kütuseid kasutati jne. Võibolla kasutati vett seal tänapäevase intercooleri asemel, võibolla mingi selle aja kütuste omaduste pärast vms. Võibolla oli terve mootor konstrueeritud vastavalt, et oleks vajadus veega mängida. Kuid see kõik ei laiene automaatselt kõikidele mootoritele maailmas ning rusikareegliks ökonoomsuse saavutamisel. Ainus teema võiks olla jahutus, kuid ka seal tekib küsitavusi tänapäevaste teadmiste kõrval. Esiteks miks peaks võtma silindri mahtuvusest ära veega ruumi, kui seda annaks säilitada intercooleri kasutamisega. Vesi põlemisel kasulikku rolli ei mängi, pigem toob litakat alla. Vee osakaalu suhtes saaks vabalt rohkem kütust või õhku silindrisse juhtida. Olen kuulnud ka sellist väidet, et vesi lõhustub silindris vesinikuks ja hapnikuks, mis on minu meelest samuti täielik jama.

Kui keegi mulle ära seletaks kuidas tõstab vesi mootori võimsust... Ka ökonoomsus peaks läbi võimsuse kasvu tekkima, sest vastasel juhul on tegemist mootori kägistamisega, mis sobib mu teooriaga vee omaduste suhtes kütuses, ülihästi.  Omaette teema on muidugi persetunnetus rooli taga. Üldiselt kipub ka see olema kaldu vastavalt sinna poole mida parasjagu usud või sumpsist kuuled. Momendil jääks vee suhtes vägagi kahtlevale seisukohale.

[Daff]

Nüüd tekkib olukord mis on siin juba olnud.
Tõin kunagi näite Porsche maailmast, süütesüsteemi eripärast. Oma silmaga nägin 12 sil.Porsche võidusõidu mootorit Stuti muuseumis ja lugesin selle mootori kohta infotahvlit.
Üks lgp.ksf ütles, et tema ei usu seda  ja suutis väidetavalt valemitele tuginedes Porsche inseneride leiutise põrmustada.
Sama kehtib selle kata veelisamise kohta. Kui insenerid selle asja sinna panid siis mitte ilma asjata.
Tasuks meeles pidada, et see oli julgelt üle poole sajandi tagasi. Tehnika oli lapsekingades. Ja hakata rääkima intercoolerist ja millest veel ei sobi teps tolle aja konteksti.

[onemanband]

Selle vee pritsimise kohta on pikem artikkel ingliskeelses Wikipedias. Kuna veel on suur erisoojus siis vee aurustumisega vähendatakse põlemiskambris temperatuure. Põhiline eelis tekib turbomootorites, kuna madalama tempratuuriga suureneb kütusesegu tihedus ja väheneb detonatsioonioht. Mälu järgi oli Saab esimene kes seda masstoodanguautole pakkus, kui Saab 900 Turbo turule toodi.

[viplala]

Sama kehtib selle kata veelisamise kohta. Kui insenerid selle asja sinna panid siis mitte ilma asjata.
Tasuks meeles pidada, et see oli julgelt üle poole sajandi tagasi. Tehnika oli lapsekingades. Ja hakata rääkima intercoolerist ja millest veel ei sobi teps tolle aja konteksti.

Selleks ma kirjutasingi, et peaks teadma täpselt selle mootori ehitust ja miks seda vett sinna lasti tol ajal. Ma ei rääkinud, et seda pole olnud või asi ei töötanud siis sellel mootoril   Siiski tundub, et just tänapäevast intercoolerit see teema asendaski seal.

Ma kahtlen teemas, et juhul kui võtta täna suvaline auto, näiteks gaz53, siis saame vee lisamisega silindrisse hüppelise võimsuse tõusu. Siinkohal oleks tennisepall gaasipedaali all sama efektiivne.

Kui vaadata tänapäeva ja tänast turbomootorit ning veega gaaside jahutamist, siis isegi sellises süsteemis peaks olema tavaline intercooler suurema kasuteguriga kui vee söötmine silindrisse, sest vee aurud võtavad oma ruumi silindris lihtsalt ära ja kasu on küsitav intercooleri kõrval, mis jahutab õhku nii, et ruum alles jääb õhu või kütusesegu jaoks, mis omakorda tõstab reaalselt võimsust tänu kasuliku materjali lisandumisele.  

Teisisõnu, vesi ei tekita iseenesest suuremat energiahulka kütusest vaid ainult jahutab gaaside tempi, samas võttes enda alla suure osa kasulikku ruumi silindris. Vabalthingavatel mootoritel peaks olema üsna kahjuliku tegevusega võimsuse suhtes.