Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 2)

(06-08-2019, 00:05 AM)veix__ Kirjutas:  Panustan ka veidi varasemale ajale, sest vanaema sõnul olevat juba marga ajal olemas olnud. Rolleyes 

Siia juurde teine küsimus: mida MTM ja MTF (vene F) veneaegsel "sekretno" kaardil võisid tähendada?

Kõik veneaegsed sõjaväes kasutatavad topokaardid olid märkega "sekretno". Miks seda teab vaid sõjaväe topograafide selts. Mõõtkava oli täpsem, kõrgus ja sügavusjooned olid peal, ka üksikud objektid olid vihjatud. Täpsus oli enam-vähem võrdne tsaariaegsete verstakaartidega. Lihtsalt koos sõjatehnika arenguga hakati märkima nt jõgede voolukiirust, sügavust ja laiust, sildade kandejõudu, koolmete sügavust jms lisandeid. Lühenditest niipalju et venelased nagu ka ameeriklased armastavad ainult neile arusaadavaid ja sageli seosetuid lühendeid, MTM nt "metallsild" vms

молочно-товарная ферма
машинно тракторная мастерская

... näiteks.

Подпись МТС или МТМ рядом с названием пункта указывает на наличие в нем машинно-тракторной станции или мастерской.

МТФ — молочно-товарная ферма.

Veel seletusi: http://yar-strike.ru/kunena/radiosvyaz-t...sgistsentr

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!

(05-08-2019, 18:26 PM)Talupoeg taluja Kirjutas:  Õhtust!
Rabasin ka riiulilt paar kivi... Big Grin 

Väiksemal käkil näib olema fragment trilobiidi sabakilbist. Suurel käkil isend on mingi ammoniit. Ka täiesti tavalised meie maal.

Kui suur on auto velje ventiiliava läbimõõt (tihtrehvi puhul)? Kas 11,3 võiks olla õige number?

Kuidas mõõta kuivema puitmaterjali niiskusesisaldust? Mul on olemas Hiina niiskusemõõtja, mille kaks klemmi tuleb puu sisse suruda ja siis ta peaks protsenti näitama. Juhul, kui puidu pinnakiht on mingil põhjusel kuivem, siis ei näita ta aga midagi. Riidas kuivanud halu puhul näitab 17-18%, mis tundub täitsa usaldusväärne. Kui suruda klemmid kuivemasse puutükki (näit toa uksepiita), näitab 0,0%, mis ei saa põhimõtteliselt tõsi olla.  Üldse on raske alla selle 17-18% mõistusega usutavat protsenti ekraanile saada. Üle selle tunduvad näidud OK. St toore materjali puhul pole probleemi, võib kontrollida mitmest kohast ja kokkuvõttes mingi järelduse teha.

Loogiliselt võttes niisugune kaheklemmiline niiskusmõõtja saabki mingi taolise tulemuse väljastada kuna pealmine puidukiht, mis on klemmide vahel, võibki väga kuiv olla ja voolu mitte juhtida. Kuidas siis enamvähem usaldusväärselt ja ilma übertehnikat omamata kuivemate (st niiskust alla 18%) puuhalgude ja plangumaterjali või prusside niiskust mõõta?

orgid pikemaks?

(09-08-2019, 13:42 PM)Envir Kirjutas:   Kuidas siis enamvähem usaldusväärselt ja ilma übertehnikat omamata kuivemate (st niiskust alla 18%) puuhalgude ja plangumaterjali või prusside niiskust mõõta?

Puuri 2 auku, suska sinna isoleeritud külgedega orad ja mõõda terviseks!

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

Tisleripuidul mõõdeti vanasti niiskust nii, et lõigati plangul meetrine jupp maha ja siis keskelt võeti andmed. Üldiselt peaks saama ka liistunaelad sügavamale puitu lüüa ja nende pealt andmed võtta. On olemas ka ilma teradeta mõõtjaid, need mõõdavad magnetlainetega, kuid odavad taolised hiina omad peksavad kõik segast, sest ei suuda piisavalt tugevaid magnetlaineid tekitada ja mõõt tuleb puidu ülemiste kihtide pealt. Odavamad teradega hiinakad suudavad mõõta kuskil 6/8-40% vahemikku, mis on üsna nutune ja sobibki rohkem küttepuu niiskuse mõõtmiseks, samas märg puu on niiskem kui 40%, seega ei saa ülevalt otsast ka õigeid andmeid nagunii kätte. Aga alis müüakse ka vähe täpsemaid aparaate, umbes samas hinnaklassis. Üldiselt tasuks enne ostu teha väikesed uurimistööd youtubes. Näiteks sellel lubatakse 2%-70% mis on juba väga hea... https://www.aliexpress.com/item/32885207209.html aga neid on veel.


Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

Kasutan mingit 25€hiinakat, displei ja 4 sorti.
"kalibreerisin" mingi hirmkalli prohvikaga, läks teatud puiduliikide osas päris +/-1%  kokku. Mõõtmiseks 2x 1mm auku ette ja kahvel põhja. 75mm plangu puhul näitab väga ebasobivaid numbreid, pinnalt on palju meeldivamad.
Küttepuude mõõtmiseks rohkem kui küll.
On ka händimännist soetatud 10€ dioodidega asi. Suurusjärku näitab kenasti. puuliike jm nuppe asju ei ole.
Kiireks käepäraseks mõõtmiseks on vana hea tõde "kuiv, et kõliseb", kui kaht tükki kokku lajatad ja kõlina asemel nätsub, siis mööbliks ei tasu teha. Teine hea tunnus, eriti pehmete puuliikide osas on masinal höövedamine, kui laast on pikk ja kipub ummistama, siis on toores, kuiv materjal annab väikese laastu.


hmm, tegu vist ülemõtlemisega.
jutuks ju küttepuu halud.
võta kerves, löö mõni jämedam pooleks ja siis saad ju seest mõõta.

(09-08-2019, 18:49 PM)diesel Kirjutas:  hmm, tegu vist ülemõtlemisega.
jutuks ju küttepuu halud.
võta kerves, löö mõni jämedam pooleks ja siis saad ju seest mõõta.

ei ole tegu ülemõtlemisega, küsiti ju 
Tsitaat: ilma übertehnikat omamata kuivemate (st niiskust alla 18%) ... plangumaterjali või prusside niiskust mõõta?

täpsemalt oli siiski öeldud - puuhalgude ja plangumaterjali.
kui peenemaks ajada, siis eeldades, et plangud loetud ja jupitada ei saa,
siis mõlemalt pinnanäidud ja seejärel halgude võrdlev näit sisemuse kohta ja saab
üsna usutavalt ka tuletada midagi plankude sisu kohta.

Miks aukude puurimine ja isoleeritud küljega teravikud ei sobi? Nii saab minimaalse kahjuga materjalile selle sisemusest näidu võtta.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

(09-08-2019, 22:31 PM)Marko Kirjutas:  Miks aukude puurimine ja isoleeritud küljega teravikud ei sobi? Nii saab minimaalse kahjuga materjalile selle sisemusest näidu võtta.

Miks peavad küljed isoleeritud olema? Sügavamal on niiskuse aste suurem, seega pole ju vahet mis pinna pool toimub kuivemas puidus?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

Esiteks ei pruugi sügavamal niiskus suurem olla, oleneb asjaoludest.
Aga küljed peavad olema isoleeritud seepärast, et ei puutuks juhuslikult augu seintega kokku ja tekitaks täiendavaid vooluringe. Tsipa keeruline, aga umbes sama, nagu takistid paralleelselt.
Kui viitsid, katseta kahe puitu keeratud kruviga ja kahe isoleeritud teravikuga. Kruvidega näitab sama puutükk ikka väga palju vett vist?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

(10-08-2019, 00:03 AM)Marko Kirjutas:  Esiteks ei pruugi sügavamal niiskus suurem olla, oleneb asjaoludest.
Aga küljed peavad olema isoleeritud seepärast, et ei puutuks juhuslikult augu seintega kokku ja tekitaks täiendavaid vooluringe. Tsipa keeruline, aga umbes sama, nagu takistid paralleelselt.
Kui viitsid, katseta kahe puitu keeratud kruviga ja kahe isoleeritud teravikuga. Kruvidega näitab sama puutükk ikka väga palju vett vist?

Oot oot, juhul kui sügavamal ei ole niiskus suurem kui ülal pool servades, mida vittu seal sügaval siis üldse mõõta? Teiseks...niiskuse mõõtja mõõdab siiski suurima niiskuse nn. tasapinda puidus (andke mulle andeks kõik teoreetiliselt tugevad füüsikud siinkohal) . Juhul kui sa just ei taha vihma käest toodud puidu pinnaniiskust mõõta, vaid puidu üldist taset, siis pead siiski mõõtma sisepinda. Mida suurem on niiskus mingil tasapinnal, seda rohkem sealt voolu läbi läheb. Keskel on puidus tavaliselt enam niiskust, kuna aurustumine on puidu keskosast kordi rohkem raskendatud kui väliskülgedelt. Seega on tavaliselt puidu niiskus ikka puu keskele koondunud (me ei räägi praegu eluspuidust) Kui me hakkame nüüd isoleerima väljapool oleva kuivema puidu voolujuhtimist, seespool olevast märjemast puidust, siis olgem ausad, see on lollus ruudus. Puu sees/keskel on niiskus tavaliselt suurem ja niiskusemõõtja mõõdab niiskust, ehk vett puu sees, ehk läbi vee ja soolade minevat voolu, mis annab niiskusemõõtjale andmed, ehk voolu läbivuse ehk takistuse, või mis iganes teema seal... punkt. Mida suurem on vee sisaldus, seda rohkem muutub takistus. Keskel on vett rohkem, seega ei koti karvavõrdki kui palju on servades puit kuivem parasjagu. Kuivem puit ei muuda andmeid, märjem muudab. Märjem on keskel, kuivem ei puhu pilli, kui just räästa alt vettinud pakku ei mõõda millel on tõesti sisemine olustik kuivem. See aga on rohkem erand kui reegel ja ei oma siinkohal erilist tähtsust.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

küsimus tarkadele,et kaua võiks olla veneaegse alu kaabli eluiga?peakaitse 40A ja ilmselt selle järgi ka kaabel,kaabel üsna jäme silma järgi pakuksd 4-5 mm.kuna ee surub kuutasu peale alates 32A siis plaan vähendada kaitse 25A peale.

Kas kellegil on pilti ZIS-151 põrkeraua vändaaugu sisemise detaili kohta?
Pilt:
[Pilt: RiYI7L8.png]

(10-08-2019, 13:11 PM)muska71 Kirjutas:  küsimus tarkadele,et kaua võiks olla veneaegse alu kaabli eluiga?peakaitse 40A ja ilmselt selle järgi ka kaabel,kaabel üsna jäme silma järgi pakuksd 4-5 mm.kuna ee surub kuutasu peale alates 32A siis plaan vähendada kaitse 25A peale.

Alumiiniumi eluiga on terve su eluaeg ja su laste eluaeg ja nende laste laste laste omagi ka veel ning kui väheks jääb, siis kauemgi veel. Peakaitsme vahetusega arvesta sellega, et tagasi sa seda nipsutades ei saa enam, mis läind see läind, tahad tagasi, siis müü oma lapsed maha, et pappi saada ampri tasude maksmiseks. Minu soovitus... ära vaheta. Aastane kulu ei ole nii suur, et vere ninast võtaks.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne